Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

on Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2010 otsus nr 2-09-16029 ja sissenõudja Redhot OÜ ja Capital Net OÜ (sissenõudjad) avaldus. Täidetavaks nõudeks on võlgnevus kogusummas 93812.54 eurot, millest põhivõlg on 95 867.47 eurot ning täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust summas 9203.28 eurot, menetluse alustamise tasu 19.17 eurot ja täitemenetluse läbiviimise kuludest summas 132.02 eurot. Võlgnik esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu Sissenõudja vaidles aegumisele vastu ning kohtutäitur jätkas täitemenetlust. Sissenõudjate vastuväited Sissenõudjad leiavad, et täitemenetluses nõude sissenõudmine ei ole aegunud. Täitemenetlust alustati tsiviilasjas nr 2-08-16029 tehtud Tallinna ringkonnakohtu otsuse alusel, millest tulenevad nõuded oma omandanud Capital Net OÜ ja Redhot OÜ 15.05.2014 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga Võlgnik on sissenõudja ees korduvalt nõuet tunnistanud nii sissenõudjate eriõiguseellase Target Capital OÜ seadusjärgse esindaja A. K. kui ka kohtutäitur Urmas Tärnoga peetud kirjavahetuses, milles soovis võla tasumist ajatada. Sissenõudjate hinnangul aegumine katkes nii 03.06.2013 kui ka 17.07.2014 ning selle tulemusena hakkas samadel kuupäevadel uuesti kulgema ka selle nõude aegumine. Kummastki aegumise katkemisest ei ole tänaseks möödunud 10. aastat Võlgnik ei ole täitemenetluses võla suurust vaidlustanud, soovis üksnes tasumise ajatamist, mis tähendab, et pooled pidasid läbirääkimisi võla ajatamiseks. Sissenõudjad paluvad jätta menetluskulud avaldaja kanda. Capital Net OÜ ja Redhot OÜ on käesolevas asjas kandnud menetluskulusid Viru Platsi Õigusbüroo OÜ poolt osutatud õigusabile tunnimääraga 120 eurot ilma käibemaksuta kahe tunni eest ning sissenõudjad paluvad välja mõista menetluskulu 200 eurot Redhot Oü kasuks ning viivis tähtaegselt tasumata menetluskuludelt arvestatava ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtu hinnangul on avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223.1 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lg 5 ja lg 7 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ning kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TMS § 223.1 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Võlgniku ja sissenõudja vahel on vaidlus selles, kas täitemenetlus on aegunud või on aegumine katkenud või peatunud. TsÜS § 157 lg 1 järgi kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Puudub vaidlus selle üle, et Tallinna ringkonnakohtu 30.06.2010 otsus tsiviilasjas 2-09-16029 võeti kohtutäitur Urmas Tärno poolt menetlusse 11.11.2010 ning täitemenetlust alustati

