X ja Y hagi W vastu nõude tunnustamiseks OÜ RS Kinnisvaragrupp (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.detsembri 2021.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
W apellatsioonkaebus 0 eurot Anne ja Y apellatsioonkaebus 3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
W 12.jaanuari 2022.a apellatsioonkaebus X ja Y 12.jaanuari 2022.a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja I (apellatsioonimenetluses apellant I ja vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hageja II (apellatsioonimenetluses apellant II ja vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja Jaanus Silm (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja ja apellant): W (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik (e-post: XXX) Istungimenetlus, istung 08.09.2022
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 13.detsembri 2021.a otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, muus osas jätta otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus menetluskulude jaotuse osas.
4.Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Hagi rahuldada osaliselt. Tunnustada X ja Y nõuet OÜ RS Kinnisvaragrupp (pankrotis) pankrotimenetluses summas 245 235,93 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena.
Jätta hagi rahuldamata summas 164 265 eurot.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
Jätta kostja menetluskulud ringkonnakohtus 50 % ulatuses solidaarselt X ja Y kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda.
Määrata rahaliselt kindlaks W menetluskulud summas 1690 käibemaksuga).
Välja mõista solidaarselt X-lt ja Y-lt menetluskulude hüvitamise katteks 845 eurot W kasuks.
Välja mõista solidaarselt X-lt ja Y-lt W kasuks menetluskulude tasumisega viivitamisel viivis käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
eurot (koos
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagejad paluvad hagis tunnustada oma nõuet summas 409 500,93 eurot OÜ RS Kinnisvaragrupp (pankrotis, edaspidi ka võlgnik) pankrotimenetluses teise järgu nõudena.
Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt Harju Maakohus kuulutas 13.01.2021 välja OÜ RS Kinnisvaragrupp pankroti. 15.01.2021 esitasid hagejad esmalt võlgnikuga 15.01.2019 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude ja 08.04.2021 AS-lt Nordic Hypo omandatud nõude.
16.04.2021 nõuete kaitsmise koosolek otsustas ennistada Nordic Hypo AS-ilt omandatud nõude esitamise tähtaja ning vaadata nimetatud nõue samuti läbi
2(9)
Pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 nõudena. Sellel koosolekul esitas hageja nõudele vastuväite kostja.
Hagejate nõue tuleneb kahest erinevast võlanõudest.
Esimene nõue tuleneb hagejate ja võlgniku vahel 15.01.2019 sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt andis X võlgnikule laenu summas 206 000 eurot. Laen on üle antud 11.01.2019 summas 6000 eurot võlgnikule, 14.01.2019 summas 129 987,50 eurot notari deposiiti ja 14.01.2019 võlgnikule summas 70 012,50 eurot. Võlgnik laenu tagasi ei maksnud ja hagejad ütlesid laenulepingu üles 27.10.2019. Pankroti väljakuulutamise seisuga võlgneb võlgnik sellest lepingust põhiosa 206 000 eurot, intresse 19 234,18 eurot ja viiviseid 20 001,75 eurot, kokku 245 235,93 eurot. See nõue ei ole pandiga tagatud ja kuulub rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi.
Teine nõue tuleneb võlgniku ja AS Nordic Hypo vahelisest 15.12.2015 sõlmitud laenulepingust, millega viimane andis võlgnikule laenu 125 000 eurot tagastamise tähtajaga 15.12.2019. 22.03.2021 loovutas see võlausaldaja oma nõude hagejatele.
Pankroti väljakuulutamise seisuga moodustab nõue põhiosast 125 000 eurot, intressist 17 650 eurot ja viivistest 21 615 eurot, kokku 164 265 eurot. See nõue ei ole samuti pandiga tagatud ja kuulub rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi.
Kokku paluvad hagejad tunnustada oma nõuet summas 409 500,93 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastus hagile
9.Kostja vaidleb hagile vastu.
10.Hagejad ei ole esitanud tõendeid, et 15.01.2019 laenuleping oleks jõustunud. Lepingu p 6.3 kohaselt jõustub leping alla kirjutamisest, kuid hagejad ei ole esitanud allkirjastatud laenulepingut. Seetõttu ei saa hagejad tugineda lepingus toodule, sh tähtaegadele, intressidele, trahvidele jm-le.
