2-22-118641
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14.10.2022, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-22-118641
Tsiviilasi
AS Aktiva Portfolio hagi Txxxxx Txxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood: 16013522; asukoht: A. Weizenbergi 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10150 Harju maakond), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso; [email protected]); Kostja: Txxxxx Txxxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistung
Kirjalik menetlus
2-22-118641 20.10.2023 162,78 1952,96 20.11.2023 162,78 1790,18 20.12.2023 162,78 1627,40 20.01.2024 162,78 1464,62 20.02.2024 162,78 1301,84 20.03.2024 162,78 1139,06 20.04.2024 162,78 976,28 20.05.2024 162,78 813,50 20.06.2024 162,78 650,72 20.07.2024 162,78 487,94 20.08.2024 162,78 325,16 20.09.2024 162,78 162,38 20.10.2024 162,38 0,00 Kokku: 3906,32 1.2 Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428 viitenumbriga 713463950. 1.3 Kui kostja tasub osaliselt või hilineb punktis 1.1 fikseeritud osamakse tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0657% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani. 1.4 Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on Aktiva Portfolio AS õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. 1.5 Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-118641 menetlus AS Aktiva Portfolio hagi Txxxxx Txxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes. Menetluskulude jaotus
2-22-118641 Pooled esitasid kohtule 10.10.2022 kirjalikult sõlmitud kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku menetluskulude hüvitises, mille kohus kompromissiga kinnitas. Muude menetlusekulude osas ei ole pooled kokku leppinud teisiti, mistõttu määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõude esitamise eest riigilõivu tasunud 420 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 210 eurot hagejale tagastada tema poolt märgitud isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.