X hagi Y, C ja MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustamiseks, mittevaralise kahju ja viivise väljamõistmiseks ning MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts volinike 22. juuli 2019. a koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või selle tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. novembri 2020. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
X 10. detsembri 2020. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
17 800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) X (isikukood 38401200277), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov Kostja I (vastustaja I) Y (isikukood XXXXXXXXX) Kostja II (vastustaja II) C (isikukood XXXXXXXXX) Kostja III (vastustaja III) Tallinna Jahimeeste Selts (registrikood 80044750) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 21. septembri 2022. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11. novembri 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada otsuse põhjendusi.
2-19-16360 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas Y (kostja I), C (kostja II) ja Tallinna Jahimeeste Seltsi (kostja III) vastu nõuded, milles palus kohustada kostjaid solidaarselt avaldama järgmise teate: „Y, C ja MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts avaldavad, et Tallinna Jahimeeste Seltsi 2018. aastaaruande ja majandustegevuse revideerimise aktis sisaldub eksitav teave. Tegelikult X ei ole MTÜ-le Tallinna Jahimeeste Selts kahju tekitanud ja ei ole koosolekule valeandmeid esitanud,“ saates vastava teate e-postiga adressaatidele (hagiavalduses loetletud adressaadid). Lisaks palus hageja tunnistada kostja III 22. juuli 2019. a volinike koosoleku otsuse kehtetuks või alternatiivselt tuvastada nimetatud otsuse tühisus. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahjuhüvitise 10 000 eurot ja sellelt VÕS § 113 lg 1 järgi viivise. Juhul, kui kohus ei nõustu märgitud hüvitise suurusega, palus hageja alternatiivselt määrata hüvitise suurus kohtu äranägemisel.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja III liige. Kostja I ja II on kostja III revisjonikomisjonis. Kostjad I ja II saatsid kostja III liikmetele kirja, milles sisaldus 21. mai 2019. a akt kostja III 2018. a majandusaasta aruande kohta „Tallinna Jahimeeste Selts. 2018. aastaaruande ja majandustegevuse revideerimise akt“.
3.Hageja väitel sisaldas kiri sh järgmiseid mittetäielikke ja eksitavaid andmeid ja väiteid: 1) raamatupidamisfirmaga AR Tähelend OÜ lõpetati leping teadmata põhjustel ning uuele raamatupidamisfirmale makstakse oluliselt rohkem; 2) 12. aprillil 2018. a koostas F finantsalase vaatluse akti ning sama aasta detsembris teostas analoogse töö Valimeid OÜ, mille eest sai viimane 1662.50 eurot; 3) ostuarvete vormistamise osas on pretensioone, kuna arvetel on ostjaks hageja kostja III aadressiga ning osad arved on hageja aadressiga; 4) kostjal III puudub kassaraamat, kuigi toimetatakse sularahaga ning müügitšekid on puudulikult vormistatud; 5) kostja III pangakontol olev raha vähenes 2018. a võrreldes varasemaga ning kulud suurenesid; 6) juhatuse otsuseta ja vastuolus põhikirjaga maksab juhatuse esimees X (midagi) kinni; 7) kostja III tasus hagejale 6222 eurot ilma juhatuse otsuseta töö eest, mida pidi tegema juhatus ise ja mis oli osaliselt tehtud volinike poolt; kostjale III tekitati kahju ja X esitas koosolekule valeandmeid; 8) Q tööga seoses oli küsimusi ja temaga puudus leping;
2-19-16360 9) rentnikega suhted olid pingelised, leping lõpetati ja nõuded esitati kohtusse, kuid täpsem olukord on teadmata; 10) Jägerhofi juhtimisega tegeles hageja sugulastega seotud firma, allahindluse süsteem polnud kirjas, püsikliendihinnaks kujunes 10.50 eurot toa kohta, hageja sugulaste firmale maksti 7548.48 eurot, millele lisandus käibemaks ja detsembris töö lõpetati.
4.Hageja leidis, et arvestades eeltoodut avaldasid kostja I ja II hageja kui kostja III juhatuse liikme tegevuse kohta mittetäielikku ja eksitavat teavet. Hageja ei ole kostjale III kahju tekitanud ja ei ole koosolekule valeandmeid esitanud.