11.Hagejad ei ole selgitanud miks tuleb X 14.01.2019 tehtud makset Robert Kimmelile summas 129 987,50 eurot pidada viidatud laenulepingu makseks. Maksekorralduse selgituses on märgitud: „Rataskaevu tn 6 hüpoteekide ülevõtmine“.
12.15.12.2015 laenuleping lõpetati laenu ennetähtaegse tagastamisega. Sellest lepingust hagejate nõuet tuleneda ei saa. Hagejate 06.08.2019 tehingu tühistamise avalduse tegemine ei muuda laenulepingut jälle kehtivaks, samuti on hagejad loobunud hilisemas kohtuvaidluses tehingu tühistamisest.
13.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja palub välja mõista ka menetluskulude viivise. Esimese astme kohtu otsus
14.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Tunnustas X ja Y nõuet OÜ RS Kinnisvaragrupp (pankrotis) pankrotimenetluses summas 245 235,93 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2
3(9)
rahuldamisjärgu nõudena. Jättis hagi rahuldamata summas 164 265 eurot. Jättis menetluskulud 33% ulatuses X ja Y kanda ja 67% ulatuses W kanda. Määras rahaliselt kindlaks X ja Y menetluskulud summas 1697,50 eurot (ilma käibemaksuta). Määras rahaliselt kindlaks W menetluskulud summas 2448 eurot (koos käibemaksuga). Mõistis W-lt välja menetluskulude hüvitamise katteks 1137,33 eurot X ja Y kasuks ning viivise menetluskulude tasumisega viivitamise korral.
15.Otsuse põhjenduste kohaselt hagejad on nõudeavaldustes palunud tunnustada nõuet kogusummas 409 500,93 eurot (245 235,93 eurot + 164 265). Hagejate esimene nõue tuleneb võlgniku ja hageja X vahelisest laenulepingust. 15.01.2019 on X ja RS Kinnisvaragrupp nimel vormistatud laenuleping, mille kohaselt annab hageja võlgnikule laenu kogusummas 206 000 eurot. Laenusumma tuli üle kanda kahes osas: 129 987,50 eurot notar Robert Kimmeli deposiitkontole ja 70 012,50 eurot võlgnikule; 6000 eurot on lepingu järgi juba väljastatud. Laenu intress oli 12% aastas ja tagastamise tähtaeg 15.01.2020. Laenuleping pidi p 6.3 järgi jõustuma selle allakirjutamise hetkest. Vaatamata laenulepingu projekti p-e 6.3 on laenuleping reaalne leping, s.o hakkab kehtima alates lepinguobjekti, s.o laenu üleandmisest võlgnikule. 11.01.2019 maksekorraldusest nähtub, et X on tasunud Q-le 6000 eurot selgitusega „Laen“. 14.01.2019 on X tasunud 129 987,50 eurot Robert Kimmeli kontole selgitusega „Rataskaevu tn hüpoteekide ülevõtmine“. 14.01.2019 on X tasunud RS Kinnisvaragrupp OÜ-le 70 012,50 eurot selgitusega: „Laen vastavalt laenu lepingule“. Kostja leiab, et hagejad ei ole selgitanud miks tuleb X 14.01.2019 tehtud makset Robert Kimmelile summas 129 987,50 eurot pidada viidatud laenulepingu makseks, sest maksekorralduse selgituses on märgitud: „Rataskaevu tn 6 hüpoteekide ülevõtmine“. Laenulepingu projekti p 2.1 järgi oli laenu kasutamise sihtotstarbeks mh Rataskaevu tn 6 kinnisasja refinantseerimine ja rekonstrueerimine, seetõttu vastab vaidlusalune maksekorralduse selgitus laenulepingu sihtotstarbega. Seetõttu leiab kohus, et 15.01.2019 laenulepingu alusel on väljastatud laen kogusummas 206 000 eurot.
16.Hagejate väitel ei ole seda laenu tagastatud. Kostja pole ka vastupidist väitnud ning kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et hagejatel on 15.01.2019 laenulepingust tulenev nõue pankrotivõlgniku vastu summas 206 000 eurot.
