Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-13251
Kohtuasi
X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. juuni 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
162 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vandeadvokaat Natalia Lausmaa 19. augusti 2022. a taotlus Y suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks rahuldamata.
2.Jätta tsiviilasjas nr 2-21-13251 tehtud Harju Maakohtu 17. juuni 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Y kanda, välja arvatud talle määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.
5.Määrata kindlaks X ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja Y-lt X kasuks menetluskulud 774 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 24. augustil 2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel ning sellelt seadusjärgses määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „XXX“ juures
24.juulil 2019 järgneva kommentaari: „@Hirnu herneks! Sinusugused koondavad varsti kõik oma lapsed ühte lasteaeda ja hiljem ühte kooli, kuhu perverdid ja seksuaalväärakad kutsutakse lastele loenguid pidama. Ega sellisel juhul see teie igapäevane sabat normaalseid inimesi ei häirigi. Näppige seal oma nokusi ja tussusi palju tahate.“ Hageja hinnangul on kostja avaldanud tema kohta ebaõige ja au teotava faktiväite, mille kohaselt hageja on pervert ja seksuaalväärakas. Vaidlusaluse kommentaari on kirjutanud kostja. Kostja ei ole tõendanud, et keegi kolmas isik kasutas õigusvastaselt tema IP-aadressi. Kostja kommentaar puudutab otseselt hagejat. Hageja käis lasteaedades seksuaalkasvatuse loengut läbi viimas. Kommenteeritavas artiklis räägitakse hageja tegevusest, mitte üldiselt laste seksuaalkasvatusest ja seksuaalkasvatuse õpetajatest. Kommentaaris ei pea olema otseselt välja toodud, et hageja on pervert ja seksuaalväärakas, loeb vaid see, kuidas kommentaarist saab aru keskmine mõistlik lugeja. Sõna „pervert“ on äärmiselt negatiivne ja halvustav. See loob keskmisele mõistlikule lugejale mulje nagu hagejal oleks perverssed seksuaalsed kalduvused. Sõna „seksuaalväärakas“ kasutamine loob keskmisele mõistlikule lugejale mulje nagu oleks hageja seksuaalselt väärastunud või seksuaalsete puuetega inimene. Mõlema väite puhul on tegemist ebaõige faktiväitega, mis jätab hagejast äärmiselt inetu ja eksitava mulje. Kostja avaldatud faktiväited võimaldavad väärtustada hagejat negatiivselt. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte ühiskondlikult teemat diskuteerida. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise. Kostja pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole, samuti oma erialase kutsetegevuse tõttu. Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Lisaks eelnevale on laimutegevuse tagajärjel saanud kannatada ka hageja tervis. Hageja on pidanud olema terviseprobleemide tõttu kodus ning ta pole saanud muuga (sh kutsetegevusega) tegeleda. Hageja ei ole pärast kostja kommentaari avaldamist saanud ühtegi tellimust. Seejuures ei oma mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel põhimõttelist tähendust see, kas tegemist on ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Igal juhul on kostja rikkunud hageja isiklikke õigusi ning vastutab õigusvastase kahju tekitamise eest.
Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole vaidlusalust kommentaari kirjutanud. Kommentaar on kirjutatud küll kostja arvutist, kuid mitte kostja poolt. Kostjal ei ole kohustust kontrollida tema nimele registreeritud arvuti kasutajate postituste sisu ja sõnakasutust. Vaidlusalune kommentaar ei ole suunatud hagejale, vaid umbmäärastele isikutele, kes võiksid hakata mingis tulevikus loodavas lasteaias ja koolis lastele loenguid pidama. Hageja väide, nagu nimetaks kostja hagejat ennast perverdiks ja seksuaalväärakaks, ei ole õige ega vasta kommentaari sisule ja mõttele. Kostjal ei olnud hageja au ja väärikuse solvamise kavatsust. Hageja avaldas avalikus meediakanalis äärmiselt intrigeeriva ja ebahariliku postituse selle kohta, et ta peab vajalikuks alustada laste seksuaalkasvatust juba lasteaias ning et ta ise olevat seda ühes Eesti lasteaias teinud. Hageja pidi sellise erandliku ürituse avalikustamisel üldsusele olema valmis selleks, et tema tegevus tekitab ühiskonnas laialdast ja suure tõenäosusega mitte positiivset vastukaja. Postitusele järgnes äärmiselt suur hulk negatiivseid kommentaare inimestelt, kes seksuaalkasvatuse alustamist lasteaias õigeks ei ole pidanud. Hageja ei ole tõendanud, et just kostja kommentaar tekitas hagejale negatiivseid üleelamisi ning hingelisi kannatusi. Isegi, kui möönda kostja ebakohast sõnakasutust, siis selle osakaal paljude negatiivsete kommentaaride seas oli üliväike. Kostja esindaja viitas võimalusele, et kostja vaimuhaigus võis avaldada mõju kostja otsustusvõimele kommentaari kirjutamisel, kuid kostja vastuväidet süüdivuses osas esitada ei soovi, sest tegemist ei ole suure ega olulise tsiviilvaidlusega. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 17. juuni 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 150 eurot ning viivise alates 24. augustist 2021 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, mõistes temalt välja hageja menetluskulud 1495 eurot ja sellelt viivise. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et vaidlusalune kommentaar kirjutati kostja arvutist. Kuna kostja ei ole avaldanud, kes vaidlusaluse kommentaari kirjutas, tuleb kostja lugeda kommentaari kirjutajaks ja avaldajaks. Maakohtu hinnangul avaldas kostja väärtushinnangu „perverdid“ ja „seksuaalväärakad“. Kuna Delfi võrguväljaandes ilmunud artiklit kommenteerides tehakse avaldatu sisu teatavaks kolmandatele isikutele, saab sellist avaldamist pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Maakohus tuvastas, et väärtushinnangud on suunatud hagejale. Kuigi sõnu „pervert“ ja „seksuaalväärakas“ on kasutatud kommentaaris mitmuses, kajastab terve artikkel üksnes hagejat ja tema tegevust. Seega on maakohtu hinnangul avaldatu pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale selge, et kostja kommentaaris sisalduv oli suunatud otseselt hagejale. Maakohus leidis, et väljend „perverdid ja seksuaalväärakad“ on mõistliku inimese arusaama kohaselt halvustava ja negatiivse seosega hinnang, mistõttu on väljend au teotav. Ka leidis maakohus, et kostja avaldatud hinnang oli ebakohane. See on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud asjaolusid, millele tuginedes ta väidab, et hinnang on faktiliselt põhjendatud ja väljenduselt kohane. Asjaolu, et tegemist on ühiskonnas olulise teemaga, mis ei jätnud inimesi ükskõikseks, ei õigusta hageja suhtes ebakohase hinnangu avaldamist ebasündsas vormis. Asjaolu, et kostja võimalik ebakohane sõnakasutus oli tema hinnangul paljude negatiivsete kommentaaride seas väikse osakaaluga, on asjakohatu, sest see ei tähenda, et kostja võis hageja au ja väärikust teotada.