5.Hageja taotles kostja III volinike 22. juuli 2019. a koosoleku otsuse tühisuse tuvastamist tulenevalt otsuse vastuolust hea usu põhimõttega. Volinike koosolek võttis seitsme poolt ja kuue vastuhäälega vastu otsuse aktsepteerida kostjate I ja II 6. juuni 2019. a revisjoniakti. Revisjonikomisjon oli teadlik akti tuginemisest ebatäielikele ja eksitavatele andmetele, mistõttu leidis hageja, et otsus on heade kommetega vastuolus ja tühine. Hageja taotles otsuse kehtetuks tunnistamist ja alternatiivselt otsuse tühisuse tuvastamist. Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad I ja II leidsid, et ei saa füüsiliste isikutena vastutada, sest revisjonikomisjoni liikmetena tegutsesid nad revisjoniakti välja töötades vastavalt üldkoosoleku otsusele. Kui esialgses aktis võis esineda ebaõigeid andmeid, siis kostjad parandasid revisjoniakti ning saatsid parandatud revisjoniakti algsetele adressaatidele. Revisjoniakti koostamiseks oli ette antud kaks kuud, mis on lühike tähtaeg ning kostjad I ja II lähtusid revisjoniakti koostamisel andmetest, mis olid neile kättesaadavad.
7.Kostjad leidsid täiendavalt, et ei ole ebaõigeid andmeid avaldanud. Esimene väide on põhjendatud, kuna kirjalikku otsust raamatupidamisfirma vahetamise kohta ei ole, raamatupidamiskulud tõusid 30%, mida saab pidada oluliseks. Pärast 5. juuni 2019. a juhatuse koosolekut kostjad täiendasid algset akti. Teise väite osas leidsid kostjad, et see ei saa kuidagi kahjustada hageja õiguseid, kuid tegemist on tõese väitega, sest Valimeid OÜ teostas raamatupidamise dokumentatsiooni kontrolli, mida tegi ka välisrevident F. Kolmanda väite osas leidsid kostjad, et see vastab tõele, kuna arvetel peab olema kajastatud saaja nimi ja juriidiline aadress, kuid osad arved ei vastanud nendele nõuetele. Neljandas väites ei ole üritatud varjata elektroonilise kassa olemasolu, vaid juhitud tähelepanu vajadusele kassaraamatu kohta, kuna tšekkidel N5 ja N7 oli parandatud käibemaksumäära, summat käibemaksuga ja käibemaksu summat. Eeltoodu ei saanud kuidagi hagejat kahjustada. Viies väide vastab tegelikkusele ning hageja tuletatud negatiivne hinnang on üksnes hageja enda tõlgendus. Kuuenda ja seitsmenda väite osas tõid kostjad esile, et perioodil 26. jaanuar 2018. a kuni 2. mai 2018. a ei olnud olemas äriühingut PRConsulens ning Q ei saanud selle nimel teenust osutada kostjale III, mistõttu ei saanud kostja III juhatus teha ka otsust äriühinguga lepingu sõlmimiseks. Kaheksanda väite osas on hageja kinnitanud avalikult lepingu puudumist ning puuduvad otsused lepingu sõlmimiseks, seeläbi on tegemist tegelikkusele vastava väitega. Üheksanda väite osas leidsid kostjad taaskord, et väide üürisuhte lõppemise ja kohtuvaidluse olemasolu kohta on korrektne ning võimalikud hageja hinnangud on tema enda poolt tekitatud. Revisjoniakti koostamise ajal ei olnud vaidluse täpsemad asjaolud teada. Kümnenda väite osas ei ole hageja selgitanud, kuidas see teda kahjustab. Kostjad tõdevad, et käibemaksu osas oli tegemist eksimusega. Kostja III volinike 22. juuli 2019. a koosoleku otsuse tühistamise ja alternatiivselt tühisuse tuvastamise nõude osas leidsid kostjad, et puudub alus otsust tühistada,
2-19-16360 sest revisjoniaktis esitatud väited vastavad tõele; hageja sai esitada oma pretensiooni, millega liikmed tutvusid. Seega oli ka hageja seisukoht volikogule teada. Revisjoniaktis ei tehtud järeldusi hageja sobivuse kohta kostja III liikmeks. Seetõttu on võimalikud väited hageja välja heitmise kohta alusetud.