17.Hageja teine nõudeavalduse nõue summas 164 265 eurot tuleneb võlgniku ja AS Nordic Hypo vahelisest laenulepingust. AS Nordic Hypo ja RS Kinnisvaragrupp OÜ sõlmisid 15.12.2015 laenulepingu nr 20151210-125, millega AS Nordic Hypo andis võlgnikule laenu 125 000 eurot intressiga 1,33% kuus laenu tagastamise tähtajaga 15.12.2016. 27.12.2018 on sõlmitud kokkulepe nr 4 laenulepingu juurde käenduse kohta. 22.03.2021 on AS Nordic Hypo loovutanud nõude hagejatele.
18.Kostja leiab, et 15.12.2015 laenuleping lõpetati laenu ennetähtaegse tagastamisega. 12.06.2019 AS Nordic Hypo e-kirjast nähtub, et laenuleping lõpetati ennetähtaegselt 15.01.2019, raha tuli läbi notar Robert Kimmeli deposiidi. Hagejad on 06.08.2019 esitanud AS-ile Nordic Hypo tehingu tühistamise avalduse, millega nad tühistavad 15.01.2019 tehingu olulise eksimuse tõttu ja seetõttu ei ole ka laenuleping ennetähtaegselt lõpetatud. Kohus hagejate käsitlusega ei nõustu. 15.12.2015 laenuleping oli sõlmitud pankrotivõlgniku ja AS Nordic Hypo vahel. Hagejatele on nõue loovutatud alles 22.03.2021. Seega ei olnud hagejad kuni neile nõude loovutamiseni laenuandjaks. Kohus nõustub kostjaga, et hageja 06.08.2019 tehingu
4(9)
tühistamise avaldus ei tühista laenulepingu ennetähtaegset lõpetamist. Hageja võib küll tühistada tema endaga seotud tehingu (kohus jätab siinkohal hindamata konkreetse tühistamisavalduse õiguspärasust), kuid sellega ei kaasne kolmandate isikute tehingute tühistamine. Hagejate käsitlus, et ta oli ühe suurema kokkuleppe osaline, kus osales ka esialgne võlausaldaja, ei muuda hagejaid ennast selleks võlausaldajaks ega selle õigussuhte pooleks. Antud juhul on laenusuhte võlausaldaja AS Nordic Hypo kinnitanud 12.06.2019, et laenuleping on lõpetatud 15.01.2019 ning laenujääk on 0,00. Kohus lähtub sellest seisukohast.
19.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus peab põhjendatuks hagejate 15.01.2019 laenulepingust tulenevat nõuet summas 206 000 eurot. Vaidlus puudub, et pankroti väljakuulutamise seisuga on intressi suurus 19 234,18 eurot (kohus pidas eelpool kirjaliku laenulepingu projektis märgitud tingimusi suulise laenulepingu osaks) ja viivised 20 001,75 eurot kogusummas 245 235,93 eurot. See nõue ei ole pandiga tagatud ja seega PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõue. Rahuldamata jääb hageja nõue, mis tuleneb 15.12.2015 laenulepingust summas 164 265 eurot.
20.Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jäävad menetluskulud hageja kanda 33% ulatuses ja kostja kanda 67% ulatuses vastavalt hagi rahuldamise määrale. Hageja menetluskulud seisnevad riigilõivus 300 eurot ja lepingulise esindaja kulus 10,75 tunni eest tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 1697,50 eurot. Kostja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kulus, mida on osutatud 13,6 tunni eest tunnihinnaga 30 eurot kokku summas 2040 eurot (lisandub käibemaks 408 eurot).
21.Kohus leiab, et mõlema poole menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Vaidlus oli keskmise keerukusega ning mõlemad pooled vajasid lepingulise esindaja abi. Lepingulise esindaja tunnihind vastab mõlemal juhul turuhinnale ning ajakulu on võrreldav. Seetõttu leiab kohus, et mõlema poole menetluskulud tuleb rahaliselt kindlaks määrata esitatud ulatuses.
