Võlaõigus › Kompromissilepingud

2-22-9748

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 31. augustil 2021 kompromissilepingu/ võlatunnistuse nr 24985075. Hageja omas võlgniku vastu nõuet 13. oktoobri 2020 krediidikonto lepingust nr 58366, mille alusel kostja võlgnes hagejale 2819,03 eurot ja viivised summas 1997,09 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromissileping / võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõuetest summas üks eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 4815,12 eurot (2819,03+1996,09). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõudest 30 eurot, millest 30 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 2819,03 eurot ja viivised 1996,09 eurot. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu 2(4)

2-22-9748 kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15. novembrist 2021 osamakse tähtaja möödumisest alates. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: kompromissisumma põhivõlgnevus: 2819,03 eurot, kompromissisumma viivised 1996,09 eurot, sissenõutavad viivised 390,72 eurot. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 2819,03 euro osalt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06 % päevamääralt perioodi eest 16. novembrist 2021 kuni 04. juuli 2022, sissenõutav viivis kokku 390,72 eurot. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja on volitanud P OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 24. novembrist 2021, 14. veebruarist 2022, 16. maist 2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja 31. augusti 2021 lepingust nr 24985075 tulenev võlgnevus kompromissisummas 4815,12 eurot, s.h põhinõue 2819,03 eurot, enne 31. augustit 2021 sissenõutavaks muutunud viivised 1996,09 eurot, viivised põhinõudelt 2819,03 eurot alates 16. novembrist 2021 kuni 04. juuli 2022 summas 390,72 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot ning mõista kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2819,03 eurot alates 05. juulist 2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks tsiviilasja menetluskulud, riigilõiv 595 eurot ja õigusabi kulu summas 420 eurot ning väljamõistetud menetluskulude tasumata summalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte isiklikult 18. juulil 2022. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113-2 lg 1 ja lg 2 p 1 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 31. augusti 2021 kompromissilepingust nr 24985075 tuleneva võlgnevuse 4815,12 eurot (s.h põhinõue 2819,03 eurot ja enne 31. augustit 2021 sissenõutavaks muutunud viivised 1996,09 eurot), viivised põhinõudelt 2819,03 eurot alates 16. novembrist 2021 kuni 04. juuli 2022 summas 390,72 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot, kokku 5240,84 eurot, ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised põhinõudelt 2819,03 eurot alates 05. juulist 2022 kuni 3(4)

2-22-9748 põhinõude täitmiseni viivisemääras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (2386,81 eurot) mitte enam kui põhinõude 2819,03 euro ulatuses. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 595 eurot ja õigusabikulude summas 420 eurot, kokku 1015 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et arvestades hagi hinda 5673,06 eurot, on hageja menetluskulud 595 euro riigilõivu osas hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks, hagiavalduse koostamiseks ja edastamiseks kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormiga – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrit. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele kahe tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud kahe tunni eest kokku 240 eurot (120*2). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku 835 eurot (595+240). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.