R. H. hagi H. L.i vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 780 eurot Hageja: R. H. (isikukood xxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus, e-post: [email protected] Kostja: H. L. (isikukood xxxx) Kostja riigi poolt määratud esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
Välja mõista H. L.ilt R. H.i kasuks 150 eurot.
Välja mõista H. L.ilt R. H.i kasuks viivis põhinõudelt (150 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 24.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta menetluskulud H. L.i kanda.
Mõista H. L.ilt R. H.i kasuks menetluskuludena välja 1 495 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb H. L.il tasuda R. H.ile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 495 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Xxxx“ (kättesaadav: xxxx - laimu-eest-valuraha/) juures 24.07.2019 kell 22:22:38 alljärgneva kommentaari (ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud kaldkirjas): „@Hirnu herneks! Sinusugused koondavad varsti kõik oma lapsed ühte lasteaeda ja hiljem ühte kooli, kuhu perverdid ja seksuaalväärakad kutsutakse lastele loenguid pidama. Ega sellisel juhul see teie igapäevane sabat normaalseid inimesi ei häirigi. Näppige seal oma nokusi ja tussusi palju tahate“. Tsiviilasja nr 2-19-13636 raames tegi kohus kindlaks, et eelviidatud laim avaldati kostja poolt. Kostja kirjutas oma kommentaari vastuseks kasutaja „Koolis sunniti tütrepoega kleiti kandma“ kommentaari: „Kas see on normaalne?“ all tekkinud sõnelusele. Selle kommentaari all avaldasid arvamust nii hageja laimajad kui ka pooldajad. Võttes arvesse, et kogu sõnelus ja artikli aluseks olev sündmus, muu hulgas ka kõik teised kommentaariumis avaldatud kommentaarid, said alguse hageja ja tema tegevuse kajastamisest, on eluliselt väheusutav, et kostja ei pidanud oma kommentaaris repliigi „perverdid ja seksuaalväärakad“ puhul silmas just hagejat ja tema tegevust. Seega on selge, et kostja mõtles oma kommentaaris just hagejat. Hageja käis (lastevanemate kirjalikul nõusolekul) lasteaedades seksuaalkasvatuse loengut läbi viimas. Seega kostja kommentaar „kuhu perverdid ja seksuaalväärakad kutsutakse lastele loenguid pidama“ on suunatud ilmselgelt hagejale. Ei ole eluliselt usutav, et kostja mõtles üldiselt kõiki koolitajaid, kuna kommenteeritavas artiklis räägitakse just nimelt hageja tegevusest, mitte üldiselt laste seksuaalkasvatusest ja seksuaalkasvatuse õpetajatest. Kostja väitis, et hageja on pervert (perverdid). Eesti keele seletava sõnaraamatu andmetel tähendab „pervert“ perversset isikut. „Perversne“ omakorda seksuaaleluga seoses normaalseks peetavast hälbiv, loomuvastaseks arvatav. Järelikult loob see keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud faktiväidet loeb, mulje, nagu oleks hagejal perverssed seksuaalsed kalduvused. Sõna „pervert“ on äärmiselt negatiivne ja halvustav. Seda seisukohta kinnitab EKI emotsioonidetektor, mille hinnangu kohaselt on sõna „pervert“ selgelt negatiivne. Teisisõnu, see tekitab lugejas hageja kohta negatiivseid emotsioone. Hageja ei ole pervert. Ei esine ka ühtegi asjaolu, mis annaks alust uskuda, et hageja oleks pervert. Kostja poolt sellise faktiväite avaldamine hageja kohta on selgelt ebaõige ja hageja au teotav ning seeläbi ka õigusvastane. Samuti väitis kostja, et hageja on seksuaalväärakas. EKI ühendsõnastiku andmetel tähendab „väärakas“ väärastunud, perversne; ebameeldiv, vastik; samuti puuetega inimene. Järelikult loob see keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud faktiväidet loeb, mulje, nagu oleks hageja seksuaalselt väärastunud või seksuaalsete puuetega inimene. Järjekordselt on tegemist ebaõige faktiväitega, mis jätab kliendist äärmiselt inetu ja eksitava mulje. Kui vaadata kostja avaldatud teksti tervikuna, siis jätab see hagejast eriti inetu mulje. Kui objektiivne kõrvalseisja, kes pole hagejaga isiklikult tuttav ega tea hagejast midagi, kostja laimavat teksti loeb, siis tekib tal hagejast väga eksitav ettekujutus. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi ekslik mulje, justkui oleks hageja pervert ja seksuaalväärakas. Seega on kostja teotanud hageja au läbi laimava kommentaari avaldamise. Seoses kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu ning teda on avalikkuse ees sildistatud negatiivsete sõnadega. Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega ja lapsevanemad kahtlevad hageja kõlbelisuses ja sobivuses töötada lastega. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, kui laimu tekstis nimetatud „väiteid“ hageja
