Aktiva Finance Group OÜ hagi K.Z vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
3552,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht XXX, 10149), lepingulised esindajad Ahto Järvela ja Sigrid Rahkema (e-post: XXX) Kostja: K.Z (isikukood XXX; elukoht XXX-i ; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt K.Z (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks kostja ja AS Inbank Finance vahel 24.08.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89006367522 ja 28.08.2024 nõude loovutusest tulenev põhivõlgnevus 2855,30 eurot, intress 128,18 eurot, haldustasu 10,14 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 169,10 eurot.
Välja mõista kostjalt K.Z hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (2855,30 eurot) alates 26.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras, s.o 11,90% aastas.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Rahuldada osaliselt kindlaksmääramiseks.
hageja
taotlus
menetluskulude
rahalise
suuruse
7.Mõista välja K.Z-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena 1
2-24-140876 riigilõiv 455 eurot ja õigusabi kulud summas 260 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (715 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–8 ning edasikaebamise kord.
10.Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule (Kuninga 22, Pärnu, menetlusposti aadress: [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused
1.Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.
2.Aktiva Finance Group OÜ esitas 12.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3134,40 euro saamiseks. Kohus tegi 15.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 05.02.2025 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus 07.02.2025 tegi hagejale ettepaneku esitada oma nõue (hagi) K.Z vastu Pärnu Maakohtule ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuda täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul käesoleva 2
2-24-140876 määruse kättetoimetamisest arvates. Hageja esitas hagiavalduse 26.02.2025 ning kõrvaldas hagis esinevad puudused 12.06.2025.
3.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja AS Inbank Finance vahel 24.08.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89006367522. Lepingu nr. L89006367522 kohaselt on krediidi kulukuse määr 14,78% aastas ja intressimäär 11,90% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 5000,00 eurot, intressimäära 11,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 5.09.2026, osamaksete arv 60, laenulepingu sõlmimise tasu 100,00 eurot, igakuist lepingu haldustasu 2,50 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 5.08.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.08.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 31. osamaksest, s.o 5.04.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 35. osamakseni, s.o 5.08.2024. AS Inbank Finance loovutas 28.08.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused. Hageja esitab tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. 12.06.2025 selgitas hageja täiendavalt, et krediidiandja on enne lepingu sõlmimist tuvastanud, et tarbija igakuine sissetulek on ca 1119,50 eurot. Hageja on teinud päringu Maksu- ja Tolliameti andmebaasi läbi süsteemi ja esitab selle kohta tõendi. Esitatud väljavõttest nähtub, et päring on tehtud just kostja kohta, mille kinnituseks lisas hageja menetlusdokumenti pildi, millelt nähtub isikukood. Lepingu igakuine osamakse suurus on 116,52 eurot. Seega moodustab krediidilepingu järgne igakuine osamakse tarbija igakuisest sissetulekust ca 10%. Väljaminekuteks oli kostja taotluses märkinud 250,00 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ja taotletava laenu osamakse ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 752,98 eurot (1119,50116,52-250,00). Krediidiandja arvestab ka elatusmiinimumiga, mille sisse arvestatakse igapäevased püsikulud, ehk et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum, mis oli 2021. aastal 233,57 eurot. Seega oli kuumakse igati jõukohane.
5.Kohus võttis hagi 18.08.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
6.Kostjale on hagimaterjalid, 12.06.2025 puuduste kõrvaldamine ja 18.08.2025 määrus kätte toimetatud avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, 18.09.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (02.10.2025) vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
7.Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes hagiavalduses ja hagiavalduse täienduses toodud asjaoludele, asub kohus seisukohale, et krediidiandja on kostjaga hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 3
2-24-140876
8.Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
9.Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
10.TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
11.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 455 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 358 eurot (km-ta). Hageja esindaja on koostanud ja esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse millega seoses on tekkinud menetluskulu summas 20 eurot ning osutanud õigusabi 2 tundi (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule), tunnitasuga 169 eurot/h. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (3-2-1159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud vandeadvokaat ning arvesse on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis. Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul taotluses toodud ajakulu (2 tundi) 4
2-24-140876 põhjendatud ja vajalik. Käesolevas asjas on hageja esmalt esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse mille Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 05.02.2025 määrusega üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest. TsMS § 172 lg 9 kolmas lause ütleb, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest summas 20 eurot.
13.Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 715 eurot, millest 455 eurot on riigilõiv ja 260 eurot (2 × 120 €/h+20 €) lepingulise esindaja tasu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
14.Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
17.detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
15.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
16.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.