8.Kokkuvõttes leidsid kostjad, et hageja nõue on ebaselge ja põhjendamata. Hagist ei nähtu, missuguste väidete ümberlükkamist hageja nõuab, missuguseid väiteid hageja peab faktiväiteks ja missuguseid väärtushinnanguks. Samuti on arusaamatu, kuidas avaldatu kahjustab hageja õiguseid. Kostjad ei saa vastutada hageja tõlgenduste ega järelduste eest. Hagejal on juhatuse liikmena kohustus taluda teatavat kriitikat. Kui kohus peab kahjunõuet põhjendatuks, tuleb kahju vähendada, kuna kostjad andsid hagejale võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja täiendasid vastavalt hageja esitatule revisjoni akti. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 11. novembri 2020. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
10.Maakohus tuvastas, et kostja I ja kostja II on kostja III revisjonikomisjonis. Kostjad I ja II saatsid 21. mail 2019. a kostja III liikmetele kirja, milles sisaldus revisjonikomisjoni akt kostja III 2018. majandusaasta aruande kohta, mida saab pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Tuginedes MTÜS § 18 lg-le 1, kostja III põhikirja punktile 10.1, MTÜS § 34 lg-le 1, ei peeta revisjoni(komisjoni) juriidilise isiku organiks. Seega oli revisjonikomisjon kostja III üldkoosoleku poolt moodustatud organ, kes andis üldkoosolekule aru. Kostja I ja II olid valitud kostja III üldkoosoleku poolt revisjonikomisjoni koosseisu. Maakohus mõistis hageja nõuet nii, et hageja nõue on suunatud kostja III organi otsuses toodud väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamisele. Maakohus leidis, et hagi ei kuulu rahuldamisele kostjate I ja II kui füüsiliste isikute suhtes, kuna nad pole asjas õiged kostjad. Kostjaks saab olla vaid kostja III. Seega leidis maakohus, et kostjad I ja II ei vastuta hageja ees ning sellest tulenevalt ei analüüsinud maakohus kostjate I ja II suhtes andmete ümberlükkamise nõuet.
11.Seejärel analüüsis kohus andmete ümberlükkamise nõuet kostja III osas. Maakohus märkis, et VÕS § 1047 lg 4 seob ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude ebaõigete andmete avaldamisega ning analoogia korras võiks olla võimalik nõuda ka eksitavate või mittetäielike andmete avaldamise korral paranduse avaldamist.
12.Maakohus asus seisukohale, et hageja nõue kohustada kostjat III avaldama, et Tallinna Jahimeeste Seltsi 2018. a aruande ja majandustegevuse revideerimise aktis sisaldub eksitav teave, ei kuulu rahuldamisele. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et revisjoniaktis avaldatud andmed on mittetäielikud või eksitavad. Hageja ei ole tõendanud, et 6222 eurot on makstud juhatuse otsuse alusel. Maakohus märkis, et märkuste tegemine ja seisukohtade esitamine revisjoni käigus ei ole keelatud – eesmärgiks on seltsi töö parandamine. Samuti leidis kohus, et olemuslikult tõeste, kuid eksitavate või mittetäielike andmete ümberlükkamine ei ole ka võimalik. Samuti ei näe seadused ette õiguskaitsevahendina eksitavatest või mittetäielike andmete avaldamisest teavitamist. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et puudub alus kostja III suhtes ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamiseks.
2-19-16360
13.Tulenevalt asjaolust, et kostjad I ja II ei ole avaldajad ning kostja III ei ole hageja isikuõigusi rikkunud, jättis maakohus rahuldamata ka hageja mittevaralise kahjunõude. Sellega seoses jääb rahuldamata ka viivisenõue.
14.Seejärel võttis maakohus seisukoha volinike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise või alternatiivselt tühisuse tuvastamise nõude kohta. Maakohus tuvastas, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi on esitatud MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja viibis 22. juuli 2019. a üldkoosolekul ja on esitanud vastuväited, mis on protokollitud.
15.Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et volinike otsus on vastuolus seadusega. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud sellised, mis võimaldaksid pidada üldkoosoleku otsust heade kommete vastaseks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et volinike otsus oleks heade kommetega vastuolus. Maakohus nõustus kostja III seisukohaga, et ei esine aluseid volinike koosoleku otsuse kehtetuks või tühiseks tunnistamisele. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus hagi tervikuna rahuldamata.
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jättis maakohus menetluskulud hageja kanda ning otsustas määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
17.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta mõlema astme menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõista kostjatelt välja menetluskulude hüvitis ja viivis VÕS § 113 lg 1 järgi.
18.Hageja tõi esile, et maakohus rikkus TsMS § 463 lg 2 ja 4 tehes üllatusliku otsuse, sest ei arutanud pooltega küsimust, et kostjad I ja II ei pruugi olla andmete avaldajateks. Hageja märkis, et kohus väljus nõude piiridest, sest käsitles otsuse punktides 22 ja 23 mittetäielike andmete küsimust, kuigi hageja oli selle enda nõudest välja jätnud. Lisaks ei selgitanud maakohus hagejale, et kohtu arvates omab tähtsust ja vajab tõendamist asjaolu, et 6222 eurot on makstud juhatuse otsuse alusel (otsuse punkt 23). Hageja hinnangul pidi maakohus lähtuvalt täpsustatud nõudest hindama kahte revisjonikomisjoni väidet: hageja on tekitanud seltsile kahju ja hageja esitas koosolekule valeandmeid. Maakohus nende väidetega ei tegelenud. Hageja heitis maakohtule ette, et lahendades koosoleku kehtetuks tunnistamise nõuet (otsuse punktid 29-31), jättis maakohus hagiavalduse p-des 1.8-1.10.3 ja 1.8-1.11 välja toodud põhjendused selle kohta, miks hageja leiab, et otsus on kehtetuks tunnistatav või alternatiivselt tühine, tähelepanuta. Hageja leidis, et kostja III vastutus ei välista kostjate I ja II vastutust; seejuures ka revisjonikomisjoni liiget, kelle kaudu juriidiline isik andmeid laiali saatis, võib pidada avaldajaks. Hageja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, mille kohaselt eksitava teabe ümberlükkamine ei ole võimalik, sest hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli eksitavate andmetega. Hageja selgitas, et „eksitav teave“ hõlmab nii ebaõigeid andmeid kui ka õigeid, kuid mittetäielikult esitatud andmeid, kui nendega luuakse moonutatud ettekujutust toimunust. Ebaõigete andmete (st väidete, et hageja tekitas seltsile kahju ja esitas valeandmeid koosolekule) osas on tõendamiskoormis kostjatel. Seega hageja nõue avaldada ümberlükkav ja parandav teade on kooskõlas VÕS § 1047 lg-ga 4. Samal põhjusel kuulub rahuldamisele ka mittevaralise kahju hüvitamise ja viivisenõue, aga ka otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõue.
2-19-16360
19.11. detsembril 2020. a täiendas hageja apellatsioonkaebust ning tõi esile, et koosoleku protokollist nähtub, et hagejale ei antud võimalust suuliselt revisjoniaktile vastata. Olukord, kus isikule esitatakse süüdistusi ja ei anta võimalust neile vastata, ei vasta headele kommetele. Seega rikkus kostja III TsÜS § 32 ja VÕS § 2 lg 2, mistõttu on otsus MTÜS § 241 lg 1 järgi tühine. Vastustajate seisukoht
20.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
21.Kostjad asusid seisukohale, et isegi kui kostjat I ja II saaks pidada avaldajateks, ei muuda see asja lahendust, kuivõrd kostjad ei ole hageja kohta esitanud ühtegi ebaõiget väidet. Hageja väited üllatusliku otsuse kohta ei ole põhjendatud, sest kostjad palusid juba esimeses vastuses hagile jätta hagiavaldus läbi vaatamata, sest kostja I ja II ei saa pidada avaldajateks. Harju Maakohus märkis enda 8. mai 2020. a määruses, et küsimus kostja I ja II vastu esitatud nõuete kohta lahendatakse asja sisulisel lahendamisel. Kostjad juhtisid tähelepanu, et nõue oli ebaselge kostjate hinnangul, maakohus refereeris seda otsuses ega pidanud ise nõuet ebaselgeks. Lisaks käsitles maakohus nõudega seonduvat 5. oktoobril 2020. a toimunud kohtuistungil. Kostjad leidsid, et maakohus järgis nõude piire ja apellatsioonkaebuses on esitatud moonutatud käsitlus kohtuotsusest.
22.Kostjad nõustusid maakohtu põhjendustega ning leidsid, et maakohus lahendas korrektselt kõik asjas olulist tähtsust omavad asjaolud, mh vaidlusaluse otsuse kehtetuks ja tühiseks tunnistamisega seonduva. Kostjad tõid esile, et hageja arvati välja kostja III liikmeskonnast 19 erineval põhjusel, hageja väljaarvamine oli põhjustatud tema käitumisest ja arvukatest rikkumistest, mis lahendati 30. novembri 2020. a kohtuotsusega asjas nr 2-20-1726. Eelneva tõendamiseks lisasid vastava kohtuotsuse apellatsioonkaebuse vastusele. Kostjad leidsid, et maakohus on kohaldanud materiaalõigust õigesti. Meediaväljaannetega seotud kohtupraktika ei ole asjakohane. Revisjoniaktis esitatud väited olid piisava põhjalikkusega uuritud, tõendatud ning vastavad tõele. Revidendid avaldasid andmeid seoses oma põhikirjast ja volinike koosolekust tulenevate kohustuste täitmisega. Kostjad I ja II ei avaldanud revisjoniakti meedias ega kolmandatele isikutele, mistõttu ei saa seda võrdsustada meediaväljaannetes informatsiooni avaldamisega.