suhtes kuskil tänaval karjutakse või hagejat nähes „sosistama“ hakatakse. Samuti on hageja saanud ähvardavaid sõnumeid. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Hageja hindas tekitatud mittevaralise kahju suuruseks vähemalt 2 500 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.12.04.2022 seisukohas kostja vastusele märkis hageja muu hulgas, et oluline ei ole, kuidas kostja avaldatud mõistis, vaid kuidas seda mõjub avaldatu keskmisele mõistlikule lugejale. On ilmne, et kogu artikkel, mille all kostja oma kommentaari on avaldanud, kajastab hagejat ja tema tegevust, mistõttu on kostja kommentaar konkreetselt suunatud hageja pihta. Mittevaralise kahju tekkimise osas tõi hageja välja, et lisaks sellele et hageja ei ole saanud mitte ühtegi kutset ega pakkumist lastele õpetamiseks, mis tähendab, et hageja ei saa kunagi täisväärtuslikult tegeleda sellega, mille tarvis on end aastaid harinud ja milles tal on laialdane kogemus, on kostja poolt toimepandud laimamisel olnud seni suur mõju ka hageja tervisele. Hageja kannatab vererõhutõve, stressi, väsimuse ja unehäirete all. Kõik see oleks olematu, kui kostja ei oleks hagejat laimanud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et tal ei ole olnud hageja au ja väärikuse solvamise kavatsust ega ole ta ka hageja poolt tõendina esitatud Delfi internetiportaali kommentaaris 24.07.2019 kasutanud ebaviisakaid või au ja väärikust riivavaid väljendeid hageja suhtes. Kostja hinnangul ei ole avaldatud konkreetsest kommentaaris kasutatakse väljendid “perverdid ja seksuaalväärakad“, suunatud hagejale, vaid umbmäärastele ja tulevikus esineda võivatele isikutele, kes kommentaatori hinnangul võiksid hakata mingis tulevikus loodavas lasteaias ja koolis lastele loenguid pidama. Kostja märkis, et kommentaaris avaldatakse hageja suhtes, et tulevikus võiks ta omaenda lapsed sellisesse lasteaeda või kooli koondada, kommentaari teksti kohaselt – „sinusugused“, mis võib tähendada ka liigselt naiivseid, ettevaatamatuid vms. Igal juhul ei ole väljend „sinusugused“ halvustav või kellegi väärikust riivav hinnang. Hageja poolt tõendina esitatud kommentaar ei ole suunatud hageja enda isikuomaduste iseloomustamisele ning hageja seos väidetavalt tulevikus sellises lasteaias või koolis õpetada võivate isikute vahel on kaudne ning pole otseselt võrdsustatav hageja endaga. Kostja leidis, et konkreetses kommentaaris puudub hageja au ja väärikust riivav sisu, mistõttu haginõue on kostja hinnangul tõendamata. Samuti leidis kostja, et kuna hageja avaldas äärmiselt intrigeeriva ja ebahariliku postituse selle kohta, et peab vajalikuks alustada laste seksuaalkasvatust juba lasteaias ning ta ise olevad seda juba ühes Eesti lasteaias teinud, pidi hageja olema valmis selleks, et tema tegevus, mis kujutab endast sekkumist alaealiste laste seksuaalse käitumise kujunemisesse, tekitab ühiskonnas laialdast ja suure tõenäosusega mitte positiivset vastukaja. Postitusele järgnes äärmiselt suur hulk negatiivseid kommentaare. Kostja asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et nimelt konkreetselt tema kommentaar võis hagejale tekitada negatiivseid elamusi, või, nagu hageja väidab, hingelisi kannatusi, kuivõrd see oli üks paljudest. Hagejale kahjuliku tagajärje tekkimine (kui see tõepoolest aset leidis) võis eelkõige olla seotud kommentaaride paljususega ja nende üldiselt negatiivse tonaalsusega. Seega, isegi kui möönda kostjapoolset ebakohast sõnakasutust, siis selle osakaal paljude negatiivsete kommentaaride seas oli üliväike, seda enam, et kostja kommentaar ei olnud suunatud otseselt hageja vastu. Kostja hinnangul on hageja lihtsalt ülereageerinud, kahju tekitamine temale selle konkreetse kommentaari tõttu aga ei ole tõendatud. Esindaja viitas vastuses võimalusele, et vaimuhaigus võis avaldada ka mõju kostja
otsustusvõimele kommentaari esitamisel, kuid kostja siiski vastuväidet süüdivuses osas ei esita, sest tegemist ei ole ka väga suure ja olulise tsiviilvaidlusega.
