Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-19-16360
Kohtuasi
X hagi C, Y ja MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustamiseks, mittevaralise kahju ja viivise väljamõistmiseks ning MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts volinike 22. juuli 2019. a koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või selle tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. veebruari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C, Y, MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi 27. veebruari 2023. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov Kostja I C (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III Tallinna Jahimeeste Selts (registrikood 80044750) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 9. veebruari 2023. a määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
2-19-16360 Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi C (kostja I), Y (kostja II) ja MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts (kostja III) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kohustamiseks, mittevaralise kahju ja viivise väljamõistmiseks ning MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts volinike 22. juuli 2019. a koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või selle tühisuse tuvastamiseks. Harju Maakohus jättis 11. novembri 2020. a otsusega hagi rahuldamata ning jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning jättis apellatsiooniastme kulud hageja kanda.
2.Kostjate menetluskulud hõlmavad 8. oktoobri 2020. a menetluskulude nimekirja järgi Harju Maakohtus kantud õigusabikulusid 7660.80 eurot ning 1. juuli 2022 a menetluskulude nimekirja ja 21. septembri 2022. a istungi järgi Tallinna Ringkonnakohtus kantud õigusabikulusid 2142 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 9. veebruari 2023. a määrusega kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks kostjate menetluskulude rahaline suuruse summas 7847 eurot, mõistis need hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja ning mõistis hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
4.Maakohus pidas kostjate lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks.
5.Maakohtus menetlustoimingutele kulunud aeg: Maakohus pidas 18. märtsi 2020. a menetlusdokumendi koostamiseks kulunud tööaega põhjendatuks osaliselt, 7 tunni ulatuses. Samuti ei pidanud maakohus põhjendatuks kostjate 31. juuli 2020. a menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega 5.7 tundi ning vähendas seda 4 tunnini. Maakohus vähendas ka kostjate 15. septembri 2020. a menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg ning pidas põhjendatud ajakuluks 0.75 tundi. Muud menetlustoimingud ning nendele kulunud aeg oli maakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Maakohus asus seisukohale, et maakohtus esindamisele kulunud põhjendatud ajaks on 40.25 tundi. Seega on kostjate vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 5635 eurot (40.25 tundi x 140 eurot).
6.Ringkonnakohtus menetlustoimingutele kulunud aeg: Võttes arvesse apellatsioonkaebuse sisu, ei pidanud maakohus mõistlikuks apellatsioonkaebuse analüüsile kulunud aega 3 tundi ning pidas põhjendatud ajakuluks 1.5 tundi. Ülejäänud menetlustoimingud ja nendele kulunud aeg oli maakohtu hinnangul põhjendatud. Seega ringkonnakohtus esindamisele kulunud põhjendatud ajaks oli maakohtu hinnangul 15.8 tundi ning kostjate vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud on 2212 eurot (15.80 tundi x 140 eurot).
7.Maakohus määras kostjate menetluskulude suuruseks kokku 7847 eurot, mille mõistis hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja. Lisaks rahuldas maakohus TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse.
2-19-16360 Määruskaebus
8.Kostjad esitasid maakohus määruse peale määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis kostjate menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata ning teha uus määrus, millega rahuldada kostjate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
9.Kostjate hinnangul on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel vähendanud põhjendamatult kostjate ajakulu õigusabile.
10.Kostjad märkisid, et 18. märtsi 2020. a menetlusdokument oli 14 lehekülge pikk ning sellele oli lisatud kaks tõendit. Tegemist oli menetlusdokumendiga, milles kostjad viitasid mh sellele, et hageja ei ole tasunud piisavalt riigilõivu ja on esitanud dubleerivaid tõendeid. Samuti on menetlusdokument mahukas, sest seal on käsitletud kõik üksikud hageja etteheited. 31. juuni 2020. a menetlusdokumendi puhul on tegemist 6-leheküljelise menetlusdokumendiga, millele on lisatud 19 tõendit. 15. septembri 2020. a menetlusdokumendile oli lisatud kaks tõendit ning viidatud ilmselgele vastuolule hageja positsioonis. Kostjad leidsid, et maakohus on põhjendamatult vähendanud apellatsioonkaebuse analüüsile kulunud aega, sest apellatsioonkaebust ja selles olevaid viiteid ning seal esitatud õiguslikku käsitlust arvestades on menetluskulu põhjendatud suuruses. Hageja seisukoht
11.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
12.Hageja tõi esile, et kostjad ei pidanud vastama omaalgatuslikult hageja dokumentidele ega esitama omaalgatuslikult tõendeid ilma kohtu nõudmiseta. Kostjad pidid lähtuma vaid nõudest ja mitte esitama mittevajalikke asjaolusid. Kulu, mis on seotud mittevajalike asjaoludega, ei ole vajalik ega põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
14.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Hageja maakohtu määrust ei vaidlustanud. Määruskaebusest nähtub, et kostjad ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega kohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse 7847 euro ulatuses. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud. Kostjad vaidlustavad määruskaebuses maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis osaliselt kostja menetluskulud kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata.
15.Kolleegiumi hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
16.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk
2-19-16360 diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
17.Maakohus vähendas kostjate lepingulise esindaja 18. märtsi 2020. a, 31. juuli 2020. a ja 15. septembri 2020. a seisukohtade koostamisele ja apellatsioonkaebuse analüüsile kulunud aega. Kostjad vaidlustavad määruskaebuses menetluskulude vähendamist, tuues esile vastavate seisukohtade pikkuse ning sisu kokkuvõtte.
18.Kontrollides maakohtu hinnangut kirjalike menetlusdokumentide ja menetlustoimingute ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga, mistõttu ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul ka selliseid põhjendusi, mida maakohus ei oleks kaalunud ning mille alusel saaks asuda kulude vajalikkuse osas maakohtust erinevale seisukohale. Maakohtu määrusest on näha, et maakohus hindas kostjate lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus sidus toimingutele kulunud ajakulu toimingute/dokumentide sisu ja mahuga ning asja keerukusega, jättes ebavajalike toimingutega seotud kulud välja mõistmata. Kuigi kostjad rõhutavad määruskaebuses seisukohtade, mille koostamisele kulunud aega maakohus vähendas, mahtu, märgib kolleegium, et seisukohtade kogumaht ei peegelda täielikult selle sisu mahtu. Vaidlusalused dokumendid on vormistatud laiade reavahedega, sisaldavad mitmeid hageja menetlusdokumentide refereeringuid (nt 18. märtsi 2020. a seisukoht), mitmeid loetelusid (nt 31. juuli 2020. a seisukoht) ning dokumentide algusosa (menetlusosaliste nimed, andmed) kordub. Arvestades ka kohtupraktikas kujunenud orientiiri, mille kohaselt võiks ühe menetlusdokumendi lehekülje koostamisele professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni tund, ei ole maakohus kostjate lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aega vähendades ületanud enda diskretsioonipiire, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus sekkumiseks maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse.
19.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
20.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.