2-21-140409/9 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

4.Välja mõista Jxxxx Kxxxxxx Elisa Teleteenused AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsusele (resolutsiooni p-d 1-2) kirjaliku kaja kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Kohtuotsuse resolutsiooni p-i 3 peale on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Elisa Teleteenused AS esitas 06.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jxxxx Kxxxxxx 416,06 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 08.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 14.02.2022.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 05.04.2022 kohtule hagiavalduse, milles palus Jxxxx Kxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 231,78 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 68,23 eurot ja täiendava viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.02.2015 ja 23.04.2015 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr L-810522 ja 22.06.2016 seadmete rendi- ja/või müügilepingu. Lepingute alusel osutas hageja kostjale interneti- ja teleteenuseid ja rentis selleks vajaminevaid seadmeid. Kostja pidi teenuste eest tasuma. Kostja põhivõlgnevus koosneb hageja poolt osutatud teenusest ja seadmete rendist (12 tasumata arvet summas 321,78 eurot, millest laekus võlgniku poolt 90 eurot, kokku põhivõlg 231,78 eurot). Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 68,23 eurot, s.o seadusjärgses määras kogu põhivõla summalt 231,78 eurot viimase arve nr A-32442997 maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 01.08.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 05.04.2022. Hageja on saatnud pärast lepingu ülesütlemist kostjale 3 meeldetuletuskirja ja teinud muid toiminguid, nt kontaktandmete otsing ja päring, võlgnikule vastamisega seotud kulud, tehtud kõned, võlanõude avaldamine. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid 30 eurot.

2-21-140409 Tartu Maakohus võttis hagi 12.04.2022.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 21.08.2022 avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt . Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja põhinõue ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on õiguslikult põhjendatud ja korrektselt arvestatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 30 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning et hageja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Kohus märgib, et VÕS § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6), st igasugused kokkulepped lepingus, aga ka igasugused nn hinnakirjad. VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg 2. Meeldetuletuskirju tuleb mõista kitsendavalt arvestades VÕS § 1132 tarbijakaitselist iseloomu. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust. Hagis ei ole märgitud, millal leping lõppes ning hagist ei nähtu millal ja kuhu hageja kostjale meeldetuletuskirju saatis.

2-21-140409 Samuti ei nähtu hagist millal ja mis viisil (konkreetsed kostja telefoninumbrid, e-posti aadressid, postiaadressid) hageja kostjaga ühendust võttis, mis registritesse hageja päringuid tegi ja mis päringute tasu oli jne. Hageja ei ole hagis kirjeldanud ühegi toimingu sisu. Kohus selgitab, et tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kui hageja ei ole hagisse konkreetselt kirja pannud, mis toiminguid, millal ja mis viisil ta teinud on, mis kirjad ning mis konkreetsetel aegadel kostjale on saadetud, siis ei saa sissenõudmiskulude hüvitise nõuet vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks pidada. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata. Hagist ei nähtu asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kostjale saadeti enne või pärast lepingu lõppemist meeldetuletuskirju või tehti muid konkreetseid toiminguid (vt ülal). VÕS § 1132 eeldused, sh sama sätte lg 3 piirangud, ei ole hinnatavad. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue õiguslikult põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised seadusjärgses määras. Kohtu hinnangul on see võimalik. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 300,01 eurot, millest 231,78 eurot on põhivõlgnevus ja 68,23 eurot 05.04.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 06.04.2022 tasumata põhivõlalt 231,78 eurolt kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et käesolevat tagaseljaotsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus edastada kostja võimalikele elukoha aadressidele (3 kohta) ning e-posti aadressile. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Võru Linnavalitsus ei oma samuti teavet kostja tegeliku elukoha osas. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus tagaseljaotsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba tagaseljaotsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 99% ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 360 eurot.

2-21-140409 Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 360 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina OÜ Julianus Inkasso arve õigusabi eest summas 360 eurot. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 3 h tunnitasuga 120€/h (sh esindustasu maksekäsu kiirmenetluses). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et põhjendatuks ei saa pidada esindustasu tunnimäära alusel maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse kuludele kohaldub käesolevalt TsMS § 4842, mille kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus selgitab, et kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks TsMS § 486 lg 1 alusel, siis arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist suuremas ulatuses kui TsMS § 4842 lause 1 ette näeb, s.o maksekäsu kiirmenetluses ainult riigilõiv ja menetluskulude hüvitis 20 eurot (vt nt TsMS kommentaarid III §-le 4842, lk 189 p 3.2 a). Seega on hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses põhjendatud vaid 20 euro ulatuses. Kohus hindab, et hagi koostamiseks tehtud töö eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 280 euro ulatuses, sest tsiviilasi ei olnud keerukas ega ajamahukas. Tegemist on täiesti tavapärase õiguslikult mitte keerulise võlanõudega. Nõude asjaolude ja tõenditega pidi hageja esindaja olema juba enne hagimenetlust tutvunud, s.o juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks, sest vastasel juhul poleks hageja saanud nõuet maksekäsu kiirmenetluses esitada. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 375 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 280 eurot õigusabikulud ning 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kohus jättis menetluskulud 9% ulatuses hageja kanda ja 91% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 33,75 eurot ja kostja kanda 341,25 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 341,25 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik