Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-4163

2 (4)

2-22-4163 2) 12.04.2021 laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 953.45 eurot, intress 104.60 eurot, lepingu hooldustasu 10.24 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja seisuga 21.03.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 82.25 eurot ning edaspidi viiviseid alates 22.03.2022 põhinõudelt 953.45 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 40,00% aastas; 3) 22.07.2021 laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 994.50 eurot, intress 132.90 eurot, lepingu hooldustasu 10.24 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja seisuga 21.03.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 84.63 eurot ning edaspidi viiviseid alates 22.03.2022 põhinõudelt 994.50 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 39,50% aastas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid toimetati kostjale avalikus e-toimikus 06.09.2022 isiklikult kätte. Kohus andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks 14 päeva hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus märgib põhjendavas osas vaid menetluskuludega seonduva. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 490 eurot ning hageja õigusabikulud 1008 eurot (7 h x 120 eurot/h, lisandub käibemaks). Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 1008 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul on hagiavalduse koostamine võrreldes tavapäraste analoogsete hagidega töö- ja ajamahukam. Kohus leiab siiski, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 3 tundi, seda vaatamata sellele, et nõude aluseks on mitu lepingut, millest tulenevate nõuete arvestused ja nõuded on hagiavalduses eraldi välja toodud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist õiguslikult ega asjaoludelt keerulise asjaga ning nõude aluseks on samalaadsed lepingud, mis lihtsustab nõude komponentide ja sellega seotud asjaolude väljatoomist. Põhijoontes on hagiavaldus koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingu sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta)), mis on muuhulgas põhjendatav advokaatidele advokatuuriseadusest tulenevate kohustustega ja allumisega kutsealasele järelevalvele. Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus kontrollis, et Renovum OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (õigusabikulu) koos käibemaksuga. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas on seega 360 eurot (s.h käibemaks 60 eurot) ning menetluskulud kokku 850 (360 + 490) eurot. Nimetatud summa koos lisanduva viivisega kuulub väljamõistmisele kostjalt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse 3 (4)

2-22-4163 peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.