Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 06.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-10602/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 06.10.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1079

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-22-10602

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.10.2022. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-10602

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi Kxxxxx Sxxxxx vastu võla nõudes

Hagihind

8311,29 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova (PlusPlus Legal OÜ asukohaga Tartu mnt 83-603, Tallinn, 10115 Harju maakond; xe-post: [email protected]); Kostja: Kxxxxx Sxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxxxxaakond; e-post: x

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt Kxxxxx Sxxxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks 7528,78 eurot, millest 5541,57 eurot xx kompromissisumma (sh põhinõue 4544,24 eurot, enne 23.10.2019. a sissenõutavaks muutunud viivised 997,33 eurot), sissenõudmiskulu 35 eurot ning 1952,21 eurot seisuga 06.10.2022. a sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista kostjalt Kxxxxx Sxxxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avaliku e-toimiku (AET) vahendusel 31.08.2022. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 23.10.2019. a kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24784593. Hageja omas võlgniku vastu nõuet 29.05.2019. a kompromisslepingu/võlatunnistuse alusel - kostja võlgnes hagejale 5298,92 eurot ja viivised summas 2371,25 eurot. Kuna kostja võlgnevust tasuda e suutnud, sõlmisid pooled kompromisslepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest, s.o summas 1373,92 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega. Kostja kohustus tasuma kompromissisumma 6296,25 eurot (5298,92+997,33). Lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus 784,68 eurot, millest 30 eurot arvestati lepingu sõlmimise tasu katteks ning 754,68 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Kostjal on tasumata põhivõlg 4544,24 eurot ja viivised 997,33 eurot. Kostja lepingut nõuetekohaselt ei täitnud ning hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 20.10.2020. a osamakse tähtaja möödumisest alates. Kostja kohustub tasuma viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivis alates 21.10.2020. a kuni 20.07.2022. a kujuneb 1739,54 eurot. Hageja taotleb sissenõudekulude hüvitamist summas 35 eurot. Mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis põhinõudelt määras 0,06% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hageja esitatud asjaolude pinnalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele VÕS § 578 lg 1, § 30 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse kompromissisummas 5541,57 eurot (sh põhinõue 4544,24 eurot ja enne 23.10.2019. a sissenõutavaks muutunud viivised 997,33 eurot), sissenõudmiskulu 35 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 06.10.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 1952,21 eurot (1739,54+212,67). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 07.10.2022. a viivise põhivõlalt kuni põhinõude (4544,24 eurot) täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1120 eurot, s.o 700 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 700 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb ühel lepingul. Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 2 tundi. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 940 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 700 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 240 eurot (koos käibemaksuga). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.