Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud varalised või mitte varalised nõuded kostja vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest, va käesolevast kompromisslepingust tulenevad nõuded Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sõlmimise ja kinnitamise õiguslikest tagajärgedest, sh menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Eesti Inkasso OÜ hagi D. K. vastu võlgnevuse 1 346,88 euro ja lisanduva viivise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BestCredit OÜ 19.06.2019 laenulepingu nr 20190618020, mille alusel sai kostja 1500 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel võrdsete intressi- ja põhimaksetena hiljemalt 03.06.2022. Kostja tegi põhisumma katteks 583,17 eurot. BestCredit OÜ ja kostja sõlmisid 27.01.2021 laenulepingu lisa laenulepingu muutmiseks. Laenulepingu lisa kohaselt suurenes laenusumma 500 euro võrra. BestCredit OÜ ja kostja sõlmisid 09.03.2021 laenulepingu lisa laenulepingu muutmiseks, millega pooled pikendasid laenu tagastamise tähtaega kuni 26.01.2026. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 72,28 eurot, seega põhisumma jääk on 1 344,65 eurot (1 416,93 eurot – 72,28 eurot = 1 344,65 eurot). Ülejäänud laenulepingu osamaksed jättis kostja tähtaegselt tasumata. BestCredit OÜ loovutas 03.02.2022 kostja vastu nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1144,65 eurot, intressid 151,89 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 50,34 eurot ning viivised alates 18.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 280 eurot ja hageja õigusabikulud 192 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 04.10.2022 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja tunnistab võlgnevust summas 1 582,88 eurot, millest põhivõlgnevus 1 144,65 eurot, intressid 151,89 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 50,34 eurot, hageja poolt 50% ulatuses tasutud riigilõiv 140 eurot, õigusabikulud 96 eurot. Kostja kohustub tagastama hagejale võlgnevuse summas 1 582,88 eurot osamaksetena 87,93 eurot kuus iga kuu 20-ks kuupäevaks alates 20.10.2022 kuni 20.03.2024. Maksetähtajast mittekinnipidamisel kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse täies ulatuses ning viivised

arvestatuna 8% aastas tasumata summalt kuni põhinõude rahuldamiseni. Kõik summad tasub kostja Eesti Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. Selgitusena märkida: võlgniku nimi ja isikukood. Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud varalised või mitte varalised nõuded kostja vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest, va käesolevast kompromisslepingust tulenevad nõuded. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja palus tagastada 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 140 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal on õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotles esitatud kompromissis hagi esitamiselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja on 15.07.2022 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu summas 65 eurot ning 17.08.2022 hagi esitamiselt summas 215 eurot, kokku 280 eurot. Hageja palus tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale riigilõivu summas 140 eurot. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus jätab kompromissis märkimata poolte poolt kantud menetluskulud poolte endi kanda. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.