Maaelu Edendamise Sihtasutuse avaldus Saare Erek OÜ pankroti väljakuulutamiseks Ajutise halduri nimetamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. juuli 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maaelu Edendamise Sihtasutuse määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Maaelu Edendamise Sihtasutus (registrikood 90000245, lepinguline esindaja Kersti Meindorf Puudutatud isik (võlgnik): Saare Erek OÜ (registrikood 10123057), seaduslik esindaja Tarmo Sink, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja Kadri Lember
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Maaelu Edendamise Sihtasutuse esitatud uued tõendid: eksperthinnang 74/E/20 ja sellega seotud meilivahetus; Saare Erek OÜ 2020 majandusaasta aruanne; Saare Erek OÜ 2024 majandusaasta aruanne; leping ettevõtte struktuuriosade üleandmise kohta; Saare Kaevandus OÜ 2024 majandusaasta aruanne.
2.Jätta Tartu Maakohtu 14. juuli 2025 määruse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.
3.Maaelu Edendamise Sihtasutuse määruskaebus jääb rahuldamata.
4.Määruskaebemenetluse kulud jätta Maaelu Edendamise Sihtasutuse kanda.
5.Välja mõista Maaelu Edendamise Sihtasutuselt ringkonnakohtus 660 eurot Saare Erek OÜ kasuks.
menetluskuluna
Edasikaebamise kord Määrus on lõplik osas, milles ringkonnakohus võttis vastu uued tõendid ja jättis muutmata maakohtu määruse ajutise halduri nimetamata jätmises (PankrS § 5 lg 1 ja § 15 lg 5). Ülejäänud osas võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Riigikohtule määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maaelu Edendamise Sihtasutus (võlausaldaja) esitas Tartu Maakohtule 20. mail 2025 avalduse Saare Erek OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal laenulepingust nr 249COV20 (laenuleping) tulenev nõue suuruses 1 094 018,90 eurot (so laenu põhiosa 928 988,18 € + intressid 56 602,73 € + 108 427,99 € viivitusintressid arvestatud kuni 15.05.2025). Nõue muutus sissenõutavaks alates 10. detsembrist 2024, s.o. alates ajast, mil sihtasutus laenulepingu erakorraliselt üles ütles. Võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud. 21.03.2025 saatis kohtutäitur Kaire Põlts sihtasutusele kui hüpoteegipidajale info ja päringu täitetoimingu 025/2025/637 tegemise kohta, milles teavitas hüpoteegipidajat kinnistu reg osa nr 25746601 asukohaga Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Paljassaare tee 34 arestimisest. Tegemist on kinnisvaraga, mis tagab võlgniku laenukohustust ning mis arestiti vara kaasomaniku Compakt Kinnisvara OÜ võlgnevuse tõttu Maksu- ja Tolliameti ees. Sihtasutus esitas avalduse, et ühineda kohtutäitur Kaire Põltsi läbiviidava täitemenetlusega hüpoteegi realiseerimiseks. Kohtutäitur on algatanud laenulepingu tagatiseks oleva vara müümise enampakkumise korras. Laenu tagatisteks seati kommertspant võlgniku vallasvarale, sihtasutusel on alust arvata, et võlgnik viib ettevõttest teadlikult vara välja ja sellega on sihtasutuse kasuks seatud kommertspandi väärtus oluliselt vähenenud. Laenu andmise ajal kuulusid kommertspandi aluse vara hulka karjäärivarud, seadmed ja kolme karjääri kasutusõigus. 6. septembril 2024 teavitas võlgnik sihtasutust ettevõtte vara osalisest üleandmisest Saare Kaevandus OÜ-le. Ettevõtte vara üleandmise lepingu kohaselt andis võlgnik omandajale võlgnikule kuuluva kruusa- ja liivakarjääride tegevusega seonduv ettevõtte struktuuriosa koos selle osa majandamisega seotud ja selle majandamist teenivate asjade, õiguste ja kohustustega, muu hulgas kruusa- ja liivakarjääride tegevusega seotud lepingutega. Kõik nimetatud varad kuulusid kommertspandiga koormatud vara hulka. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ning võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus), kuid vaatamata sellele ei ole võlgnik kohustust täitnud 10 päeva jooksul (PankrS § 10 lg 2 p 1). Võlausaldaja märgib, et käimasolevas täitemenetluses ei rahuldata võlgniku kohustusi mitte võlgniku varast, vaid nõuet täidetakse kolmandate isikute Compakt Kinnisvara OÜ ja MSCA OÜ vara arvelt. 2
2.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ja palus jätta ajutine haldur nimetamata. Võlausaldaja nõue on pandiga tagatud. Tema kasuks on kinnisasjale reg nr 25746601 Paljassaaare tee 34 Tallinnas seatud esimese järjekoha hüpoteek summas 1 950 000 eurot ja võlgniku vallasvarale on seatud kommertspant summas 1 100 000 eurot. Täitemenetluses ei ole ühtegi enampakkumist veel toimunud, kuna kinnistusraamatusse kantud kinnistu kaasomanikud MSCA OÜ ja Compakt Kinnisvara OÜ on vaidlustanud täituri tegevuse täitemenetluse läbiviimisel. Kinnistu kaasomanikel on erimeelsus selle osas, kas kinnistule rajatud katsebasseini hoone on kinnistu oluline osa või mitte. Kohtutäitur kuulutas
14.aprillil 2025 välja enampakkumise Compakt Kinnisvara OÜ-le kuuluvale kaasomandi osale kinnistust ning määras vara (kinnistu kaasomandi osa) alghinnaks 1 500 000 eurot. Kuigi enampakkumise väljakuulutamine tühistati MSCA OÜ kaebuse tõttu, siis on kinnistu kaasomandi osale määratud alghinnast selge, et kogu kinnistu väärtus on enam kui piisav võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlausaldaja väide, et võlgnik viib ettevõttest vara välja ja sellega on võlausaldaja kasuks seatud kommertspandi väärtus oluliselt vähenenud, on õiguslikult väär. Kommertspandiga koormatud vara, mis moodustab ettevõtte või käitise, üleminekul jääb kommertspant sellele püsima (KomPS § 6 lg 2). Seega on võlausaldaja nõue endiselt tagatud lisaks esimese järjekoha hüpoteegile ka kommertspandiga. Võlausaldaja nõue on tagatiste arvelt võimalik täies ulatuses rahuldada, mistõttu puudub igasugune alus ja eluline vajadus pankrotimenetluse läbiviimiseks.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus jättis võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel nimetamata, jättis kõik menetluskulud pankrotiavalduse esitaja kanda ning mõistis need temalt võlgniku kasuks ka välja. Maakohus kontrollis võlgniku väidet, et võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud, mistõttu puudub võlausaldajal õigustatud huvi pankrotiavalduse esitamiseks. Maakohus tuvastas, et Harju Maakohus on 14. juuni 2025 määrusega kohtuasjas nr 2-25-8488 tühistanud Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 20. mai 2025 otsuse täiteasjas nr 025/2025/634 – 025/2025/638 osas, millega kohtutäitur: tühistas 11. aprilli 2025 kinnisasja arestimise akti osas, millega arestiti kinnistul, registriosa numbriga 25746601, aadressiga Paljassaare tee 34, Tallinn, asuv ajutine (katsebasseini) hoone; tühistas 14. aprilli 2025 vara enampakkumise teate; otsustas korraldada Compakt Kinnisvara OÜ-le kuuluva kinnistu, registriosa numbriga 25746601, aadressiga Paljassaare tee 34, Tallinn, uue hindamise ja seejärel uue enampakkumise, milles ei ole nimetatud kinnistu ja enampakkumise osana käsitletud ajutist (katsebasseini) hoonet. 30. juunil 2025 on esitatud määruskaebus Harju Maakohtu 14. juuni 2025 määrusele ehk kaebuse lahendamine Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 20. mai 2025 otsusele täiteasjades 025/2025/634 – 025/2025/638 jätkub. Maakohus märkis, et pandiga tagatud nõudega võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri määramiseks peab võlausaldaja tõendama, pant ei kata tema nõuet täielikult. Võlausaldaja on väitnud, et kohtutäitur määras kinnistu realiseerimisväärtuseks 885 000 eurot. Harju Maakohus 14. juuni 2025 määrusega kohtuasjas nr 2-25-8488 tühistas kohtutäituri 20. mai 2025 otsuse, millega täitur tühistas esimese 1 500 000 euro suuruse alghinnaga enampakkumise ja otsustas korraldada kinnistu uue hindamise. Seega oli täituri tegevus kinnistu suhtes enampakkumise väljakuulutamisel alghinnaga 1 500 000 eurot õiguspärane. Ühtegi tõendit, mis viitaks kinnistu väiksemale väärtusele, ei ole asjas esitatud. Samuti ei ole veel reaalselt toimunud täitemenetluses pandieseme enampakkumisel müük, et saaks öelda, et 3
