Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu 315.00 eurot (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is, nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank). Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja B AS 19.02.2019 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja krediiti 4000.00 eurot, intressiga 16,90% aastas, s.o 0,0469% päevas. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud, et viivist arvestatakse intressiga võrdses määras. Viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehele. Hageja on arvestanud hagiavalduses viiviseid intressimääraga 0,05% päevas järgmiselt: viivisearvestuse algus 19.01.2021, viivisearvestuse lõpp 18.02.2022, võlgnetav summa 3128.86 eurot, viivitatud päevade arv 396, viivise summa 619.51 eurot. Antud juhul on kostja ja B AS 19.02.2019 tarbijakrediidilepingu nr xxxx põhitingimustes kokku leppinud, et intressimäär on 16,90% tagastamata krediidisummalt aastas (s.o 0,0469% päevas) arvestatuna lähtuvalt 30 päevasest kuust ja 360 päevasest aastast. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 kohaselt on viivis võrdses määras intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt ning viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas. Eelnevast tulenevalt kohaldub antud juhul VÕS § 113 lg 1 järgi viivisemäär 16.90% aastas, mis on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas. Sissenõutavaks muutunud viivise arvestus, intressimääraga 16,90% aastas, on järgmine: viivisearvestuse algus 19.01.2021, viivisearvestuse lõpp 18.02.2022, võlgnetav summa 3128.86 eurot, viivitatud päevade arv 396, viivise summa 573.69 eurot. Kohtu hinnangul on konkreetse lepingu asjaolusid arvestades hageja viivisenõue mõistlik ja põhjendatud VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras ning seega on hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas põhjendatud summas 573.69 eurot. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas 45.82 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 573.69 eurot ja jätab rahuldamata summas 45.82 eurot. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3128.86 eurot, intressi 185.30 eurot, viivise 573.69 eurot ja sissenõudmiskulud 50.00 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas summas 45.82 eurot. Kokku nõudis hageja 3983.67 euro maksmist, millest kohus rahuldab 99% (3937.85 / 3983.67). Arveldades hagi rahuldamise ulatust (99%), jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel kõik menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. II TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendid avalikult kätte, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente antud menetluses kätte toimetada. Kohus on proovinud menetlusdokumente kätte toimetada avalikus e-toimikus ja kohtule teadaoleval eposti aadressil: [email protected], postiaadressidele: xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; xxxx. Töötajate registri 19.05.2022 päringust nähtuvalt kostjal kehtiv töökoht puudub. Politsei- ja Piirivalveamet on kohtule 15.07.2022 teatanud, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogu kohaselt

nimetas isik seisuga 17.09.2019 oma elukohaks xxxx, kuid neil puuduvad andmed isiku viibimisest antud aadressil. Hilisemad andmed neil puuduvad. Telefoninumbril xxxx kostja kõnedele ei vasta, tagasi ei helista (helistatud 20.04.2022 kell 10:57 ja 19.05.2022 kell 14:42). Kohtul ei ole täiendavaid kontaktandmeid kostja tegeliku elukoha või viibimiskoha kohta. TsMS § 317 lg 3 esimese lause kohaselt avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Asja arutav kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Sel juhul avaldatakse tähtaeg koos avaliku kättetoimetamisega. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus loeb tagaseljaotsuse kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.