Maakohtu hinnangul oli vaidlusaluses kommentaaris ebakohase väärtushinnangu avaldamine hageja õiguste rikkumine. Hageja õigused au kaitsele kaaluvad üles kostja õiguse sõnavabadusele. Ka leidis maakohus, et hageja kui laste seksuaaltervise õpetaja, ei ole avaliku elu tegelane. Kostja põhjustas hagejale läbi ebaõige väärtushinnangu avaldamise märkimisväärse moraalse kahju, mis seisnes kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu. Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja teoga. Kostja süü osas märkis maakohus, et kuigi kostja on oma vastuses viidanud, et tema vaimuhaigus võis avaldada mõju ka tema otsustusvõimele kommentaari esitamisel, ei ole kostja soovinud oma süüdivuse osas vastuväidet esitada. Kahjuhüvitise määramisel arvestas maakohus, et kostja on 70-aastane isik, kellel on diagnoositud skisofreenia ja määratud raske puue. Apellatsioonkaebus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Lisaks palub kostja algatada tema tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrollimise menetlus, määrates tema teovõime kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Kostja leidis, et maakohus oleks pidanud omal algatusel alustama menetluse tema teovõime kontrollimiseks ja süüvõimelisuse kindlakstegemiseks. Maakohtule on esitatud tõendid kostja vaimuhaiguse kohta. Kostja isiklikult esitatud seisukohtade ja vastuväidete asjassepuutumatu sisu oleks pidanud maakohtule tekitama põhjendatud kahtluse kostja tsiviilprotsessiteovõimes. Kostja hinnangul oli tema vaimuhaiguse arvesse võtmine kahjunõude suuruse määramisel ebaõige. Kui kohtu hinnangul võis vaimuhaigus isikut mõjutada kommentaari sisu valikul, siis selline isik ei peaks üleüldse vastutust kandma. Maakohtul tulnuks kahtluse korral eelkõige lahendada kostja teovõime küsimus ning sõltuvalt selle menetluse tulemusest teha otsus hageja kahjunõude suhtes. Maakohus ei ole analüüsinud kostja vastuväidet, mille kohaselt tema ei ole vaidlusalust kommentaari avaldanud. Kuna kostja kommentaari ei avaldanud, oli hagi esitatud vale kostja vastu. Ka tuleks arvestada meediaettevõtte vastutust, kes tegi võimalikuks avaldatud artikli kommenteerimise. Vastustaja seisukoht
4.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Samuti palub hageja jätta rahuldamata kostja taotluse ekspertiisi määramiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 kohaselt muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele.
6.Kostja esindaja leiab apellatsioonkaebuse täpsustuses, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui jättis hageja suhtes tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrollimata. Esindaja arvates oleks kohtul pidanud tekkima kostja koostatud dokumentide põhjal kahtlus kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Lisaks sellele on kohtule esitatud tõend, et kostjal on diagnoositud vaimuhaigus.
6.1.Kolleegium nõustub kostja esindajaga, et maakohtule esitatud asjaolude pinnalt tekkis kohtul TsMS § 204 lg 1 järgne kohustus kostja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu kontrollida. Praegusel juhul tekitavad kahtluse kostja koostatud ebahariliku sisuga dokumendid
ning 23. jaanuari 2008. a arstliku ekspertiisi otsus, mille kohaselt on kostjal diagnoositud skisofreenia (I kd, tl 79). Ainuüksi nende asjaolude pinnalt ei saa enam isiku teovõimelisuse eeldusest lähtuda ning kohus peab selgeks tegema eestkostja määramise vajaduses. Sellele vaatamata on maakohtu otsuse lõppjäreldus õige, kuna nimetatud kontrollkohustuse rikkumine ei mõjutanud asja lahendust. Ringkonnakohus ei pea eestkostja määramise menetluse algatamist vajalikuks ja seda järgmistel põhjendustel.
6.2.TsMS § 204 lg 1 järgi kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Piiratud teovõime kohtuliku tuvastamise eesmärgiks on sellise täisealise isiku kaitse tema tahteavalduste õigusliku siduvuse eest, kes ei ole võimeline oma kestva vaimse või psüühilise seisundi tõttu hakkama saama igapäevaelu toimingutes ning mõistma oma tahteavalduste ja otsustuste tagajärgi (vt Riigikohtu 7. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-05, p 8). Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise teovõimes ja seeläbi tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib kohus nõuda isikult arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi (TsMS § 204 lg 2). Kohus võib ka ise andmeid koguda (TsMS § 204 lg 4). Ringkonnakohus pidas vajalikuks küsida arvamust kostja elukohajärgselt linnavalitsuselt.