23.Lisaks tõid kostjad esile, et isegi kui asuda seisukohale, et revisjoniaktis võis esineda mõni ebatäpsus, siis Riigikohtu praktika välistab sarnastes asjades apellatsioonkaebuse rahuldamise. MTÜ endise juhatuse liikme aadressil teatava kriitika tegemist seoses kostja III tegevuse korraldamisega ei saa pidada õigusvastaseks. Käesoleval juhul on tuvastatud see, et kostja III juhatuse tegevusele esitatud kriitika on põhjendatud ning ka tõendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Kolleegium jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, aga muudab ja täiendab otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
25.Maakohus on lõppastmes õigesti jätnud hagi täielikult rahuldamata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kõik kostjad ei ole käsitatavad vaidlusaluste väidete avaldajatena ja et mõlemad väited, mille
2-19-16360 ümberlükkamist hageja nõuab, on faktiväited. Samuti on maakohus juhindunud väärast tõendamiskoormisest, ei ole tuvastanud kõiki vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ega ole otsust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus saab need eksimused parandada.
26.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kostjad I ja II ei ole käsitatavad kostja III liikmetele adresseeritud e-kirja saatmisel vaidlusaluste väidete avaldajatena VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes.
26.1.Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangu kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (nt Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Senises praktikas on Riigikohus pidanud avaldamiseks nii kommentaaride kättesaadavaks tegemist piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele) (10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4309, p 14) kui ka ühe isiku poolt ebaõigete andmete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamist teisele isikule (25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 40), sh meediaväljaandele (9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13). Avaldamiseks on loetud ka andmeid sisaldava e-kirja saatmist konkreetsetele isikutele (13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07).
26.2.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et kostjad I ja II saatsid 21. mail 2019. a kostja III liikmetele kirja, milles sisaldus 17. mai 2019. a dateeringuga kostja III 2018. majandusaasta aruanne ja majandustegevuse revideerimise akt. Sellega tegid kostjad I ja II ekirjas sisalduvad hageja kohta käivad andmed või väärtushinnangud kolmandatele isikutele teatavaks ning nad on seega käsitatavad nende avaldajana VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kostjad I ja II ei ole asjas õiged kostjad, sest hageja nõue on suunatud kostja III organi otsuses toodud väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamisele. Kostjate I ja II käsitamist andmete või väärtushinnangute avaldajana ei välista see, et nad avaldasid need kostja III valitud revisjonikomisjoni liikmetena.
27.Hageja esitas kostjate vastu järgmised nõuded (II kd, tl 131): • kohustada kostjaid solidaarselt avaldama järgmise teate: „Y, C ja MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts avaldavad, et Tallinna Jahimeeste Seltsi 2018. aastaaruande ja majandustegevuse revideerimise aktis sisaldub eksitav teave. Tegelikult X ei ole MTÜle Tallinna Jahimeeste Selts kahju tekitanud ja ei ole koosolekule valeandmeid esitanud,“ saates vastava teate e-postiga adressaatidele (hagiavalduses loetletud adressaadid); • tunnistada kostja III 22. juuli 2019. a volinike koosoleku otsus kehtetuks või alternatiivselt tuvastada nimetatud otsuse tühisus; • välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot ja sellelt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 järgi. Juhul, kui kohus ei nõustu märgitud hüvitise suurusega, palus hageja alternatiivselt määrata hüvitise suurus kohtu äranägemisel.
27.1.Kuigi maakohtu menetluses leidis hageja, et kostjad on avaldanud MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts 2018. aastaaruande ja majandustegevuse revideerimise aktis mittetäielikke ja eksitavaid andmeid rohkem kui 10 asjaolu kohta, saab apellatsioonkaebusest järeldada, et hageja ei vaidlusta maakohtu käsitlust, mille kohaselt saab lugeda, et aktis avaldatust käivad hageja kohta hagiavalduse p-is 1.6.6 nimetatud väide:
2-19-16360 „Juhatuse otsuseta, vastuolus TJS põhikirja p. 8.5. juhatuse esimees X maksab kinni.“ ja p-is 1.6.7 nimetatud väide: „Seega Tallinna jahimeeste seltsi sõbrale X ilma juhatuse otsusega omavoliliselt maksis 6222 (kuus tuhat kakssada kakskümmend kaks) Euro selle töö eest, mis pidi tegema juhatus ise. Tuleb lisada, et osa sellest tööst olid juba teinud volinike poolt määratud seltsi liikmed. Sellega oli tehtud materiaalne kahju TJS-le ja X poolt esitatud valed andmed koosolekule.“
27.2.Seega arvestades maakohtu korraldusel esitatud hagiavalduse täpsustust (II kd, tl 131) pidi kohus hindama revisjoniaktis avaldatud väiteid, et hageja on tekitanud seltsile varalist kahju ning et hageja esitas koosolekule valed andmed. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et väide, et hageja on tekitanud seltsile kahju, on käsitatav praegusel juhul faktiväitena, mistõttu hagejal ei ole õigust nõuda selle ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seetõttu on maakohus vaidlust lahendades eksinud selgitamiskohustuse täitmisel ja jaganud tõendamiskoormise selles osas ebaõigesti.
