Tsiviilasi nr. 2-22-113962
Kohus
Harju maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse avalikult
14.10.2022, Tallinn
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-113962
Kohtuasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi S K vastu 70 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn), esindaja B A, EFTA Legal OÜ, e-post xxx
esindajad
Kostja: S K (isikukood xxx, elukoht xxx) Menetluse liik/ Kohtuistungi Kirjalik menetlus toimumise aeg Tsiviilasja hind
70 eurot
Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt S K 70 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Välja mõista kostjalt S K menetluskulu 456 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Välja mõista kostjalt S K viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 09.06.2022 hagi S K (kostja) vastu 70 euro nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõidukite numbrimärkidega xxx ja xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 03.05.2019 ja 08.01.2021. Kostjale kuuluvad sõidukid olid pargitud 03.05.2019 Mustamäe tee 5l Metalli Maja parkimisalale ja 08.01.2021 Keskturu parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõidukite armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Hageja esitas kostjale kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Kostja jättis tasumata leppetrahvinõuded nr xxx (maksetähtaeg 17.05.2019, võlgnevuse summa 30 eurot) ja xxx, (maksetähtaeg 22.01.2021, võlgnevuse summa 30 eurot). Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 70 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud. Kostja vastuväited Kostja esitas 11.07.2022 vastuväited hagiavaldusele. Kostja märgib, et ei teadnud kostjale trahvi määramisest, kuna auto pealt (xxx) trahviteadet ei leidnud. Teise trahvi eest (xxx) vastutab teine isik, kes maksis trahvi samal päeval. Kostja ei ole trahviteavitusi saanud, hageja ei ole tõendanud, et saatis kohtueelselt kostjale trahviteated. Kostja leiab, et 03.05.2019 trahvi puhul ei saa olla kindel, et pildil on kostja auto, sest asi juhtus umbes 3 aastat tagasi ja kostja ei mäleta, kus kostja auto võis olla sellel ajal. Samuti ei ole pildilt võimalik tuvastada, et trahviteade on pandud just kostja autole. 08.01.2021 trahvi tõendavatelt fotodelt on näha, et auto klaasi alla on pandud parkimiskell ning on näha, et sellel territooriumil EP52 kehtib 1 tasuta parkimistund koos parkimiskellaga. Piltidel ei ole tõendatud, et tegemist on hageja territooriumiga, kus hageja kontrollib parkimiskorraldust, kuna piltidel puuduvad GPS andmed või muud andmed millega saab tuvastada rikkumise asukohta. Kostja leiab, et hageja esitatud fotosid võib olla muudetud, samuti võib olla muudetud parkimiskella aega. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas sõidukid numbrimärkidega xxx ja xxx kuulusid kostjale ajal, mil parkimistingimusi rikuti, s.o 03.05.2019 ja 08.01.2021. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2).
Hageja on esitanud transpordiameti päringu, millest nähtuvalt oli parkimislepingute sõlmimise ajal sõiduki omanikuks kostja (dtl 81). Kohus on seisukohal, et hageja on seega tõendanud, et vaidlusalustel kuupäevadel, s.o 03.05.2019 ja 08.01.2021, oli sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks kostja. Poolte vahel on vaidlus selle üle, et kas kostja on trahviteated kätte saanud või mitte. Kohus on seisukohal, et kostjale on leppetrahvidest teatatud trahvide panekuga sõidukite kojamehe vahele ning seda on tehtud rikkumise avastamise ajal (dtl 45, 52, 57, 65). Selliselt leppetrahvi edastamine on mõistlik viis (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 2-17-117146, p 12). Seega on leppetrahvist teatatud õigeaegselt ning kostjale on leppetrahv edastatud. Hagejal ei olnud kohustust edastada kostjale meeldetuletuskirju trahvide kohta. Hageja on tõendanud väljavõttega Omniva keskkonnast, et on saatnud kostjale tähitud kirja, kuid mis on tagastatud hoiutähtaja möödumisel hagejale, kuna kostja ei ole sellele järele läinud (dtl 151-152). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas leppetrahvinõude nr 0790 8012 1100 6373 eest vastutab teine isik. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11). Käesolevalt on tuvastatud, et kostja kasutas sõidukit parkimislepingu kehtivuse ajal. LS § 2 p 19 järgi on juht eelkõige isik, kes juhib sõidukit. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kes kostja sõidukit parkis vaidlusalusel ajal vaidlusaluses kohas, on parkimislepingu pooleks sõiduki omanik ehk kostja. Asjaolu, et kostja on esitanud tõendi selle kohta, et leppetrahvi on tasunud kolmas isik, ei tõenda, et kolmas isik sõlmis kostja asemel parkimislepingu, mille alusel hageja leppetrahvi nõuab. Nähtuvalt kostja poolt esitatud kolmanda isiku kontoväljavõttest, on kolmas isik tasunud 08.01.2021 trahvi Europark Estonia OÜ-le, kuid see on tagasi kantud, sest puudub selgitus, mille eest on trahv on tasutud (dtl 142). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole 03.05.2019 tehtud leppetrahvi tõendavatel fotodel kostja auto ja ei ole tõendatud, et leppetrahvinõuded on pandud just kostja autole. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud fotodelt (dtl 45-54) on selgelt tuvastatav, et fotodel on tegemist ühe ja sama sõidukiga, isegi kui sõiduki numbrimärki pole fotol näha – sõiduki paiknemine, värv, kuju, kõrvalolev sõiduk. Riigikohus on 06.12.2017 lahendi nr 2-15-3430 p-s 18 märkinud, et vähemalt üldjuhul peaks leppetrahvinõude tõendamiseks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski võimalik tõkkepuuta tasulise parkla haldajal oma nõudeid tõendada. Kostja leiab, et 08.01.2021 trahvi fotodelt on näha, et autol on parkimiskell ja territooriumil EP52 kehtib 1 tund tasuta parkimist. Leppetrahvi tegemist tõendavatelt fotodelt on näha, et lepptrahv on tehtud 08.01.2021 kell 10:07:54, kuid parkimiskellal on aeg 10.29. Kuivõrd kellaeg on pandud tulevikku või on parkimisest möödunud rohkem kui 1 tund, on sellega rikutud parkimislepingu tingimusi. Kostja väide, et andmeid parkimiskellal või hageja poolt esitatud tõenditel on muudetud, on kohtu hinnangul alusetu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et tegemist on hageja territooriumiga, kus hageja kontrollib parkimist, kuna hageja esitatud fotodelt puudub asukohateave. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud fotodega, millele on lisatud asukoha teave, et parkimine on toimunud hageja territooriumil (dtl 156-159). Ka on mõlema territooriumi fotodelt näha, et tegemist on EUROPARKLAGA (dtl 68-77).
Hageja on selgitanud, millised tingimused kehtisid vaidlusalusel ajal. Parkimistingimustest nähtuvalt loetakse OÜ EUROPARK ESTONIA ja sõiduki kasutaja vahel leping sõlmituks parkimislepingus märgitud tingimustel. Sõiduki parkimisega loeb parkimise korraldaja sõiduki kasutaja nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks. Sõiduki kasutaja on kohustatud tasuma parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või – luba. Parkimistahvlil olevate parkimistingimuste p-4 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja pärast sõiduki parkimist parklasse asetama kohe parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a. kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. P-i 5 kohaselt parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot (dtl 70,75,76). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Hageja nõude puhul on tegemist leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata – seega ei ole tegeliku kahju olemasolu oluline. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja sõiduk numbrimärgiga xxx oli pargitud 03.05.2019 Mustamäe tee 5l Metalli Maja parkimisalale ja kostja sõiduk numbrimärgiga xxx oli 08.01.2021 pargitud Keskturu parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Hageja on väljastanud kostjale leppetrahvid nr xxx (maksetähtaeg 17.05.2019, võlgnevuse summa 30 eurot, dtl 43-44) ja nr xxx, (maksetähtaeg 22.01.2021, võlgnevuse summa 30 eurot, dtl 55-56). Kuna kostja rikkus sõidukite parkimisel lepinguid, siis on hagejal õigus nõuda lepptrahvi. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvide suurust ega väitnud, et kostja oleks leppetrahvinõuded tasunud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või
tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale, kostja rahvastikuregistris märgitud aadressile, meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 81). Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes eeltoodust ja VÕS § 3 p 1, § 8 lg-d 1-2, § 9 lg-d 12, § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 159 lg 2 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 tulenevalt rahuldamisele täies ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus (leppetrahvid) summas 60 eurot ja võla sissenõudmiskulu 10 eurot, kokku 70 eurot. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 70 eurot. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot, õigusabikulu 3,5 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine 2 h ja seisukoha koostamine 1,5 h) tunnihinnaga 96 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi tasu põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Esindaja kulutatud aeg ning tunnitasu on mõistlik ja vajalik ning põhjendatud. TsMS § 4842 tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 456 eurot ja TsMS § 177 lg 2 järgi viivis
menetluskuludelt.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.