Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on EUROPARK ESTONIA OÜ hagi I Ti vastu võla nõudes. Hageja esitas 30.09.2022 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja tasus hagejale 45 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (30 eurot leppetrahv) ja sissenõudekuludele (15 eurot). Hageja palus tagastada talle poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus edastas 03.10.2022 hagist loobumise avalduse kostjale ja andis kostjale tähtaja 10 päeva seisukoha esitamiseks hageja avalduse suhtes. Kostja selgitas, et varasemalt pole ta saanud tõest infot hagi aluse kohta ja tal puudus ka võimalus hageja nõudeid tunnistada. 27.09.2022 tasus kostja 45 eurot. Kostja palub kohtul menetlus lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punktiga 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus peab vajalikuks osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Pärast hagi esitamist ja menetlusse võtmist avaldas hageja 30.09.2022 kohtule, et kostja tasus oma võlgnevuse. Kohus selgitab, et Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTsKO 05.06.2019 nr 217-117146 p 12). Seega selline kostja teavitamine leppetrahvist oli piisav ja kostjal oli võimalus oma võlgnevus tasuda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 1 tuleneb, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on tasunud oma nõudelt 100 eurot riigilõivu vastavalt RLS lisale 1. Kuna aga hagejal on õigus taotleda hagist loobumise tõttu tagasi pool tasutud riigilõivust, siis on hageja põhjendatud menetluskuluks 100/2=50 eurot. Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhjendatud menetluskuluna riigilõiv summas 50 eurot. Ühtlasi tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhjendatud menetluskuluna esindajakulu summas 192 eurot. Hageja on lisaks riigilõivule ja esindajakulule palunud välja mõista kostjalt TsMS §-s 4842 märgitud 20-eurose maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu. Kohus märgib, et eelviidatud kulu mõistetakse välja, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis kohus eelviidatud 20-eurost menetluskulu kostjalt välja ei mõista. Kõigest eeltoodust tulenevalt tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhjendatud menetluskuluna 242 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 100 eurot. Hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 50 eurot ja kanda see vastavalt hageja taotlusele EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr xxx selgitusega „Tsiviilasi nr 2-22-126162, riigilõivu osaline tagastamine“. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.