4.Vastuse täpsustuses märkis kostja, et kostja ise ei ole osundatud kommentaari kirjutanud. See küll saadeti kostja arvutist, kuid kellegi teise isiku poolt, kelle isikut kostja avalikustada ei soovi. Kostja leidis, et tal puudub kohustus kontrollida tema nimele registreeritud arvuti kasutajate postituste sisu ja sõnakasutust. Seetõttu on hagi esitatud ebaõige kostja vastu ja tuleks jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
6.Hageja nõue on suunatud mittevaralise kahju hüvitamisele. Nimetatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4 ja p-ga 8. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on avaldanud avalikult väärtushinnangu (tegu); 2) kahju tekitamine on õigusvastane; 3) tekkinud on kahju (tagajärg); 4) teo ja kahju vahel on põhjuslik seos; 5) esineb kahjustaja süü. Alljärgnevalt analüüsib kohus kõiki kahju hüvitamise eeldusi.
7.Tegu. Kostja menetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et vaidlusalune kommentaar kirjutati kostja arvutist. Kuna kostja ei ole avaldanud, kes vaidlusaluse kommentaari kirjutas, tuleb lugeda kommentaari kirjutajaks ja avaldajaks kostja. Au teotamise puhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-15-07, p 27). Kostja avaldas hinnangu „perverdid“ ja „seksuaalväärakad“. Kohus selgitas pooltele hageja nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskoormist (tlk 110-111). Kohus jääb enda 04.05.2022 määruses väljendatud hageja nõuete kvalifikatsiooni juurde, leides, et kostja avaldatu näol on tegu väärtushinnanguga. Delfi võrguväljaandes ilmunud artiklit kommenteerides, tehakse avaldatu sisu teatavaks kolmandatele isikutele. Sellist avaldamist saab seega pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Kohus peab tuvastama, kas kõnealune väärtushinnang on suunatud hagejale. Kostja leiab, et kommentaar ei olnud suunatud otseselt hagejale. Kohtule esitatud postituse kuvatõmmisest nähtuvalt on nimetatud kommentaar kirjutatud otse hageja tegevust kajastava hageja artikli alla ning kogu artikkel puudutab üksnes hagejat (tlk 5, 5pöördel). Kohus tuvastas kuvatõmmiselt (tlk 11), et kostja kommentaar on suunatud vastuseks kommenteerijale „@Hirnu herneks!“, kellele kostja vastab, et „Sinusugused koondavad varsti kõik oma lapsed ühte lasteaeda ja hiljem ühte kooli, kuhu perverdid ja seksuaalväärakad kutsutakse lastele loenguid pidama./.../. Kuigi sõnu „pervert“ ja „seksuaalväärakas“ on kasutatud kommentaaris mitmuses, kajastab terve artikkel, sh artikli pealkiri üksnes siiski hagejat ja tema tegevust, on kohtu hinnangul avaldatu pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale selge, et kostja kommentaaris sisalduv „perverdid ja seksuaalväärakad“ oli suunatud otseselt hagejale ja iseloomustas hagejat.