22.Kuna kohus on jätnud menetluskulud 33% ulatuses hagejate kanda ja 67% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjal hüvitada hagejate menetluskulud 67% ulatuses, s.o (1697,50 x 67%) 1137,33 eurot. Kohus mõistab need menetluskulud kostjalt hagejate kasuks välja. Hagejad paluvad välja mõista ka menetluskulude viivis ning kohus selle taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel rahuldab. Hagejate apellatsioonkaebus
23.Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnustatakse lisaks tunnustatud nõudele summas 245 235,93 eurot hagejate nõuet summas 164 265 eurot OÜ RS Kinnisvaragrupp (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena.
24.Maakohus on hagi rahuldamata jätmist põhjendanud sellega, et hagejate poolne 06.08.2019 tühistamisavaldus ei tühista laenulepingu ennetähtaegset lõpetamist. Hageja võib küll tühistada tema endaga seotud tehingu, kuid sellega ei kaasne kolmandate isikute tehingu tühistamist.
25.Maakohus on asunud ebaõigele ja tõendamata seisukohale justkui oleksid laenulepingu ennetähtaegses lõpetamises leppinud kokku AS Nordic Hypo ja laenusaajana OÜ RS Kinnisvaragrupp (pankrotis). Sellist kokkulepet ei ole sõlmitud ja sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole tõendatud.
26.Hagejad on 25.11.2021 menetlusdokumendis selgitanud, et hagejad täitsid notari deposiiti hoiustatud summa väljamaksmisega endale 15.01.2019 tehingu punktiga 2.2. võetud kohustuse, mitte kolmanda isiku kohustuse VÕS § 78 lg 1 mõttes. Hagejate ja AS Nordic Hypo vahel 15.01.2021 sõlmitud kokkulepe ja selle täitmine on oma sisult 5(9)
kolmanda isiku kasuks sõlmitud tehing VÕS § 80 lg 1 mõttes. Tehingu pooled s.o. AS Nordic Hypo ja hagejad leppisid kokku vabastada kolmas isik OÜ RS Kinnisvaragrupp laenulepingust tulenevatest kohustustest. See hagejate ja AS Nordic Hypo vaheline 15.01.2019 tehing ja selle täitmine oli ka aluseks, miks AS Nordic Hypo kinnitas 12.06.2019 elektronkirjas laenulepingu lõpetamist ja seda, et laenujääk on 0,00 eurot.
27.Maakohus on ka tuginenud sellele, et AS Nordic Hypo on 12.06.2019 kinnitanud laenulepingu lõpetamist ja laenujääki 0,00 eurot (t lk 58). Nimetatu on iseenesest õige, sest seisuga 12.06.2019 oligi laenuleping vastavalt AS Nordic Hypo ja hagejate vahel 15.01.2019 sõlmitud tehingu alusel lõpetatud. Alles 06.08.2019 tühistamisavalduse esitamisega muutus 15.01.2019 tehing kehtetuks algusest peale ja langes ära selle tehinguga kokkulepitud laenulepingu lõpetamine.
28.Hagejad on tühistanud kooskõlas seadusega AS-le Nordic Hypo 06.08.2019 edastatud tühistamisavaldusega enda ja AS Nordic Hypo vahelise ja kolmanda isiku kasuks sõlmitud tehingu, mitte AS Nordic Hypo ja OÜ RS Kinnisvaragrupp (pankrotis) vahelise tehingu.
29.TsÜS § 90 lg 1 alusel on seega 15.01.2019 hagejate ja AS Nordic Hypo vaheline tehing kehtetu algusest peale ning selle tagajärjeks on see, et 15.12.2015 laenulepingut ei ole hagejate ja AS Nordic Hypo kokkuleppel lõpetatud. Seega eksisteerib 15.12.2015 laenulepingust tulenev nõue jätkuvalt ning hagejate poolt on omandatud nõue summas 164 265 eurot OÜ RS Kinnisvaragrupp (pankrotis) vastu, mis kuulub tunnustamisele OÜ RS Kinnisvaragrupp (pankrotis) pankrotimenetluses vastavalt PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel. Kostja apellatsioonkaebus
30.Kostja palub tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotamise ja kindlaks määramise osas, s.o kohtuotsuse resolutsiooni punktid 4., 5., 7. ja 8.) ning teha tühistatud otsuse osas uus otsus.