pandieseme väärtus on kõrgem kui ebaõnnestunud enampakkumise alghind. Kui võlausaldaja nõue ei ole suurem kui on hüpoteegisumma, siis kehtib eeldus, et nõue on pandiga täielikult tagatud ja võlausaldaja tõendamiskoormis on näidata, et pandieseme väärtus ei kata tema nõuet. Võlausaldaja väide, et võlgnik viib ettevõttest vara välja ja sellega on võlausaldaja kasuks seatud kommertspandi väärtus oluliselt vähenenud, on õiguslikult väär. Kommertspandiga koormatud vara, mis moodustab ettevõtte või käitise, üleminekul jääb kommertspant sellele püsima (KomPS § 6 lg 2). Seega on võlausaldaja nõue tagatud lisaks hüpoteegile ka kommertspandiga 1 100 000 euro ulatuses. Eelnevat arvesse võttes leidis maakohus, et nõue on pandiga täielikult tagatud PankrS § 15 lg 3 p 2 tähenduses ning jättis võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata ning lõpetas asjas menetluse (PankrS § 15 lg 7). Kuna võlgnikule jääb ajutine pankrotihaldur nimetamata võlausaldaja nõuetest tingitud põhjustel, ei hinnanud maakohus võlausaldaja väiteid võlgniku maksejõuetuse kohta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Võlausaldaja palus määruskaebuses maakohtu määrus tühistada, nimetada võlgnikule ajutine haldur ja jätkata menetlust. Alternatiivselt palus võlausaldaja ringkonnakohtul maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kaevatava määruse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ning kohaldanud valesti menetlusõigust ning see on viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et pandieseme hind selgub alles selle müümisel, kohtumäärusest ei selgu põhjendused, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes kohus järeldas pandieseme väärtuse, et tõsikindlalt väita, et võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud. Võlausaldaja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt hüpoteegi rahaline suurus kinnistusraamatus või vara arestimisel määratud alghind tõendab nõude täielikku katet. Tegemist on formaalsete näitajatega, mis ei kajasta panditud vara reaalselt müügihinda sundtäitmise käigus. Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-08, p 14) rõhutab, et pandieseme tegelik väärtus selgub selle realiseerimisel ja sundtäitmise käigus ei pruugi saadav müügitulu olla ega olegi võrdne turuhinnaga. Seetõttu ei saa hüpoteegi olemasolu ega vara hinnanguline väärtus olla piisav alus järelduseks, et nõue on täielikult tagatud. Arvesse tuleb võtta täitemenetlusele omaseid riskitegureid ja hinnalanguse praktikat, mis mõjutavad otseselt pandieseme väärtust. TMS § 87 lg 7 kohaselt võib kohtutäitur kinnisasja kordusenampakkumisel alghinda alandada kuni 70% võrra. Käesolevas asjas ei ole õnnestunud täitemenetluses tagatisvara nelja kuu jooksul müüa ning selle realiseerimist takistavad ka paralleelselt kohtuvaidlused. Võlausaldajal on olemas kinnisvara hindamisakt (määruskaebuse lisa nr 2), mis koostati COVID-19 pandeemia ajal arvestusega, et tagatisvara hind on selline, millega oleks võimalik seda realiseerida 6–12 kuu jooksul. Tagatisvara väärtuseks hinnati 520 000 eurot, mis on vähem kui pool võlausaldaja nõudest. Seda hinnangut tuleb pidada sarnaselt COVID-19 perioodile realistlikuks arvestades vara seisundit, kohtuvaidlusi ja sundtäitmise eripärasid.
