Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-11159

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja P OÜ 09. mail 2019 krediidikonto lepingu nr KK3411216 ning 23. juulil 2020 sõlmisid pooled laenulepingu nr SR3582013, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 994,02 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 23,45 eurot. Seega põhivõlg on 970,57 eurot. P OÜ ja kostja sõlmisid 23. juulil 2020 laenulepingu nr. SR3582013, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 500,00 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kostja põhiosa katteks makseid teostanud ei ole. Seega põhivõlgnevus on summas 500,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1470,57 eurot (970,57+500,00).

2(5)

2-22-11159 Lepingus KK3411216 leppisid pooled intressimääraks 40,02% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates teisest osamaksest 23. augustist 2020 kuni ülesütlemisele eelnenud neljanda osamakseni 23. oktoobril 2020 summas 97,72 eurot (33,42+32,93+31,37). Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus SR3582013 leppisid pooled intressimääraks 29,90% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates teisest osamaksest 22. augustist 2020 kuni ülesütlemisele eelnenud neljanda osamakseni 21. oktoobril 2020 summas 36,80 eurot (12,46+12,27+12,07). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 134,52 (97,72+36,80) eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P OÜ lepingu KK3411216 üles 07. novembril 2020 ning lepingu nr SR3582013 06. novembril 2020. P OÜ loovutas 10. novembril 2020 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist, sissenõudmisega seotud kulud on 50 eurot. Lepingu KK3411216 osas nõuab hageja viivist põhivõla summalt 970,57 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 08. novembrist 2020 kuni hagi esitamiseni 01. augustini 2022 viivisemääras s.o 0.11% päevas kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 674,74 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 674,74 eurot. Lepingu SR3582013 osas nõuab hageja viivist põhivõla summalt 500,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 07. novembrist 2020 kuni hagi esitamiseni 01. augustini 2022 viivisemääras 0,08% päevas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 253,20 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 253,20 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 2.08.2022 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 1470,57 eurot, tasumata intressid 134,52 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 927,94 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02. augustist 2022 kuni põhinõude summas 1470,57 euro täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude hüvitis, riigilõiv 385 eurot ja hageja õigusabikulud 480 euro ning samuti mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud

2-22-11159 Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113-2 lg 1 ja lg 2 p 2 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1470,57 eurot, tasumata intressi 134,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 927,94 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 50 eurot, kokku 2583,03 eurot ning viivised põhinõude tasumata osalt alates 02. augustist 2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 385 eurot ja õigusabikulude summas 480 eurot, väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 385 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 480 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-9213, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning hagiavalduse kohtule esitamiseks kokku 4 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 480 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud kahe tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud kahe tunni eest kokku 240 eurot (120*2). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 625 eurot (385+240). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks J OÜ arvelduskontole nr XXX, viitenumbriga XXX.

Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. 4(5)

2-22-11159

Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.