27.3.Riigikohtu kujundatud praktikast tuleneb, et faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide (kohtupraktikas on faktiga samatähenduslikud „andmed“ ja „asjaolu“) on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seevastu väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 21. detsember 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 17). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1161-05, p 11; 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 13). Seejuures on Riigikohus möönnud, et lause võib sisaldada üheaegselt nii faktiväiteid kui ka väärtushinnanguid (vt nt eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27). Ringkonnakohus selgitas pooltele 13. juuni 2022. a kirjas väite kvalifitseerimisega ning tõendamiskohustusega seonduvat ning võimaldas esitada pooltel oma seisukohad nii võimaliku õigusliku hinnangu kui ka selle tagajärgede kohta praegusele menetlusele. Samuti on arutanud ringkonnakohus asja 21. septembri 2022. a kohtuistungil (III kd, tl 14-15 ja tl 44-48).
27.4.Väide „sellega on tehtud materiaalne kahju TJS-le“ sisaldub 17. mai 2019. a dateeringuga Tallinna Jahimeeste Seltsi 2018. aastaaruande ja majandustegevuse revideerimise aktina pealkirjastatud dokumendis (I kd, tl 32-34). Arvestades väite sisu ja selle avaldamise konteksti, on kolleegiumi hinnangul tegemist väärtushinnanguga, kuna see väljendab kostja III revisjonikomisjoni liikmete subjektiivset hinnangut hageja tegevusele, mis järeldus eespool toodud faktidest, et raha on makstud juhatuse otsuseta ja osa tööst olid teinud volinike poolt määratud seltsi liikmed. Juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu
13.aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26; 11. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 10). Seega ei ole hagejal õigust nõuda väite, et X on MTÜ-le Tallinna Jahimeeste Selts kahju tekitanud, ümberlükkamist ning hagi on jäetud selle nõude osas lõppastmes õigesti rahuldamata. Kui aga tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, mille avaldamine on hageja au teotav ja õigusvastane, võib hagejal olla VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel õigus nõuda nende avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
2-19-16360
27.5.Kuna VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt on isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga eelduslikult õigusvastane, ei ole hagejal kohustust vaidlustada väärtushinnangute põhjendamiseks kasutatud faktiväiteid. Kostja avaldatud väärtushinnangute põhjendamiseks kasutatud faktiväiteid peab tõendama kostja sõltumata sellest, kas hageja on neid faktiväiteid eraldi vaidlustanud (vt Riigikohtu 20. novembri 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-15, p 11). Kostjate seisukohtadest saab järeldada, et nad põhjendasid vaidlusaluses revisjoniaktis sisalduvat väärtushinnangut kahju tekitamise kohta hageja poolt ilma kostja III juhatuse otsuseta PRConsulens OÜ-le viimase poolt esitatud arvete alusel raha maksmisega töö eest, mida pidi tegema juhatus ja osa sellest tööst olid juba teinud volinike poolt määratud seltsi liikmed. Seejuures lasus nimetatud asjaolude tõendamiskoormis üldreegli järgi kostjatel (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13) v.a väite osas, et PRConsulens OÜ-le maksti raha juhatuse otsuseta. Arvestades, et tegemist on negatiivse asjaoluga, läheb selle asjaolu tõendamiskohustus üle hagejale. Vaidlust ei ole, et hageja valiti kostja III volinike poolt juhatuse liikmeks 27. veebruaril 2018. a ning registrikande järgi oli kostja III juhatuse liige 22. märtsist 2018. a kuni 4. aprillini 2019. a. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja III maksis PRConsulens OÜ-le viimase esitatud arvete alusel kokku 6222 eurot. Hageja viitab sellele, et PRConsulens OÜ-ga lepingu sõlmimiseks oli juhatuse suuline otsus ning kostja III volinikud olid vaidlusalused kulutused heaks kiitnud. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud, et PRConsulens OÜ esitatud arvetel kajastatud teenuste osutamiseks lepingu sõlmimiseks andsid hääle ka kostja III teised juhatuse liikmed. Seega saab järeldada, et PRConsulens OÜ-ga lepingu sõlmimiseks kostja III juhatuse otsust ei olnud ja antud faktiväide on õige. Kolleegium leiab, et ebaõigete andmete avaldamise kontekstis ei oma tähendust asjaolu, et tehingu tegemiseks ja/või kulutuste tegemiseks võis olla kostja III volinike heakskiit, sest see ei asenda juhatuse otsust ja lähtuda tuleb avaldatust. Teisalt ei tähenda kolleegiumi arvates asjaolu, et tehingu ja kulutuste tegemiseks juhatuse otsus puudus, et seltsile seetõttu igal juhul kahju tekkis. Praegusel juhul saaks kostjale III kahju tekitamisega olla tegemist juhul, kui juhatuse otsuseta tehtud kulutused ei olnud tehtud seltsi huvides ja viimasele vajalikud.