6.3.Nõmme Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt on kostja orienteeritud ajas, kohas, ruumis, enda isikus ning ta tuleb toime asjaajamisega (II kd, tl-d 64–65). Seega ei pea linnaosavalitsus eestkostja määramise menetluse algatamist vajalikuks. Ringkonnakohtu jaoks on selle arvamusega kõrvaldatud kahtlus kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Nii nagu ka linnaosavalitsuse esindaja märkis, on kostja avatud suhtlemisega inimene, mis võib küll viidata psüühikahäire esinemisele, kuid see ei tähenda seda, et ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Ka 23. jaanuari 2008. a arstliku ekspertiisi otsus ei viita sellele, et kostja ei suuda oma tahet vabalt määrata. Isiku elutingimused ja harjumused, samuti vanus ja tervislik seisund ei ole teovõime piiramise aluseks. Praegusel juhul hindab kostja oma faktilist ja õiguslikku olukorda ebaõigesti pigem oma puudulike õigusalaste teadmiste tõttu, nagu seda teeks ka õigusteadmisteta vaimselt terve inimene. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus kõrvaldanud kahtluse kostja tsiviilprotsessiteovõimes ning seetõttu tuleb kostja esindaja taotlus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks jätta rahuldamata.
7.Maakohus leidis õigesti, et kostja on käsitatav kommentaari avaldajana VÕS §-de 1046 ja 1047 mõttes. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS §-de 1046 ja 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangu kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (nt Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Võlaõigusseaduse mõttes võib kommentaari avaldajaks lisaks kommentaari koostajale olla ka võrguväljaanne. Sellisel juhul on hagejal õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab.
8.Samuti nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et kuna kostja ei avaldanud, kes vaidlusaluse kommentaari koostas, siis on ta selle koostaja ja seega ka avaldaja (vt maakohtu otsuse p 7). Kostja etteheide, et maakohus ei ole sellekohast kostja vastuväidet hinnanud, on põhjendamatu. Eeltõendamismenetluses tehti kindlaks Internetiprotokolli (IP) aadress, millelt kommentaar avaldati (I kd, tl 12). Päritud IP aadress on eraldatud kostjale (I kd, tl 12). IP aadress on
numbrikombinatsioon, mis omistatakse internetiprotokolli kasutavas arvutivõrgus olevatele seadmetele. Kohtupraktikas on leitud, et isik vastutab tema isiklikus kasutuses (kodukasutuses) oleva wifi-seadme kasutamise eest, mh selle eest, et seadme kasutamisel ei kahjustataks kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi (vt Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-7569, p 13.2). TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja vabaneks vastutusest juhul, kui leiaks tõendamist, et kostja kasutuses olnud wifi-seadet ja selle loodavat leviala kasutati kolmanda isiku poolt. Selliseid asjaolusid ei ole kostja kohtu ette toonud ega tõendanud.
9.Teise isiku õigust rikkunud isik vastutab deliktiõiguslikult juhul, kui ta on selles rikkumises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja kohtu ette toonud ega tõendanud. Samas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus hindas kostja elu- ja suhtlemiskogemust kahjuhüvitise suuruse kindlaks määramisel ning süü hindamisel leidis, et süü vormiks on vähemalt kaudne tahtlus (vt maakohtu otsuse p-d 10 ja 12). Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104) ning kostja ei ole menetluses esitanud süüd välistavaid asjaolusid (vt maakohtu otsuse p 12). Maakohus leidis, et kostja süü on tõendatud.
9.1.VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 järgi eeldab kostja vastutus isikuõiguste rikkumise korral tema süüd. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 1050 lg 2 järgi arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Seega pidi maakohus neid asjaolusid arvestama kostja süü hindamisel.
9.2.Kui kostja soovis tugineda asjaolule, et kommentaari koostamisel võis tema otsustusvõimele omada mõju temal diagnoositud vaimuhaigus, siis tulnuks kostjal seda väidet TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada. TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostjat esindab maakohtu menetlusest saati riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat. Kui kostja andis esindajale juhise vaimuhaigusele mitte tugineda, siis oli see kostja soov. Advokatuuriseaduse § 44 lg 1 p 1 kohaselt on advokaat kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse. Seega on esindaja kohustus anda kliendi soovile õiguslik hinnang ning kliendi huvide eest seista. Kliendi juhiste järgimisel tuleb esindajal juhtida tähelepanu võimalikule ebasoodsale tagajärjele.