31.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus arvestanud menetluskulude jagamisel, et hagi rahuldati osaliselt ja selles ulatuses, nagu on kostja kompromissis pakkunud. Kohtuotsuses puuduvad kaalutlused, miks kohus ei jätnud menetluskulud tervikuna või suuremas osas hagejate kanda. Eeltoodud diskretsiooniviga tõi kaasa ebaõige kohtulahendi menetluskulude jaotuses, kuigi kostja sõnaselgelt, tuginedes TsMS § 163 lg-le 2, seda taotles. Kostja taotleb kohtuotsuse menetluskulude jaotuse proportsiooni muutmist ja palub jätta menetluskulud 100% ulatuses hagejate kanda.
32.Hagejate nõuet tunnustas kohus 245 235,93 euro suuruses summas ja 164 265 euro suuruses summas jäi tunnustamata. Seega matemaatiliselt tunnustas kohus nõuete kogusummast 60% ja jättis rahuldamata nõude tunnustamata nõuete kogusummast 40% ulatuses. Millistel kaalutlustel kohus jagas kostja kahjuks menetluskulud 67/33 jääb arusaamatuks.
33.Kohus ei ole menetluskulude proportsioonide arvestamisel kaalunud TsMS § 163 lg 1 teisi võimalusi, s.o et 1) hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades või 2) ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
34.Asja sisust tulenevalt püüdsid hagejad ühe ja sama laenu summa tasumisega (s.o 129 987,50 euro tasumisega Robert Kimmeli kontole) saavutada põhjendamatult endapoolse nõude tunnustamist 164 265 eurot suuremas summas, kui tegelikult õigus oleks. Seega on kohus arvutanud ebaõigesti hagi rahuldamise proportsiooni. Kohus hindas kahte nõuet, millest üks oli ilmselgelt põhjendamatu. Seega sai TsMS § 163 lg
6(9)
1 järgi olla lahendus, kas 60/40 jaotus või 50/50. Kostja taotleb alternatiivselt kohtuotsuse muutmist menetluskulude jaotuse proportsiooni osas.
35.Kohtuotsuse motiivides on osaliselt ebatäpselt kajastatud kostja menetluskulude suurust. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 6 on õigesti märgitud, et kostja menetluskulud maakohtus on summas 2448 eurot (koos käibemaksuga). Kohtu põhjendused pidanuks kajastama kostja menetluskulude nimekirjas avaldatut, et kokku oli õigusabi mahuks 13,6 tundi. Advokaadibüroo HansaLaw OÜ hinnakirja kohaselt on ühe tunni hind 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot. Seega on W`ile osutatud õigusabikulusid summas 2040 eurot, millele lisandub käibemaks 408 eurot, kokku summas 2448 eurot.
36.Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 7 esitatud kostjalt väljamõistetud summa ei ole kooskõlas kohtuotsuse põhjendustega. Kohus on otsustanud vaid hagejate kasuks väljamõistetavad menetluskulud ja jätnud välja mõistmata kostja kasuks menetluskulud, sh vastastikused kohustused on jätnud tasaarvestamata.
37.Riigilõivu 300 eurot ei oleks pidanud menetluskuludena hagejatele hüvitavate kuludena arvesse võtma, sest hagejate nõudeid ei tunnustatud tervikuna vaid osaliselt ja seega rahuldamata hagi osas tulnuks hagejatel nagunii kanda kuludena 300 euro suurune riigilõivu kohustus, mida ei saa kostjalt välja nõuda. Seega oleks proportsioonis 67/33 olnud hagejatel õigus saada 128,49 eurot ja kui proportsioonis 60/40 põhimõttel, siis pidanuks hagejatelt kostja kasuks välja mõistma 140,70 eurot Vastused kaebustele
38.Pooled vaidlesid vastaspoole kaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, muus osas jätta otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus menetluskulude jaotuse osas. Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
40.Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks hagejate kaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud asjas poolte poolt esitatud väiteid, ei pea kolleegium vajalikuks neid väiteid ja hinnatud tõendeid veelkord pikalt analüüsida. Maakohus on hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvestanud ning tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei ole tuvastanud maakohtu menetluses rikkumisi, mis võiksid anda aluse hagi osalise rahuldamise kohta tehtud otsuse tühistamiseks. Vastuseks kaebustele toob ringkonnakohus esile järgmist.