27.6.Vaidlust ei ole, et PRConsulens OÜ esitas kostjale III neli arvet: - 6. mai 2018. a arve selgituse kohaselt hõlmab see perioodil 27. veebruarini 2018. a osutatud teenuseid – TJS juhtorganite otsuste dokumentatsiooni analüüs, konsultatsioonid, endise juhatuse esimehe ja tegevdirektori poolt dokumentide üleandmise kontroll, dokumentide, suuline/kirjalik nõustamine summas 510 eurot (II kd, tl 104); - 9. mai 2018. a arve selgituse kohaselt osutati teenust 5. mai 2018. a üldkoosoleku kokkukutsumise dokumentatsiooni, sh täienduste kirjavahetuse läbitöötamine, põhikirja muudatuste materjalide läbitöötamine, parandusettepanekute ettevalmistamine ja esitamine, koosoleku juhtimine summas 1742.50 eurot (II kd, tl 105); - 16. mai 2018. a arve selgituse kohaselt osutati teenust 1. maini 2018. a TJS volinike koosolekute ettevalmistamisel, läbiviimisel, protokollide ja dokumentatsiooni koostamisel, nõustamisel – suuline ja kirjalik summas 1207 eurot (II kd, tl 106); - 18. mai 2018. a arve kohaselt osutati teenust 5. mai 2018. a TJS üldkoosoleku protokolli analüüs, lisamised täiendamised, põhikirja muudatuste sisseviimine, muudetud põhikirja koostamine (9 lk), dokumentide vormistamine summas 2762.50 eurot (II kd, tl 107). Viidatud tõenditest nähtub, et mh osutati teenust tulenevalt vajadusest muuta kostja III põhikirja, sh esitati põhikirja projektid, ettepanekud ja täiendused, viidi sisse põhikirja muudatused ning koostati muudetud põhikiri. Kolleegiumi hinnangul ei saa eeldada, et
2-19-16360 õigusteadmisteta isik peaks suutma analüüsida ja ette valmistada mittetulundusühingu põhikirja muudatusettepanekud selliselt, et tulemiks oleks seaduse nõuetele vastav põhikirja projekt. Kostja I kinnitusel tegelesid eelnevalt põhikirjaga juhatuse liikmed ja põhikirja muutmiseks esitati juhatusele igasuguseid variante, kuid põhikirja eelnõu esitas teenust osutanud Q ning see võeti üldkoosoleku poolt teatud muudatustega ka vastu (III kd, tl 46 p). Seega saab järeldada, et volinike poolt määratud või teised seltsi liikmed võisid küll esitada põhikirja projekte, ettepanekuid ja täiendusi, kuid nende läbitöötamine ja nõuetekohase redaktsiooni koostamisel oli vajalik eriteadmistega isiku abi. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et kostja III põhikirja muutmise ettevalmistamiseks tehtud kulutusi saab lugeda tehtuks seltsi huvides ning pidada vajalikuks. Ülejäänud viidatud arvetelt nähtuvad teenused vastavad kolleegiumi hinnangul aga juhatuse ülesannetele (vt kostja III põhikirja p 8.4 I kd, tl 149). Nii on üldkoosoleku ja volinike koosoleku kokkukutsumine sh ka ettevalmistamine, juhtimine, läbiviimine ning sellega seotud dokumentatsiooni koostamine ja analüüsimine juhatuse ülesanne ja eelduslikult ei ole õigustatud mittetulundusühingul selleks teenuse sisseostmine. Seega oli tegemist juhatuse otsuseta tehtud ebavajalike kulutustega, mis ei vastanud seltsi huvidele. Ringkonnakohus leiab, et väljend sellega oli tehtud materiaalne kahju võib iseenesest olla hageja au teotav väärtushinnang, mis ei ole aga praegusel juhul ebakohane arvestades, et tuvastatud on hinnangut põhjendava faktiväite õigsus. Samuti ei ole hinnang väljendatud kuidagi viisil, mis oleks ilmselt ebasünnis. Kuna revideerimise aktis avaldatud hinnangut ei saa pidada ebakohaseks tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist, ei ole kolleegiumi arvates hageja kohta antud väärtushinnangu avaldamine õigusvastane.