9.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud. TsMS § 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud juhtudel. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2016. a otsus asjas nr 3-2-1171-15, p 17). TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi võib apellatsioonimenetluses uue asjaolu või tõendi esitamine olla lubatav ka seetõttu, et asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus peab võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (Riigikohtu 23. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-112-16, p 27).
9.4.Maakohus leidis, et kostjat ei saa samastada 70-aastase isiku elu- ja suhtlemiskogemusega isikuga. Kuna maakohus pidi seda asjaolu arvestama süü tuvastamisel, siis leiab kolleegium, et kostja pani õigusvastase teo toime vähemalt hooletult. Välise hooletuse esinemine on tehtud kindlaks juba objektiivse teokoosseisu ning õigusvastasuse kindlakstegemise raames. Sisemine hooletus on kahju tekitanud isiku subjektiivsetele võimetele ja võimalustele mittevastav väliselt hooletu käitumine. Sisemise hooletuse puudumine on sisuliselt kahju tekitaja vastuväide, millega on võimalik ümber lükata välise hooletuse esinemisega kaasnev süü eeldus. Maakohtu menetluses ei soovinud kostja tugineda sellele, et temal diagnoositud skisofreenia võis mõjutada teda kommentaari koostamisel (vt kostja 13. märtsi 2022. a menetlusdokumendi p 2.6; I kd, tl 76 pöördel). Seega ei ole kostja süüd välistavaid asjaolusid (välise hooletuse subjektiivset vabandatavust) tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses ei ole kostjal võimalik tugineda süüd välistavale asjaolule. Kuigi maakohus rikkus menetlusõiguse normi sellega, et ta ei kontrollinud kostja tsiviilprotsessiteovõimet, siis ringkonnakohus on selle rikkumise kõrvaldanud ning see ei muuda asja lõppjäreldust (vt käesoleva otsuse p 6). Samuti jätab ringkonnakohus TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta pärast 7. oktoobrit 2022 esitatud kostja seisukohad.
10.Kui isik vastutab deliktiõiguslikult teise isiku isikliku õiguse rikkumise eest, peab ta VÕS § 134 lg 2 järgi maksma kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistliku rahasumma. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejal on tekkinud mittevaraline kahju ning kõiki asjaolusid arvestades on selle hüvitamiseks mõistlik summa 150 eurot (maakohtu otsuse p 10). Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, kolleegium neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme või ületanud diskretsiooni piire. Olukorras, kus maakohus oli tuvastanud, et kostja avaldas hageja kohta tema au teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid, puudusid teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja ka süüd välistavad asjaolud, oli mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine VÕS § 134 lg 2 järgi põhjendatud. Maakohus viitas õigesti Riigikohtu seisukohale, et VÕS § 134 lg 2 ei näe ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007/50, p 18). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud.
12.Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda, välja arvatud kostjale määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda. Maakohtu 20. jaanuari 2022. a määrusega anti kostjale riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta (I kd, tl-d 55–56).
13.Kolleegium määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 järgi kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulud.
13.1.Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1050 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 5 tundi ja 50 minutit tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).
13.2.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 4 tundi, vastuse täiendamiseks 1 tund ja 30 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 20 minutit. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Võttes arvesse, et tegemist oli tsiviilasja materjalidega kursis olnud esindajaga ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ja sellega seotud toimingute põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirjas esitatud 5 tunni ja 30 minuti asemel 4 tundi. Põhjendatud ajakulu on seega 4 tundi ja 20 minutit.
13.3.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja tunnihinda 150 eurot (käibemaksuta) peab kolleegium konkreetse vaidluse keerukust arvestades põhjendatuks. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu apellatsiooniastmes 4,3 x 180 = 774 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
14.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.