4
Võlausaldaja ei nõustu kohtumääruses toodud järeldusega, et kommertspandi eseme väärtus ei ole oluliselt vähenenud. Kuivõrd võlgnik esitas 10. juulil 2025 äriregistrile majandusaasta aasta aruande, saab võlausaldaja esitada kohtule seisukoha kommertspandiga tagatud vara tegeliku mahu ja selle olulise vähenemise kohta võlgniku ja tema tütarettevõtte Saare Kaevandus OÜ (edaspidi tütarettevõte) 2020 ja 2024. aasta bilansside alusel. Tagatisvara seisundit tuleb hinnata bilansis kajastatud käibevara koosseisu ja mahu alusel. Võlgniku käibevara 31. detsembril 2020 seisuga (kommertspandi seadmisel) oli kokku 1 066 286 eurot (millest on raha: 68 725 €; nõuded ja ettemaksed: 584 062 €; varud: 413 535 €). Võlgniku käibevara 31. detsembri 2024 seisuga on kokku 243 829 eurot (millest on raha: 559 €, nõuded ja ettemaksed: 182 009 €, varud: 61 810 €). Eeltoodust tulenevalt on võlgniku käibevara ehk kommertspandivara väärtuse vähenemine võrreldes 2020. aastaga olnud 822 457 eurot, mis moodustab -77% käibevara langusest 4 aastaga. Võlgnik andis 18. juulil 2024 sõlmitud lepinguga ettevõtte struktuuriosa koos varadega üle tütarettevõttele, mille käibevara 31. detsembri 2024 seisuga on kokku 264 909 eurot. Käesoleval juhul ei ole esitatud ehk puuduvad tõendid selle kohta, et kommertspant oleks laienenud Saare Kaevandus OÜ-le või et olemasoleva kommertspandi raames oleks tütarettevõttesse üle viidud konkreetselt identifitseeritav ja samastatav vara. Seetõttu on vale kohtu järeldus, et Saare Kaevandus OÜ bilansis kajastuvat käibevara tuleb käsitada võlausaldaja nõude tagatisena. Lisaks eeltoodule ei vasta võlgniku omakapital juba alates 2022. aastast äriseadustiku nõuetele. 2024. aasta lõpu seisuga on omakapitali puudujääk suurenenud summani –1 542 740 eurot. See viitab asjaolule, et võlgnikul puudub juba pikemat aega materiaalne baas äritegevuse jätkamiseks ning ettevõte on sisuliselt varatu. Kui äriühingu kohustused ületavad selle varasid, viitab see maksejõuetusele PankrS § 1 tähenduses. Ettevõte oleks pidanud 2024. aasta majandustulemuste ilmnemisel ise esitama pankrotiavalduse. Seda aga tehtud ei ole. Arvestades tagatisvara müügist reaalset võimalikku saadavat tulu ja kommertspandi vara väärtuse olulist vähenemist on võlausaldaja nõue pandiesemetega ebapiisavalt tagatud. Kui kohus jätab ajutise pankrotihalduri nimetamata, võetakse võlausaldajalt sisuliselt võimalus realiseerida tema nõuet pankrotimenetluse raames, mis on oluline osa võlausaldaja õiguste teostamisest ja tema nõude rahuldamise võimaldamisest. Selline olukord kahjustab võlausaldaja õigustatud huvi ning tema nõue võib jääda osaliselt või täielikult rahuldamata, kuigi vastavad tagatised on seatud. Ajutise halduri viivitamatu nimetamine on vajalik võlausaldaja huvide ja õiguste kaitseks.
5.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Võlgnik märkis, et ajutise halduri nimetamise otsustamisel hindab kohus üksnes seda, kas võlgniku maksejõuetus on nõuetekohaselt põhistatud. Kui esinevad PankrS § 15 lg-s 3 sätestatud imperatiivsed alused ajutise halduri nimetamata jätmiseks, siis kohus võlgniku sisulise maksejõuetuse hindamisega ei tegele. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et pandiesemete arvelt ei ole võimalik nõuet täita. Võlausaldaja on pankrotiavalduse esitanud ennatlikult, kui täitemenetluses ei ole veel ühtegi enampakkumist toimunud ning võlausaldaja ei ole isegi üritanud astuda samme nõude täitmiseks kommertspandiga koormatud vara arvelt. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et tagatise arvelt jääb võlausaldaja nõue rahuldamata. Isegi, kui lähtuda võlausaldaja esitatud pandiesemete väärtustest (millega võlgnik ei nõustu), siis oleks pankrotiavalduse aluseks olev nõue pandiga täielikult tagatud ning ajutise halduri nimetamine sellega välistatud. Ajutise halduri nimetamise otsustamisel ei oma tähtsust, et kommertspandi realiseerimiseks vajab võlausaldaja täitedokumenti. Kommertspandi 5
realiseerimiseks ei ole vältimatult vaja pankrotimenetlust ning ainuüksi väide, et pankrotimenetlus on võlausaldaja jaoks lihtsam ja soodsam võrreldes hagimenetlusega, ei ole aluseks ajutise halduri nimetamisele. Võlgniku sisulise maksejõulisuse hindamisega tegeleb kohus alles pankrotimenetluse eelmenetluses eeldusel, et võlausaldaja nõue võimaldab pankrotiavalduse menetluses esimesest etapist edasiliikumist.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus täiendab üksnes maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 667 lg 1, § 659 ja § 657 lg 1 p 21 koosmõjus). Võlausaldaja määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
8.Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3). Ringkonnakohus võtab asja juurde võlausaldaja poolt koos määruskaebusega esitatud uued tõendid: eksperthinnang 74/E/20 ja sellega seotud meilivahetus; Saare Erek OÜ 2020 majandusaasta aruanne; Saare Erek OÜ 2024 majandusaasta aruanne; leping ettevõtte struktuuriosade üleandmise kohta; Saare Kaevandus OÜ 2024 majandusaasta aruanne. Kinnisasja hinna muutmise akti ringkonnakohus uuesti asja juurde ei võta, kuivõrd see tõend on juba toimikus olemas (dtl 124) ja see tuleb lugeda määruskaebuse esitajale tagastatuks.
9.Praeguses asjas on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja, kelle nõude tagamiseks on seatud hüpoteek kolmandale isikule kuuluvale kinnisasjale (hüpoteegi summa 1 950 000 eurot ja kommertspant võlgniku varale 1 100 000 eurot. Nimetatud asjaolude üle ei ole vaidlust. Maakohus jättis PankrS § 15 lg 3 p 2 alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata, kuna leidis, et võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud. Võlausaldaja on nimetatud maakohtu seisukoha määruskaebuses vaidlustanud.
10.Kui võlausaldaja on pandipidaja, kes esitab kohtule võlgniku vastu pankrotiavalduse ja taotleb ajutise halduri nimetamist, siis peab võlausaldaja tooma kohtu ette asjaolud ja tõendid, millest nähtub, millises osas on tema nõue pandiga tagamata (st et nõue on suurem kui kokkulepitud pandisumma või nõue on suurem kui pandieseme väärtus). Pandiga tagatud nõudega võlausaldaja peab tõendama, et pant ei kata tema nõuet täielikult. Pandiga tagamata osas on pandipidajal samasugune huvi nagu tagamata nõudega võlausaldajal, sh õigus esitada võlgniku suhtes pankrotiavaldus üldistel alustel. Kõik eelnev kehtib ka siis, kui tagatis on seatud kolmanda isiku varale. Määruskaebuse esitaja on õigesti viidanud Riigikohtu asjakohasele praktikale (RKTKo 16.06.2008, nr 3-2-1-59-08, p-d 12-14), kuid teinud sellest ebaõiged järeldused. Riigikohus on viidatud lahendis märkinud, et üksnes see, et kinnistule on seatud võlausaldaja nõuete tagamiseks hüpoteek ja hüpoteekide summa ületab pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet, ei tähenda iseenesest, et nõue on täielikult tagatud pandiga. Samas on Riigikohus selgitanud, et võlausaldaja saab tõendada asjaolu, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue pole pandiga tegelikult tagatud. Maakohtu seisukoht, et kui pankrotiavalduse aluseks olev võlausaldaja nõue ei ole suurem kui kokkulepitud hüpoteegisumma, siis kehtib eeldus, et nõue on pandiga täielikult tagatud ja võlausaldaja tõendamiskoormis on näidata, et pandieseme väärtus nõuet ei kata, ei ole Riigikohtu praktikaga vastuolus.