28.Kolleegium leiab, et alust ei ole rahuldada ka hageja nõuet vaidlusaluses revideerimise aktis avaldatud väite „hageja esitas koosolekule valed andmed“ ümberlükkamiseks.
28.1.Ringkonnakohus leiab, et väidet „hageja esitas koosolekule valed andmed“ tuleb käsitada faktiväitena. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. Kostjate väitel esitas hageja kostja III 5. mai 2018. a üldkoosolekul valed andmed, sest teatas, et seltsil ei ole Q-ga (temaga seotud firmaga) mingit lepingut, kuid järgmisel päeval s.o 6. mail 2018. a esitas PRConsulens OÜ (Q-ga seotud firma) kostjale III arve. Kuna antud väidet ei saa pidada neutraalseks, vaid hageja au teotavaks (etteheide valede andmete esitamise kohta), lasus selle väite õigsuse tõendamiskoormus kostjatel.
28.2.Kolleegium leiab, et 5. mai 2018. a kostja III üldkoosoleku helisalvestuse ja selle väljavõttega on tõendatud, et 5. mai üldkoosolekul küsis kostja I hagejalt, kas Q-ga on sõlmitud leping, mille peale vastas hageja, et ei ole. Täpsustavale küsimusele, kas Q on lepingu alusel tööl, vastas hageja, et mingisugust lepingut ega Tallinna jahiseltsil (kostja III) mingisugust kohustust ei ole (31. juuli 2020. a kostjate menetlusdokumendi lisa 1 ja II kd, tl 93). Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-is 32.6, et PRConsulens OÜ kostjale III esitatud ja viimase poolt makstud arvete selgitustest nähtuvalt hõlmasid need mh perioodil kuni 27. veebruar 2018. a osutatud teenuseid (II kd, tl 104), 5. mai 2018. a üldkoosoleku kokkukutsumise dokumentatsiooni koostamise teenust (II kd, tl 105) ja 1. maini 2018. a osutatud teenuseid (II kd, tl 106). Arvete selgitused viitavad sellele, et teenuseid osutati igal juhul enne 5. mai 2018. a kostja III üldkoosolekut, mistõttu pidi arvetelt nähtuva maksekohustuse alus olema tekkinud
2-19-16360 ilmselt enne arve(te) esitamist. Seega ei saanud olla õige kostja III 5. mai üldkoosolekul avaldatu, et kostjal III mingisugust kokkulepet või muul alusel tekkinud kohustust Q või temaga seotud isikul ei ole. Veenev ei ole kostja väide justkui oleks ta küsimusele vastamisel silmas pidanud kirjalikku lepingut, sest hageja viitas selgelt seonduvalt Q-ga seltsil kohustuste puudumisele. Kuna kostjad tõendasid väite tõesust, et hageja esitas koosolekule valed andmed, puudub alus andmete ümberlükkamise nõude rahuldamiseks. Arvestades, et hageja ei ole tuginenud vaidlusaluses revisjoniaktis sisalduvate autokompensatsiooni kohta käivate andmete ebaõigsusele, kolleegium antud väiteid ei hinda (III kd, tl 47).
29.Ülalmärgitut arvestades ei ole kostjad hageja isikuõigusi rikkunud, mistõttu puudub alus ka hageja mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks.
30.Maakohus jättis õigesti rahuldamata hagi kostja III 22. juuli 2019. a volinike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt otsuse tühisuse tuvastamiseks. Selles osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Apellatsioonkaebuses väidab hageja tuginedes TsÜS § 38 lg-le 1, et seltsis toimub oponeerivate leeride võitlus ja vaidlusaluse volinike koosoleku otsusega kinnitati teadvalt ebaõigete väidetega revisjoniakt eesmärgil arvata hageja selle otsuse alusel seltsist välja. Arvestades, et hageja on saanud seltsist väljaarvamist kohtus vaidlustada (III kd, tl 197-206) ning tugineda mh ka eelnimetatud asjaoludele, puudub hagejal õiguskaitsevajadus sel alusel volinike koosoleku kehtetuks tunnistamiseks.
31.Eeltoodud kaalutlustel jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata, arvestades mh praeguse kohtuotsuse põhjendusi. Menetluskulud
32.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldatud, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi maakohus mõistliku aja jooksul alates otsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.