Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-12762

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31. mail 2020 refinantseerimislaenulepingu nr 703287985, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 1082,31 eurot, kostja laenujääk 31. mai 2019 seisuga oli kokku 7510,86 eurot. Laen ning intressid tuli tagastada 60 kuu jooksul, s.o. hiljemalt 10. juuniks 2024. Hageja saatis 09. detsembril 2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja laenulepingu üles 24. detsembril 2020. Kostja on hagejale põhiosa katteks tasunud kokku 220,86 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 7290,00 eurot (7510,86 – 220,86). Laenulepingus nr 703287985 leppisid pooled intressimääraks 17,90 % aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 15. osamaksest, s.o. alates 10. septembrist 2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. 10. detsembrini 2020 summas 367,32 eurot (94,01 + 92,57 + 91,11 + 89,63). 2(4)

2-22-12762 Lepingus on pooled kokku leppinud lepingu haldustasu. Pooled on kokku leppinud, et lepingu haldustasu on summas 2,90 eurot igakuiselt. Kostjal on lepingu haldustasu võlgnevus alates 15. osamaksest, s.o. alates 10. septembrist 2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. 10. detsembrini 2020 summas 11,60 eurot (2,90 + 2,90 + 2,90 + 2,90). Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 7290 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 25. detsembrist 2020 kuni hagi esitamiseni 29. augustini 2022 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 17,90% aastas kooskõlas laenulepinguga. Hageja nõuab viivist summas 2191,47 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 2191,47 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 7290,00 eurot kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras s.o. 8 % aastas alates 30. augustist 2022. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid kokku 50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 7290 eurot, tasumata intressid 367,32 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2191,47 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30. augustist 2022 kuni põhinõude summas 7290 euro täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude hüvitis, riigilõiv 840 eurot ja hageja õigusabikulud 480 euro ning samuti mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 29. septembril 2022 postkasti panekuga. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks

Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda 3(4)

2-22-12762 Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 840 eurot ja õigusabikulude summas 480 eurot, väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 840 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 480 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-9213, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsiks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning hagiavalduse kohtule esitamiseks kokku 4 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 480 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud kahe tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud kahe tunni eest kokku 240 eurot (120*2). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 1080 eurot (840+240). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.