41.Poolte vahel puudub apellatsioonimenetluses vaidlus selles, et maakohus tunnustas oma 13.12.2021 otsusega põhjendatult hagejate ja RS Kinnisvaragrupp (pankrotis) vahel 15.01.2019 sõlmitud laenulepingust tulenevat nõuet summas 245 235,93 eurot. Vaidlus jätkub selles, kas maakohus jättis õigesti tunnustamata hagejate poolt AS-lt Nordic Hypo omandatud nõude summas 164 265 eurot. Hagejate hagi aluseks on asjaolu, et nende poolt tunnustamiseks esitatud nõue summas 164 265 eurot tuleneb võlgniku ja AS Nordic Hypo vahelisest laenulepingust.
42.Asja materjalidest nähtub:
7(9)
-AS Nordic Hypo ja RS Kinnisvaragrupp OÜ sõlmisid 15.12.2015 laenulepingu nr 20151210125, millega AS Nordic Hypo andis võlgnikule laenu 125 000 eurot intressiga 1,33% kuus laenu tagastamise tähtajaga 15.12.2016 (t lk 21-24). Laenulepingu tagatiseks oli seatud 4-le Tallinnas Pikk jalg/ Rataskaevu tn asuvale kinnisasjale hüpoteegid. Laenulepingu tähtaega pikendati. -14.01.2019 on X tasunud 129 987,50 eurot notar Robert Kimmeli kontole selgitusega „Rataskaevu tn hüpoteekide ülevõtmine“ (tlk 15). -15.01.2019 sõlmisid X ja RS Kinnisvaragrupp (võlgnik) laenulepingu (tlk 10-11), mille kohaselt annab hageja võlgnikule laenu kogusummas 206 000 eurot. Laenusumma kasutamise sihtotstarbeks oli Tallinnas Pikk jalg/Rataskaevu tn-l oleva 4 kinnisasja (samad kinnisasjad, millele oli AS Nordic Hypo kasuks seatud hüpoteegid) refinantseerimine ja rekonstrueerimine. Laenusumma tuli üle kanda kahes osas, mh tuli osa laenust, st 129 987,50 eurot kanda notar Robert Kimmeli deposiitkontole. Nimetatud laenulepingu tagatiseks märgiti hüpoteekide seadmine eelnimetatud kinnistutele. -15.01.2019 sõlmisid hagejad ja AS-ile Nordic Hypo hüpoteekide pantimise märkuste kustutamise avalduse, hüpoteekide üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu (tlk 86-88). Selle lepingu p 2.1 järgi hüpoteegi loovutaja andis juba eelnimetatud nelja kinnistut koormavad hüpoteegid tasuta üle hagejatele. Lepingu p 2.2. järgi enne lepingu sõlmimist notar Robert Kimmeli notarikontole kantud 129 987,50 eurot kohustus notar edastama hüpoteegi loovutaja ehk AS Nordic Hypo kontole selgitusega “RS Kinnisvaragrupp OÜ laenuleping nr 20151210125 ennetähtaegne lõpetamine”. - AS Nordic Hypo kinnitas 12.06.2019 elektronkirjas laenulepingu lõpetamist ja seda, et laenujääk on 0,00 eurot, raha tuli läbi notar Robert Kimmeli deposiidi (tlk 58). -06.08.2019 esitanud hagejad AS-ile Nordic Hypo tehingu tühistamise avalduse (tlk 97-98), millega nad tühistavad 15.01.2019 tehingu olulise eksimuse tõttu. -22.03.2021 on AS Nordic Hypo loovutanud nõude võlgniku vastu, osas milles see eksisteerib, hagejatele (tlk 34-35).