8.Õigusvastasus. Järgnevalt tuvastab kohus kahju tekitamise õigusvastasuse. Selle osas on VÕS § 1045 lg 1 p 4 üksnes taustanorm ning õigusvastasust tuleb hinnata täiendavalt VÕS § 1046 ja 1047 järgi. VÕS § 1046 lg 1 esimese lause järgi tuleb tuvastada andmete au teotav iseloom, VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kahju hüvitamise nõude tarbeks õigusvastasuse otsustamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Samuti tuleb VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi lisaks arvestada: muud seadusega kaitstavat hüve, millele avaldamine tugineb, kolmandate isikute õigusi ja huve ning avalikkuse huvi. VÕS § 1046 lg 2 teise lause
järgi tuleb lähtuda erinevate kaitstud õigushüvede võrdlevast hindamisest. Ebakohase väärtushinnangu korral tuleb õigusvastasuse tuvastamiseks kohaldada VÕS § 1046, mille lg 1 kohaselt saab õigusvastane olla üksnes au teotav ja ebakohane väärtushinnang. Selle üle otsustamisel tuleb teha hinnanguline otsustus. Seda tehakse kahes etapis. Esmalt tuleb õigusvastasuse hindamisel tuvastada: 1) väärtushinnangu au teotav iseloom (väärtushinnang on au teotav, kui sellel on konteksti arvestades vastavas kultuuriruumis halvustav või negatiivne tähendus, vt RKTKo 3-2-1-159-14, p 17) ning seejärel 2) väärtushinnangu ebakohasus ehk anda hinnang väärtushinnangu kujundamise ja avaldamise viisile. Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane (RKTKo 3-21-37-15, p 11). Väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt T.Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk 227). Kohus on seisukohal, et sõna „pervert“ ja „seksuaalväärakas“ on oma sisult olenemata kontekstist ja tähendusest negatiivse sisuga. Seda enam, et antud juhul ei tunne kostja hagejat ja öeldu tähenduseks on arvamuse avaldamine hageja poolt esitatud õppemeetodi suhtes, mis tähendab, et hageja justkui käituks seeläbi hälbivalt. Eesti õigekeelsussõnaraamatu andmetel tähendab „pervert“ perversset isikut (tlk 20), perversne omakorda tähendab loomuvastane, paheline, eriti seksuaalsusega seotud (tlk 21). Järelikult loob see keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud väärtushinnangut loeb mulje, nagu oleks hagejal ebaterved seksuaalsed kalduvused ja ta käitub hälbivalt. Kohus on seisukohal, et väljend „perverdid ja seksuaalväärakad“ on mõistliku inimese arusaama kohaselt halvustava ja negatiivse seosega hinnang. Kohus leiab, et väljend on au teotav. Väärtushinnangu ebakohasus. Väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel; b) see põhineb küll teistel andmetel, kuid on oma sisult põhjendamatult negatiivne; c) jäetakse petlik mulje, et avaldajale on teada mingid asjaolud, millel väärtushinnang põhineb; d) väärtushinnang võib olla ebakohane ka üksnes oma väljendusviisi tõttu, nt on eeldatavasti õigusvastane isiku sõimamine avalikuse ees; d) isik, kelle koha väärtushinnang avaldati ei ole andnud selleks põhjust, st avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikuse ees negatiivselt kajastada. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12), mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine. Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17). Kohus leiab kostja avaldatud väljendit arvestades ja asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates, et kostja avaldatud hinnang oli ebakohane. See on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud asjaolusid, millele tuginedes ta väidab, et hinnang on faktiliselt põhjendatud ja väljenduselt kohane. Kostja leidis, et hageja pidi olema valmis, et hageja poolt avalikkuse ette toodud tundlik teema võib esile kutsuda negatiivse vastukaja. Kohus nõustub, et kostjaga, et esitatud artiklist saab tõepoolest järeldada, et avalikuks tulnu riivas ühiskonnas paljude tundeid, ei jätnud inimesi ükskõikseks, mistõttu on tegemist ühiskonnas olulise teemaga, ei õigusta see siiski kostja poolt hageja suhtes ebakohase hinnangu avaldamist ebasündsas vormis. Seega kostja väited nagu hageja oleks enda tundide raames teinud midagi sündsusetut või hälbelist, on tõendamata. Kostja avaldatud väljenditest jääb kõlama mõte, nagu hageja tegeleks ebamoraalsete ja kõlvatute