sissenõudja Target Capital OÜ 08.11.2010 avalduse alusel. Täitmisteade ja kohtutäituri tasuotsus on võlgnikule kätte toimetatud 30.12.2010. Target Capital OÜ loovutas kohtulahendist tuleneva nõud sissenõudjatele 15.04.2014 Tallinna notar L. M. tõestatud nõude loovutamise lepingu ja hüpoteekide üleandmisega. Seega on täitemenetluse algusest möödas rohkem, kui 10 aastat TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb nõude tunnustamisega ja TsÜS § 159 lg 1 järgi aegumine katkeb ka täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Katkemine tähendab, et aegumine algab uuesti kulgema vastavalt ka nõude tunnustamisest või täitedokumendi täitmisele pööramisest. Käesoleval juhul ei saa kohaldada aegumise katkemist nõude tunnustamise tõttu, sest kohtuotsus tunnustaski Target Capital OÜ nõuet võlgniku vastu. Juba tunnustatud nõuet ei saa teistkordselt tunnustada. Pole vaidlust, et täitedokument on esitatud täitmiseks ning täitmist ei ole vahepeal katkestatud. Seega ei ole kohane sissenõudjate väide, et aegumine on katkenud. TsÜS § 167 lg 1 järgi peatub aegumine, kui pooled peavad läbirääkimisi nõude või selle asjaolu üle, millele nõue rajaneb. Aegumise peatumine tähendab, et mingit ajavahemikku pärast aegumise algust ei loeta aegumise hulka. Pole vaidlust, et pooled pidasid täitemenetluse käigus kirjavahetust maksegraafiku koostamiseks. Täitetoimikust nähtub, et võlgnik ja sissenõudja Target Capital OÜ esindaja A. K. ning kohtutäitur Urmas Tärno 02.0-05.08.2013 e-kirjadest nähtub, et võlgnik ja sissenõudja on pidanud läbirääkimisi võla tasumiseks maksegraafiku alusel, koostatud on ka maksegraafiku projekt. Otsus. Kohtutäitur on saatnud maksegraafiku projekti 13.08.2013 menetlusosalistele. Võlgnik on 27.09.2013 teinud omapoolsed täienduses kompromissi tekstile. Võlgniku 5.11.2013 kirjast nähtub, et kokkulepet ei ole endiselt sõlmitud. Ka jaanuaris 2014 peetud kirjavahetusest sissenõudja, võlgniku ja kohtutäituri vahel ei nähtu, et kokkulepe oleks saavutatud. Võlgnik on 23.02.2014 teinud omapoolsed ettepanekud maksegraafiku osas ning sissenõudja on 23.04.2014 nendega nõustunud. Võlgnik on 13.06.2014 kirjas esitanud oma nõusoleku maksegraafiku sõlmimiseks 13.08.2013 koosatud maksegraafiku järgi, viidates sissenõudja 16.01.2014 kirjale, milles oli antud nõusolek maksegraafiku koostamiseks. Kohtu hinnangul ei saa pidada eeltoodud maksegraafiku koostamise arutelu siiski läbirääkimisteks TsÜS § 167 lg 1 mõttes, sest juba kohtuotsusega tunnustatud nõude üle ei saa enam läbirääkimis pidada, sest jõustunud kohtuotsusega on nõude olemasolu tunnustatud. TsÜS § 167 lg 1 alusel aegumistähtaja peatumise eeldus on see, et peatatud on ka täitemenetlus, seda nõude sundtäitmise asjaolude (eelkõige nõude suuruse ) üle peetavate läbirääkimiste ajaks. Käesolevas asjas ei ole sundtäitmist peatatud kas kohtutäituri või kohtu poolt TMS § 45 märgitud abinõude kohaldamisega. TsÜS § 162 järgi peatub aegumine kohustuse täitmisest keeldumise puhul. Täitemenetluse käigus maksegraafiku koostamist saab pidada selliseks asjaoluks, mis annab võlgnikule õiguse teatud osas kohustuse täitmisest keelduda. TsÜS § 162 toime saavutamiseks täitemenetluses tuleb täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral selle kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist, hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest. Pole vaidlust, et kohtutäitur Urmas Tärno on teinud 09.08.2013 otsuse projekti maksegraafiku koostamiseks, mille järgi on võlgnikul aega oma kohustuse täitmiseke sositi kuni 20.01.2026. Projekti ei ole kohtutäitur allkirjastanud, seega ei saa seda pidada maksete ajatamiseks või maksegraafikuks, mis annaks aluse TsÜS § 162 rakendamiseks. Samuti ei ole kohtutäitur maksegraafiku kokkuleppimise ajaks täitemenetlust peatanud.

Kokkuvõtvalt järeldab kohus esitatud asjaoludest, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on saabunud, sest nii kohtuotsuse jõustumisest, kui ka täitemenetluse alustamisest on möödas rohkem kui 10 aastat. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine avaldaja M R kanda, sest kohtulahend tehakse tema huvides. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruseks kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Puudutatud isik on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on neile osutatud õigusabiteenust kahe tunni eest tunnihinnaga 120 eurot ning oma kohtule esitatud vastuse resolutsioonid paluvad nad välja mõista menetluskulu 200 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabikulu põhjendatud ning mõistlik, arvestades kohtuasja sisu ja kestvust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.