2-22-101879/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik 19.01.2022 esitas hageja OK Incure OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 08.06.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse M. P. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja M. P. 13.03.2021 laenuandjaga B OÜ laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 723 eurot, intressimääraga 65,3% aastas. Krediidikonto taotlemiseks pidi klient esitama elektroonilise taotluse krediidiandja kliendikeskkonnas veebilehe xxxx kaudu, tuvastades end vastavalt lepingus sätestatule luues isikliku identifitseerimistunnuse, mis koosnes kasutajanimest ning kliendi enda poolt loodud paroolist. Laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks pidi laenusaaja andma kliendikeskkonnas üldtingimuste p. 5 sätestatud kinnitused, kinnitades sealhulgas lepingu sõlmimise soovi. Peale lepingutingimustega tutvumist ning nende aktsepteerimist edastati laenusaajale laenutaotluses märgitud e-posti aadressile laenuleping koos tingimustega. Leping loeti laenuandja ja laenusaaja vahel sõlmituks peale laenusaaja poolt nõutavate kinnituste andmist ning peale laenuandja poolt positiivse krediidiotsuse tegemist. Antud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks. Laenulepingust tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda igakuiseid maksegraafikujärgseid makseid. Lepingu kehtivuse ajal on kostja teinud tagasimaksed kokku summas 244,29 eurot, mis on arvestatud kuue järjestikuse graafikujärgse põhiosamakse katteks. Lähtudes eeltoodust on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 478,71 eurot (723 – 244,29). Kuna kostja ei täitnud oma lepingust tulenvat kohustust kohaselt, edastas B OÜ kostjale teatised võlgnevuse kohta 17.08.2021, 16.09.2021, 16.10.2021 ja 09.11.2021. Kuna kostja rikkus lepingust

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 30.08.2022 ja loeti kättetoimetatuks 15.09.2022, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 29.09.2022. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule B OÜ poolt edastatud teatise nõude loovutamise kohta, milles teatab, et laenulepingust nr. xxxx tulenev nõue on loovutatud OK Incure OÜ-le. Kahetsusväärselt ei nähtu esitatud nõude loovutamise teatiselt nõude loovutamise kuupäeva ning hageja ei ole seda ka hagis märkinud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad B OÜ ja kostja M. P. vahel 13.03.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxxx põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kostjal tuli laen tagastada vastavalt maksegraafikule perioodil 12.04.2021-08.03.2022. Kostja on teinud makseid kokku summas 244,29 eurot, mis on arvestatud põhinõude katteks. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 478,71 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Laenulepingu kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 65,3% aastas alates 61.st päevast lepingu jõustumisest kuni lepingu lõpptähtpäevani. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata maksegraafiku järgsed intressid perioodil 09.09.2021 kuni 24.11.2021 summas 68,67 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

2.Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 25 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Meeldetuletuskirjade saatmine on VÕS § 1132 lg 2 alusel nõude esitamisel eelduseks. Hageja nimetab hagis, et kostjale on saadetud peale lepingu lõppemist meeldetuletuskirjad 15.12.2021 ja 22.12.2021. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Seega võimaldab säte küsida tasu üksnes kolme meeldetuletuskirja eest, kuid võlausaldajal on võimalik saata võlgnikule lisaks tasuta meeldetuletuskirju. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada, s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Käesoleval juhul on kostjale edastatud kaks meeldetuletuskirja, seega on põhjendatud sissenõudmiskulud 15.12.2021 kirja eest 20 eurot ja 22.12.2021 kirja eest 5 eurot. Muude kulude kandmist ei ole hageja hagis sisustanud ega tõendanud. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 5 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 689,97 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 5 eurot ehk alla 1%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.