tegevustega, mis aga asjas tõendamist ei leidnud. Tsiviilasja materjalidest ei järeldu, et kostja oleks enne kommentaari avaldamist hageja õppemeetodi valiku ja põhjendustega tutvunud. Kostja tekitas enda avaldatuga hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi. Kohus leiab asjas esitatud tõendeid hinnates, et hageja, kelle kohta väärtushinnang avaldati, ei ole andnud selleks põhjust. Kostjal ei olnud mõistlikku õigustust hagejat avalikuse ees negatiivselt kajastada. Asjaolu, et kostja võimalik ebakohane sõnakasutus oli kostja hinnangul paljude negatiivsete kommentaaride seas väikse osakaaluga, on asjakohatu, sest see ei tähenda, et kostja võis hageja au ja väärikust teotada. Ühtlasi leiab kohus, et kostja avaldatud väärtushinnang on ebakohane ka oma ebasündsa väljendusviisi tõttu. Riigikohtu praktika kohaselt on ebakohane väärtushinnang, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo 3-2-1-152-09, p 15). Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja kasutanud hageja suhtes vägagi negatiivse tähendusega ja vulgaarset väljendit, mille inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.
9.Õigusvastasus. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja kommentaaris kohtu poolt tuvastatud väärtushinnangu avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Kohtu hinnangul oli vaidlusaluses kommentaaris ebakohase väärtushinnangu avaldamine hageja õiguste rikkumine ning sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kõnealune väljend „perverdid ja seksuaalväärakad“ solvas ja alavääristas hagejat, mistõttu kohus leiab, et hageja õigused au kaitsele kaaluvad üles kostja õiguse sõnavabadusele selle kommentaari avaldamisel.
10.Kahju. Kahju tuvastamiseks kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Kahju tekkimine tuleb kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6). VÕS § 134 lg-st 2 järeldub, et selles sättes loetletud õiguste rikkumise korral tuleb lähtuda sellest, et kannatanule on mittevaraline kahju tekkinud (RKKKo 3-1-1-116-12, p –d 16 ja 17). Seega ei pea kannatanu tõendama muud peale isikliku õiguse rikkumise ja teo õigusvastasuse (RKTKo 3-2-1-127-16, p 19; 3-2-1-153-16, p 17.5). Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud (RKTKo 3-21-153-16, p 17.5). Kannatanu võib tõendada VÕS § 134 lg 2 järgi suurema hüvitise saamiseks täiendavaid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid seoses isiklike õiguste rikkumisega. Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 kehtiv sõnastus ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (Riigikohtu lahend nr 36
2-1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause). Kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo 3-2-1-159-14, p 16 ja seal viidatud lahendid). Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (RKTKo 3-2-1-18-13, p 28). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo 3-2-1-80-13, p 20). Samuti saab kohus arvestada kostja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist, samuti hüvitiste suurust sama liiki asjade kohtupraktikas (RKTKo 3-2-1-105-01). Mittevaraline kahju mõistetakse välja ühtse summana, st kohus ei erista, kas ja kui palju ühe või teise mittevaralise kahjuliku tagajärje eest rahalist hüvitist arvestatakse. Kohaldades VÕS § 134 lgd 5 ja 6 peab kohus mõistma hüvitise välja ühtse summana, mitte eraldi lg 5 ja lg 6 osas. Seega ei pea kohus ei otsuse resolutsioonis ega ka põhjendavas osas kajastama, millises osas on hüvitis välja mõistetud VÕS § 134 lg 5 ja millises osas sama paragrahvi 6. lõike alusel (RKTKo 3-2-1-18-13, p 27). Samuti saab kohus hüvitise määramisel arvestada kannatanu osa (RKTKo 3-2-1-34-05, p 22). Kahju suuruse hindamisel saab hinnata, kus ja missugusel viisil andmed avaldati. Riigikohus on leidnud, et otsustades moraalse kahju olemasolu tuleb kohtul arvestada ka seda, kas tegemist on avaliku elu tegelaseaga, kes on end ise seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla. Eeltoodust tulenevalt võib avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (vt RKTKo 3-2-1-123-97). Kohus leiab, et hageja, laste seksuaaltervise õpetajana, ei ole avaliku elu tegelane, kuigi hageja on oma tegevust ise artiklitega ja televisioonis kajastanud. Kahju suuruse kindlaks määramise osas märgib kohus, et ebakohased väärtushinnangud avaldati Delfi kommentaariumis, mistõttu jõudis see suure hulga lugejateni. Tegemist oli väga halvustava sõnakasutusega, mis jättis lugejale hagejast ebaõige mulje. Kohus leiab, et loomulikult on igal inimesel õigus enda arvamusele, kuid eriarvamust ja hageja seisukohtadega mittenõustumist on võimalik avaldada ka isikut solvamata, tehes seda viisakalt. Kohus asub seisukohale, et kostja põhjustas hagejale läbi ebaõige väärtushinnangu avaldamise märkimisväärse moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejast ekslik ja halvustav mulje kui hälbivalt käituvast inimesest. Hageja on seksuaaltervise õpetaja ja tema töö põhisisu on ära hoida seksuaalselt hälbinud inimeste rünnakuid laste vastu. Sel põhjusel on hageja perverdiks ja seksuaalväärakaks nimetamine talle eriti solvav ja ilmselt ka teisel erialal tegutsevast isikust oluliselt rohkem hingelisi üleelamisi tekitav. Asjas kostja poolt esitatud seisukohti arvesse võttes võib järeldada, et kostja ei pea oma tegu õigusvastaseks ning pigem õigustab kostja enda tegu peamiselt sellega, et negatiivseid kommentaare kirjutati hageja tegevuse kohta palju ja ta ei olnud ainuke kommenteerija. Kohus arvestab neid asjaolusid kahjuhüvitise suuruse kindlaks
määramisel. Hageja leiab, et kuigi kostja selline seisukoht ei ole mitte millegagi tõendatud arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine täielikku hävitamist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist, on õiglaseks hüvitiseks vähemalt 2 500 eurot. Kohus arvestab kahjuhüvitise määramisel, et kostja on xxxx isik. Kuigi kostja vanust arvestades võiks eeldada, et tegemist on piisavat elukogemust ja suhtlemiskogemust omava isikuga, sh eelduslikult kursis ka ühiskonnas kehtivate moraalinormidega, on kostjal diagnoositud skisofreenia ja määratud raske puue (tlk 39), mis tähendab, et kostjat ei saa samastada terve xxxx isiku elu- ja suhtlemiskogemusega ning talle määratud puuet tuleks kahjuhüvitise määramisel arvesse võtta. Tuginedes eeltoodule ning arvestades Riigikohtu poolt 2020 aastal avaldatud analüüsiga mittevaralise kahju hüvitamise nõuete kohta tsiviilasjades 2018–2019. aastal ehk kohtupraktikaga, leiab kohus, et kõike ülalviidatut arvestades tuleb kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista 150 eurot. Kohus asub seisukohale, et nii kahjuhüvitis, kui ka menetluskulude kostja kanda jätmisega on täidetud kahju hüvitamise preventiivne eesmärk. Kohus peab hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestama muu hulgas kahju põhjustaja varalist seisu. Võttes arvesse, et kostja suutis tasuda kajalt kautsjoni 225 eurot, leiab kohus, et kostja majanduslik seis võimaldab kohtu poolt mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise väljamõistmist.
11.Põhjuslik seos. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4). Samuti on vajalik hagi rahuldamiseks tuvastada, kas kaitstava õigushüve riive on toonud kaasa deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (VÕS § 134 lg 2). Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on kostja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks avaldanud hagejat teotavat hinnangut, ei oleks hagejal kahju tekkinud.
