Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12. oktoobril 2022 teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus Tsiviilasja number
2-21-125134
Kohtuasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K. V. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
60 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja: K. V. (isikukood xxxx, xxxx)
Menetluse liik Resolutsioon
Kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses K. V. kanda ja määrata menetluskulude suuruseks 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot.
2.Välja mõista K. V.lt hagimenetluse kulud 175 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi K. V. vastu võla väljamõistmiseks
2.Välja mõista K. V.lt võlgnevus 60 (kuuskümmend) eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks
OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista K. V.lt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvide võlgnevus 50 eurot, sissenõudekulu 10 eurot ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõiduk numbrimärgiga xxxx (edaspidi ka sõiduk) oli pargitud EP opereeritavatele parkimisaladele ja esitatud leppetrahvi nõue alljärgnevalt: 1) 25.09.2018 Maxima, Ehitajate tee 148, leppetrahvinumber 0782 5091 8171 5062 leppetrahvi summa 10 eurot; 2) 10.07.2020 Akadeemia 5, leppetrahvinumber 1551 0072 0142 4156 leppetrahvi summa 10 eurot; 3) 25.10.2020 Telliskivi 60, leppetrahvinumber 1412 5102 0141 7456 leppetrahvi summa 30 eurot. Kostja esitas vastuväite ainult 10.07.2020 Akadeemia 5 leppetrahvile, mille tagajärjel vähendati leppetrahvi summat 30 eurolt 10 eurole. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta. Kuigi Omniva iseteenindusest nähtub, et meeldetuletuskiri väljastati kostjale, siis kostja meeldetuletusele ei vastanud ning ei asunud kohustust täitma. Vaidlusaluse parkimisala sissesõidul oli EP esitanud parkimistingimused, millega ta esitas omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. EP tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. EP esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. EP tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, püüdes kostjale kohutuse täitmist meelde tuletada. Parkimistingimuste rikkumisest tulenevad leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Hagejal tekkisid tasumata leppetrahvinõuete sissenõudmisega sissenõudmiskulud 10 eurot. Kohtueelselt saatis EP tähitud meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistris avaldatud elukoha aadressile. Selle toimingu jaoks pidi EP tegema ka tasulised päringud Transpordiametile ning rahvastikuregistrile, et tuvastada sõiduki omaniku isik ja elukoht. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Kostja vastuväidete kokkuvõte
3.Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta mitte kunagi parkinud oma sõidukit Xxxx xxxx Maxima parklas ning talle ei ole varasemalt saadetud fotosid, mis seda tõendaks. Hagile lisatud fotodel pole nähtav kostja sõiduki parkimist, vaid ainult parkimisalalt. Xxxx on kostjal luba parkida, kuna ta omab seal korterit, mida ta ka hagejale tõendas. Kostja tunnistab ja on nõus tasuma EP-le parkimise eest Telliskivi tänaval, mis võis tal jääda tasumata. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
5.Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
6.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
7.Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja sõiduki kojamehe vahele pandud parkimistrahvidega on tõendatud, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx parkinud EP opereeritavatele parkimisaladele, mille eest talle väljastati parkimistrahvid, alljärgnevatel kuupäevadel - 1) 25.09.2018 Maxima, Ehitajate tee 148, leppetrahvinumber 0782 5091 8171 5062, leppetrahvi summa 10 eurot, maksetähtaeg 09.10.2018; 2) 10.07.2020 Akadeemia 5, leppetrahvinumber 1551 0072 0142 4156, leppetrahvi summa 10 eurot, maksetähtaeg 24.07.2020 ja 3) 25.10.2020 Telliskivi 60, leppetrahvinumber 1412 5102 0141 7456, leppetrahvi summa 30 eurot, maksetähtaeg 08.11.2020. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja. Parkimistrahvid on muutunud sissenõutavaks.
8.Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe.
Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 215-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.
9.Vaidlus puudub, et kostja esitas vastuväite Akadeemia 5 parkimisalal saadud leppetrahvi kohta, mille alusel vähendati 10.07.2020 Akadeemia 5 leppetrahvi summat 30 eurolt 10 eurole. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole sõidukit numbrimärgiga xxxx hageja parkimisaladele parkinud. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud parkimispileti, oleks alustanud mobiilset parkimist või tõendanud tasuta parkimisõigust parkimiskellaga. Vaidlus puudub, et parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Seega ei ole alust jätta hagi rahuldamata ja kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv.
10.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Väljavõttega Omniva iseteenindusest ja meeldetuletustega on tõendatud, et hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 10 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 60 eurot, millest 50 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
12.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.Hageja menetluskuluks on hagiavalduse ja 28.12.2021 menetlusdokumendis esitatud nimekirja järgi riigilõiv 75 eurot, 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses ja lepingulise esindaja õigusabikulud 2,45 tunni eest. Hageja tasus õigusabi osutajale kokkulepitud hinna alusel, milleks on 80 eurot tund (käibemaksuta). Hageja kinnitas, et menetluskulude nimekiri on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
15.Kohus, võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud ning tegemist on ühega masshagidest, mille koostamiseks vajalikud mallid on eelnevalt väljatöötatud, mis lühendavad hagi komplekteerimiseks ja esitamiseks kuluvat aega, on seisukohal, et hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud toiminguteks ja hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks kuluv aeg on vajalik ja põhjendatud 0,75 tunni ulatuses ja kostja vastusega tutvumiseks, analüüsiks, seisukoha koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks ja maakohtule esitamiseks 0,25 tundi kokku 1 tund summas 80 eurot (käibemaksuta).
16.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 75 eurot, esindajakulu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 80 eurot kohtumenetluses, kokku 175 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.