Otsuse avalikult teatavaks- 18. oktoober 2022, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-13243
Tsiviilasi
V . S. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik V . S. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon esindajad XXX; e-post XXX); usaldusisik Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 Tartu; telefon 782 8110; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja V . S. (isikukood XXX) pankrot kell 17.00 ja algatada V . S. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku Vladimir Kutšmei töötasu suuruseks 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot, FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (arvelduskonto nr XXX, saaja XXX).
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 Tartu; telefon 782 8110; e-post [email protected]).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 15. novembril 2022 kell 11.30 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.
6.Kohustada V . S. t osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve
teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 18. oktoobril 2023.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Määrata kohustustest vabastamise menetluses V . S. sissetulekust kinnipidamiste tegemine täitemenetluse seadustiku § 132 lg 12 alusel määraga 20%. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud V . S. kanda.
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.V . S. (avaldaja/võlgnik) esitas 06.09.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-13243). Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Viimaseks tööandjaks oli Aru Ehitus OÜ, kellega lõppes töösuhe tervislikel põhjustel juba 2018. aastal. Võlgniku sissetulekuks on pension XXXeurot ja sotsiaaltoetus XXXeurot. Igakuised väljaminekud on 437 eurot: eluasemekulud keskmiselt 127 eurot, millest 100 eurot on kommunaalkulud ja 27 eurot elekter, kulutused toidule 150 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 10 eurot, transpordikulud 90 eurot, sidekulud 20 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 40 eurot ning muud ootamatud kulutused 10 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on ligikaudu 53 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik selgitab, et kohustused võttis tema nimel tema teadmata ja dokumente ära kasutades endine elukaaslane, mistõttu kohustuste täpne suurus ei ole talle teada. Ta on esitanud avalduse ka politseile. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 8000 eurot.
2.Kohus võttis 12.09.2022 määrusega V . S. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks Vladimir Kutšmei.
3.Usaldusisik on 06.10.2022 esitanud kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.
Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed Rahvastikuregistri andmete kohaselt on 23.09.1955 sündinud V . S. perekonnaseisult lahutatud ning tal puuduvad ülalpeetavad. V . S. abielu G. S. (isikukood XXX) on lahutatud XXX tsiviilasjas nr XXX tehtud kohtulahendiga. V . S. elab täisealisele tütrele V. S. (isikukood XXX) kuuluvas korteris asukohaga XXX. Tütre selgituste kohaselt on isal võimalik elada korteris tasuta elu lõpuni, kuid ta peab tasuma korteri majandamiskulud. Võlgnik on pensionär ning lisaks pensionile saab ta ka puudega inimese sotsiaaltoetust. Vara Võlgniku igakuine sissetulek kokku on XXX eurot, sellest pension XXXeurot ja sotsiaaltoetus XXXeurot. Sissetuleku suurust arvestades on pensionist kinnipidamiste tegemine võimalik vaid täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 alusel. 17.09.2022 seisuga on võlgniku kontodel 248,13 eurot – Swedbank AS kontol nr XXX 173,13 eurot ja Swedbank AS kontol nr XXX 75 eurot. Võlgnikul ei ole vallas- ega kinnisvara, samuti puudub tal muu oluline realiseeritav vara. Võlgnikule ei kuulu väärtpabereid ega virtuaal- ja krüptovääringus nomineeritud vara. Võlgnikul võivad olla rahalised nõuded endise elukaaslase M. V. (isikukood XXX) vastu, kes on võlgniku selgituste kohaselt võlgniku ID-kaarti kasutades võtnud võlgniku nimel kohustusi (2022 mais esitatud politseile kuriteoteade) ning A. V. (isikukood XXX) vastu, kelle kontole nr XXX kanti märkimisväärne osa laenudena võetud rahast. Maanteeameti liiklusregistrile 24.05.2019 esitatud avalduse kohaselt müüs võlgnik G. S. (abikaasa kuni XXX) sõiduki Volvo V70 (2003, reg nr XXX) 700 euro eest (23.05.2019 tasutud võlgniku kontole V. S. poolt). Täiendavat selgitamist vajavad võlgniku sõiduki Citroen Berlingo (2005, reg nr XXX) võõrandamisega seotud asjaolud. Liiklusregistrile esitatud 09.04.2022 müügilepingu järgi on sõiduki ostjaks JHLEhitus OÜ ja ostuhinnaks 3200 eurot. Võlgniku poolt usaldusisikule esitatud 04.04.2022 dateeritud sõiduki müügilepingu järgi on ostjaks R. T. ja ostuhinnaks 350 eurot (03.04.2022 tasutud võlgniku kontole R. T. poolt). Seega võib võlgnikul olla 09.04.2022 müügilepingust tulenev ostuhinna tasumise nõue JHLEhitus OÜ vastu. Kohustused V . S. l on tuvastatud pandiga tagamata kohustusi kokku 8017,98 eurot, sellest laenud 6607,19 eurot ja järelmaksud 1410,79 eurot. Usaldusisikule antud selgituste kohaselt on võlgnik tütarde abiga viimase ajani kohustusi teenindanud, kuid see ei ole tema sissetulekute suurust arvestades jõukohane. Teadaolevalt ükski võlausaldaja ei ole V . S. vastu kohtusse veel pöördunud. Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised: Võlausaldaja nimi:
Võlasumma:
Bigbank AS
1056,36 €
Bigbank AS Bondora AS
499,14 € 551,55 €
Holm Bank AS
32,13 €
AS Inbank Finance
98,54 €
IPF Digital AS
1418,68 €
PLACET GROUP OÜ
286,33 €
PLACET GROUP OÜ
1051,95 €
PLACET GROUP OÜ
895,78 €
PLACET GROUP OÜ
340,60 €
PLACET GROUP OÜ
119,87 €
PLACET GROUP OÜ
354,80 €
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu
388,37 €
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu
107,05 €
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu
206,51 €
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu
278,88 €
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu
331,44 €
KOKKU:
8017,98 €
Maksejõuetus Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 8017,98 euro ulatuses. Võlgniku sissetulek on XXX eurot kuus, koosnedes pensionist ja puudega inimese sotsiaaltoetusest. Võlgniku sissetuleku suurus ei ületa täitemenetluse seadustiku järgi arestimisele mittekuuluvat summat, so 2022. aastal 654 eurot. Puudub mis iganes alus arvata, et võlgniku sissetulek tulevikus märkimisväärselt suureneb. Võlgnikul võivad olla nõuded kolmandate isikute, eeskätt M .V. ja A. V., vastu, kuid raha tegelik saamine ei pruugi olla tõenäoline. M .V. suhtes on kohtutäiturite menetluses kokku kuus täiteasja, mis on algatatud aastatel 2010 kuni 2013. A. V. elab teadaolevalt XXX ning andmed tema varalise seisu kohta puuduvad. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on panga- ja ID-kaardi kergemeelne kolmanda isiku kasutusse andmine, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku teadaolev vara pensionist ja puudega isiku sotsiaaltoetusest kokku XXX eurot. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht on 8017,98 eurot. Kohtule esitatud maksejõuetuseavalduses märkis võlgnik, et igakuiste väljaminekute järgselt jääb tal võlgnevuste tasumiseks ca 53 eurot, mis on suurem 47,91 eurost, so TMS § 132 lg 12 alusel pensionist kinnipidamiste tegemisel määraga 20%. Seega on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud V . S. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
7.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo
toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
8.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Vladimir Kutšmei on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 18. oktoobriks 2023. Usaldusisiku tasu
9.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 5 tundi ja 50 minutit. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (12 pooltundi) tuleb Vladimir Kutšmeile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.