Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. M. võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
vastu
Kohtuistungi aeg
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital 11919806), lepinguline esindaja C. K.; • Kostja: K. M. (ik XXX, e-post:XXX) Kirjalik menetlus
(rk
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (edaspidi ka avaldaja) ja kostja K. M. (edaspidi ka võlgnik) 13.09.2022 kohtule esitatud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1.Võlgnik tasub PlusPlus Capital AS arveldusarvele XXX Swedbank, viitenumbriga XXX põhivõlgnevuse 480,79 eurot, viivised kokku 286,08 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, pool riigilõivust 32,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot, kõik kokku 859,37 eurot järgmise maksegraafiku järgi: Makse tähtaeg
1.2.Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.3.Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik kohustub lepingu punktis 2.1 (käesoleva määruse resolutsiooni p 1.1) kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 (käesoleva määruse resolutsiooni p 1.1) kirjeldatud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse 480,79 eurot ulatuseni.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-122601 menetlus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagis K. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
3.Tagastada Aktsiaseltsile PlusPlus Capital pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 32,50 eurot PlusPlus Capital AS arvelduskontole nr XXX Swedbank.
4.Toimetada määrus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus Jätta kompromissis mainimata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 24.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. M. lt 804,85 euro saamiseks. Nõude aluseks on kompromissilepingust/ võlatunnistusest nr XXX seisuga 30.09.2021 tulenev võlgnevus ja menetluskulud. Kohus tegi 01.07.2022 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Võlgniku vastuväite tõttu anti asi 24.08.2022 määrusega üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.26.08.2022 määrusega jättis Tartu Maakohus määrusega hagi käiguta. Kohus selgitas pooltele võimalust lõpetada asja menetlus kompromissiga ning määras tähtaja kompromissi mittesaavutamisel nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
3.13.09.2022 saabus kohtusse mõlema poole allkirjastatud kompromiss. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Pooled märkisid, et on teadlikud kompromissiga tsiviilasja lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sisust.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada.
5.Maksekäsu kiirmenetluses või enne hagimenetluse alustamist esitatud kompromisslepingut menetleb kohus tsviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 486 lg 4 alusel TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.
6.Vastavalt TsMS § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
7.Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.
8.Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: •
TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
•
TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
9.TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled
kompromissiga kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises kompromissi kinnitava määruse peale. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesoleva määruse peale ei saa edasikaebust esitada. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
11.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kompromissis leppinud kokku, et kompromissis mainimata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.
12.Hageja on koos kompromissiga taotlenud ka poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Praegusel juhul hageja hagiavaldust esitanud ega hagiavalduselt riigilõivu tasunud ei ole. Hageja on tasunud üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 65 eurot. Kohus tõlgendab hageja taotlust soovina saada tagasi pool menetluses tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldab kohus hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 65 eurot. Seega tuleb hagejale tagastada pool sellest ehk riigilõiv summas 32,50 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.