12.Süü. Viimaseks tuleb tuvastada kostja süü õigusvastase kahju tekitamise eest. Süü tasandil eristatakse subjektiivset süüvõimelisust ehk deliktivõimet ning süü vorme (tahtlus, raske hooletus ja hooletus, VÕS § 104). Tulenevalt VÕS § 1047 lg 1 sõnastusest on eelduslikult tegemist tahtliku teoga. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 1043 mõttes võib olla süü vorm ka kaudne tahtlus. Erinevalt otsesest tahtlusest, mis seisneb teo õigusvastasusest arusaamises, kahjulike tagajärgede ettenägemises ja soovimises, asendub kaudse tahtluse korral tagajärje ettenägemine tagajärje ettekujutamise ja tagajärje soovimine tagajärje möönmisega (RKTKo 3-2-1-6-06, p 12; 3-2-1-150-15, p 13). Kui kahjutekitaja tahtlust ümber ei lükka, siis on käitumine süüline VÕS § 104 lg 5 ja õigusvastane alternatiivselt ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Välise hoolsuse hindamisel ei lähtuta VÕS § 1050 lg 1 regulatsioonist, vaid objektiivne käitumisstandard tuleneb VÕS § 1047 lg-st 3, st et hinnata tuleb, kas avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab kahju tekitaja tugineda VÕS § 1050 lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline VÕS § 1047 lg-st 3 tulenevat käitumisstandardit järgima. Kuigi kostja on oma vastuses viidanud, et kostja vaimuhaigus võis avaldada mõju ka kostja otsustusvõimele kommentaari esitamisel, on kostja ennast selgelt väljendanud, et ei soovi oma süüdivuse osas vastuväidet esitada. Seega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud, mistõttu kohus tuvastab, et hageja rikkumine oli süüline.
13.Viivis. Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise
korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (150 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 24.08.2021, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
MENETLUSKULUD
14.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
15.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskulude suuruseks on 2 935 eurot, millest 2 610 on õigusabikulud ja 325 eurot hagiavalduselt tasutud riigilõiv.
16.Hageja palub hüvitada riigilõivu summas 325 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks.
17.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi käesoleva asjamenetluses 14 h 30 min ulatuses tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks (tunnihind käibemaksuga 180 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
18.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et kuna hageja nimel on esitatud samasisulisi hagiavaldusi mitmeid, siis üsna tõenäoliselt ei pidanud hageja esindaja alustama hagiavalduse koostamist päris tühjalt lehelt, vaid sai kasutada juba varasemalt koostatud hagiavaldust eelkõige õigusliku hinnangu osas. Seetõttu ei pea kohus mõistlikuks ega põhjendatuks hageja kulu hagiavalduse koostamisele kokku 4 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud kuluks hagiavalduse koostamiseks mitte enam kui 2 tundi ja 30 minutit. Samuti, võttes arvesse kostja esitatud vastuste sisu ja mahtu (kostja vastusega tutvumiseks kulus kõigest 20 minutit), ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks kostja vastusele seisukoha koostamiseks ning lõplike
seisukohtade koostamiseks kulunud ajakulu 6 tundi ja 20 minutit. Kohtu hinnangul on kostja vastusele ja lõplike seisukoha koostamise mõistlikeks ja vajalikuks ajakuluks mitte enam kui 3 tundi ja 30 minutit. Läbirääkimistele on hageja väljatoodu järgi kulunud 55 minuti. Samas toimikust nähtub, et poolte esindajad on vahetanud mõned mõne realised e-kirjad (tlk 124125), mistõttu peab kohus mõistlikuks ja vajalikuks kuluks kompromissläbirääkimistele 30 minutit. Samuti peab kohus kajale esitatud seisukoha põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks 45 minutit. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust, mh seda, et sama esindaja on esitanud kohtutele mitu väga sarnast sama hageja hagi, mille sisu on kattuv ja see on ilmselt vähendanud mõnevõrra hageja esindaja töö mahtu) ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis hageja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 6 tundi 30 minutit. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 6,5 * 180 = 1 170 eurot.
19.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 325 eurot (riigilõiv) + 1 170 eurot (õigusabi kulud) = 1 495 eurot.
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2022 kohtuotsusega on osaliselt muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.06.2022 kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.