11.Riigikohus on viidatud lahendis selgitanud ka seda, et kuivõrd PankrS § 15 lg 1 kohaselt tuleb kohtul otsustada pankrotimenetluse algatamine lühikese aja jooksul (kehtiva seaduse 6
järgi 20 päeva) pankrotiavalduse esitamisest, siis tuleb kohtul pankrotimenetluse algatamise otsustamisel esmajoones lähtuda esitatud tõenditest. Võlausaldaja esitas maakohtule pandieseme väärtuse kohta 2020. aasta eksperthinnagud, millega ei saa ringkonnakohtu arvamuse kohaselt tõendada pandieseme väärtust 2025. aastal, mistõttu on maakohus jätnud need aktid põhjendatult tähelepanuta. Käesolevas asjas ei ole tagatiseks oleva kinnisasja müük täitemenetluses ebaõnnestunud mitte ostuhuviliste puudumise tõttu, vaid kinnistu kaasomanike vaheliste vaidluste tõttu, sh vara koosseisu üle. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu määruse faktilisi järeldusi täiteasjas nr 025/2025/634 toimunud kohtumenetluste osas. Seega ei oma see, et täitemenetlus panditud vara müümiseks on toimunud juba neli kuud, mingit tähendust pandieseme väärtuse tuvastamisel. Juhindudes Riigikohtu seisukohast, et pandieseme väärtus selgub selle müümisel, ongi üldjuhul täitemenetluses müüdava pandieseme väärtuse tuvastamiseks vajalik välja selgitada, kas kohtutäituril õnnestub seda müüa hinna eest, mis katab ka pandipidaja nõude. Praegusel juhul ei ole kaasomanike vaheliste vaidluste tõttu kohtutäitur saanud veel võimalust pandieset müüa, kuid see asjaolu üksinda ei anna ringkonnakohtule alust järeldada, et pandieseme arvel ei ole võimalik võlgniku kohustust täita ning nõue ei ole pandiga täielikult tagatud. Kuivõrd täitemenetluses on vaidlus ka panditud vara koosseisu üle, ei tõenda vara väärtuse vähenemist ka Ober Haus 24. aprilli 2025 eksperthinnang (dtl 130) selle kohta, et panditud kinnistu turväärtus on 996 000 eurot, sest see hinnang on antud kinnistul asuvat hoonet arvestamata. See on aga vastuolus Harju Maakohtu 14. juuni 2025 määruse seisukohaga. Määruskaebuse väide, et täitemenetlusele on omased riskitegurid, mis võimaldavad? kinnisasja kordusenampakkumisel alghinda alandada kuni 70% võrra, on põhjendatud, kuid praegusel juhul ei ole veel selge, kas need riskid ja millises ulatuses täitemenetluses nr 025/2025/634 realiseeruvad. Ringkonnakohus märgib ka seda, et kuivõrd võlausaldaja nõuet tagab kolmanda isiku varale seatud hüpoteek, ei mõjutaks võlgniku pankrotimenetlus, sh võlgniku pankroti välja kuulutamine kuidagi täitemenetluse nr 025/2025/634 läbiviimist ning võlausaldaja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistu tuleks müüa ikkagi täitemenetluses.
