2-22-127084/6 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on EUROPARK ESTONIA OÜ hagi R L vastu võla nõudes. Hageja esitas 30.09.2022 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja tasus hagejale 50 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (40 eurot leppetrahv) ja sissenõudekuludele (10 eurot). Hageja palus tagastada talle poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus edastas hagist loobumise avalduse kostjale ja andis kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks hageja avalduse suhtes. Kostja palus esitatud seisukohas vähendada hageja esindajakulude suurust, mis on asja lihtsust arvestades liiga kõrged. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punktiga 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avaLu huvi. Kohus peab vajalikuks osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Pärast hagi esitamist ja menetlusse võtmist avaldas hageja 30.09.2022 kohtule, et kostja tasus oma võlgnevuse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 1 tuleneb, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool

menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on tasunud oma nõudelt 100 eurot riigilõivu vastavalt RLS lisale 1. Kuna aga hagejal on õigus taotleda hagist loobumise tõttu tagasi pool tasutud riigilõivust, siis on hageja põhjendatud menetluskuluks 100/2=50 eurot. Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhjendatud menetluskuluna riigilõiv summas 50 eurot. Ühtlasi tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhjendatud menetluskuluna esindajakulu summas 192 eurot. Kohtu hinnangul on menetluskulude suurus põhjendatud. Hageja esindajal on kulunud hagiavalduse koostamiseks aega 2 tundi, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja vajalik ajakulu käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi koostamiseks, arvestades hagiavalduse sisu, mahtu ja hagiavaldusele lisatud lisade arvu. Hageja esindaja tunnitasu 96 eurot/tund on kohtu hinnangul samuti vajalik ja põhjendatud ning vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Kostja ei ole menetluskulude vähendamist ka sisuliselt põhjendanud. Hageja on lisaks riigilõivule ja esindajakulule palunud välja mõista kostjalt TsMS §-s 4842 märgitud 20-eurose maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu. Kohus märgib, et eelviidatud kulu mõistetakse välja, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis kohus eelviidatud 20eurost menetluskulu kostjalt välja ei mõista. Kõigest eeltoodust tulenevalt tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhjendatud menetluskuluna 242 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 100 eurot. Hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 50 eurot ja kanda see vastavalt hageja taotlusele EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr xxx selgitusega „Tsiviilasi nr 2-22-127084, riigilõivu osaline tagastamine“.