12.Ringkonnakohus möönab, et kui üksikute esemete turuväärtuse tõendamine on lihtsamini teostatav (seda saab võlausaldaja tõendada eelkõige eriteadmistega isiku arvamusega eseme turuväärtuse kohta), siis kommertspandi esemeks oleva varaga on keerulisem – võlausaldajal ei ole kommertspandi esemeks oleva vara täpne koosseis pankrotiavalduse esitamisel enamikul juhtudel teada. Lisaks võib tekkida vajadus arvestada ettevõtte kui terviku väärtust, mis muudab hindamisega seotud küsimused võlausaldaja vaates veelgi keerulisemaks. Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et seepärast võiks olla mõeldav, et kohus kohustab võlgnikku võlausaldaja taotlusel esitama kommertspandi esemeks oleva vara nimekirja (vt Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 15, lk 252-253), mille väärtuse kohta saaks seejärel võlausaldaja esitada tõendina eriteadmistega isiku arvamuse. Käesolevas asjas ei ole võlausaldaja maakohtult taotlenud, et võlgnik koostaks kohtule kommertspandi esmeks oleva vara nimekirja, sellist taotlust ei ole võlausaldaja esitanud ka ringkonnakohtule. Võlausaldaja maakohtule esitatud tõendid kommertspandi eseme väärtuse vähenemist võrreldes kokkulepituga ei tõendanud, mistõttu võis maakohus asuda seisukohale, et võlausaldaja nõue on lisaks hüpoteegile tagatud veel kommertspandiga 1 100 100 euro ulatuses. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et ainuüksi kommertspandiga koormatud vara, mis moodustab ettevõtte või käitise, üleminek ei tõenda kommertspandi väärtuse vähenemist, sest 7
kommertspant jääb üleminekul püsima (KomPS § 6 lg 2). Maakohus ei järeldanud, et Saare Kaevandus OÜ bilansis kajastuvat käibevara tuleb käsitada võlausaldaja nõude tagatisena, see määruskaebuse väide ei ole õige. Asjas puudub vaidlus, et võlgnik on kommertspandiga koormatud vara vähemalt osaliselt üle andnud Saare Kaevandus OÜ-le, üleantava vara koosseis ei ole ringkonnakohtule teada. Võlausaldaja on esitanud küll üleandmise lepingu, kuid ei ole esitanud lepingu lisasid, mis peaksid sisaldama üleantava vara nimekirja. Seega ei saa võlgniku majandusaasta aruannete alusel tehtud võlausaldaja arvestused võlgniku käibevara vähenemise osas aastatel 2020–2024 tõendada kommertspandi esemeks oleva vara väärtuse vähenemist. Ringkonnakohus nõustub, et võlgniku 2024. aasta bilanss koosmõjus Saare Kaevandus OÜ 2024. aasta bilansiga annavad aluse vähemalt kahtlustada kommertspandi esemeks oleva vara väärtuse vähenemist, kuid teadmata kommertspandi esmeks oleva vara koosseisu, ei ole hinnangu andmine kommertspandi väärtusele siiski võimalik.
13.Ringkonnakohus märgib seoses kommertspandiga, et isegi kui võlausaldaja oleks käesolevas menetluses tõendanud kommertspandi esemeks oleva vara väärtuse vähenemise, ei oleks see olukorras, kus kohtutäitur ei ole veel saanud alustada täitemenetluses pandieseme müüki (vt selles osas käesoleva määruse p 11), ajutise halduri nimetamise otsustamisel määrav. Võlausaldaja nõude suurusega 1 094 018,90 eurot tagamiseks on seatud nii hüpoteek summas 1 950 000 eurot kolmanda isiku varale kui ka kommertspant suurusega 1 100 000 eurot võlgniku varale. Seega on võlausaldaja nõue nominaalis pandiga ca kolmekordselt tagatud, mistõttu võlausaldaja peab tõendama mõlema pandieseme väärtuse vähenemise kokku nii suures ulatuses, et see ei kata võlausaldaja nõuet täielikult.
14.Kuivõrd maakohus on jätnud õigesti PankrS § 15 lg 3 p 2 alusel ajutise halduri nimetamata, ei vasta ringkonnakohus ka määruskaebuse väidetele võlgniku maksevõime osas. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata.
15.Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Võlgnik esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlgniku menetluskuluks määruskaebemenetluses õigusabikulu 4 h hinnaga 220 eurot/h, kokku 880 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tehtud menetlustoiminguid (eelkõige vastuse koostamine määruskaebusele) on võlgniku põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 175 lg 1 järgi õigusabikulu 3 h (koos menetluskulude nimekirja koostamise kuluga), kokku hinnaga 660 eurot, mis tuleb võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista.
16.Määrus on lõplik osas, milles ringkonnakohus võtab vastu uued tõendid ja jätab maakohtu määruse ajutise halduri nimetamata jätmises muutmata, sest pankrotiseadus ei näe ette selles osas ringkonnakohtu määruse peale kaebeõigust Riigikohtule (PankrS § 5 lg 1 ja § 15 lg 5 koosmõjus). /allkirjastatud digitaalselt/
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.