43.Maakohus tuvastas ja selles osas on ka maakohtu otsus jõustunud, et hagejad andsid võlgnikule laenu, st täitsid sh ka laenulepingust tuleneva laenusumma andmise kohustuse.
44.Ringkonnakohus leiab, et eelpoolnimetatud tehingute jadast ja nendes kokkulepitust ning AS Nordic Hypo poolt avaldatust on tuvastatav, et hagejad andsid laenu võlgnikule selleks, et võlgnik saaks täita ennetähtaegselt AS-ga Nordic Hypo sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse. Seega tegutsesid hagejad nimetatud laenulepingu täitmisel võlgniku vahendite arvel ning võlgniku nimel. Hagejate poolt antud laenu tagatiseks seati hüpoteegid. Hüpoteegid loovutas hagejatele AS Nordic Hypo algse laenuandjana, kuna võlgnik tasus laenusumma.
45.Hagejate väidete järgi on neil nõue võlgniku vastu, kuna nad täitsid võlgniku kohustuse AS Nordic Hypo ees ning kuna nad tühistasid AS-le Nordic Hypo 06.08.2019 edastatud tühistamisavaldusega enda ja AS Nordic Hypo vahelise ja kolmanda isiku kasuks sõlmitud tehingu.
46.Ringkonnakohus leiab, et nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga, et hagejate poolt ASga Nordic Hypo sõlmitud lepingu tühistamine ei tühistanud võlgniku poolt sõlmitud nimetatud laenulepingut ega selle täitmist. Seega ei olnud AS-il Nordic Hypo nõuet võlgniku vastu, mida hagejatele loovutada. Maakohtu otsus, millega hagejate hagi jäi osaliselt rahuldamata on põhjendatud.
47.Poolte vahel on apellatsioonimenetluses vaidlus ka selles, kas maakohtu menetluskulude jaotus ning rahaline kindlaksmääramine on õige. Kostja on
8(9)
seisukohal, et maakohus oleks pidanud andma teistsuguse menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus nõustub kostjaga. Käesolevas asjas tuli menetluskulude jautuse otsustamisel arvestada vaidluse asjaolusid. Nagu asjast nähtub, jäi hagi põhjendatult osaliselt rahuldamata seetõttu, et sisuliselt püüdsid hagejad ühe ja sama summa tasumisega saavutada kahekordse nõude tunnustamise võlgniku pankrotimenetluses. Kuigi algselt vaidles kostja hagile täies ulatuses vastu, tegi kostja enne maakohtus menetluse lõppemist hagejale kompromissiettepaneku lugeda hagis toodud nõue põhjendatuks osaliselt. Hagejad kompromissi sõlmida ei soovinud. Arvestades vaidluse asjaolusid ning kostja kompromissiettepanekut, mis tehti küll alles maakohtu menetluse lõppstaadiumis, leiab ringkonnakohus, et maakohus oleks pidanud menetluse asjaolusid arvestades jätma menetluskulud poolte kanda, kuna hagi rahuldati osaliselt. Seda õigustab, hoolimata sellest, et nõuet tunnustati suuremas osas võrreldes sellega mis rahuldamata jäi, asjaolu et juba menetluse kestel oli peamine vaidluse kese selles, kas hagejatel on loovutusega saadud nõue või mitte. Ringkonnakohus saab kostja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu minetuse kõrvaldada ning leiab, et käesolevas asjas tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda TsMS 163 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus
48.Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldatake osaliselt ja hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis arvestades asja olemust ning vaidluse asjaolusid, jäävad kostja menetluskulud 50 % ulatuses solidaarselt hagejate kanda ja ülejäänud poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kostja on menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud ringkonnakohtus lepingulise esindaja tasu 1620 eurot ning riigilõivu kulu 70 eurot. Lepingulise esindaja teenuse tunnihind on koos käibemaksuga 180 eurot, st ilma käibemaksuta 150 eurot. Ajakuluks teenuse osutamisel 9 tundi. Valitsevat kohtupraktikat arvestades leiab ringkonnakohus, et esindaja teenuse tunnihind on mõistliku suurusega. Kuivõrd ka osutatud õigusabi sisu ja maht on põhjendatud, siis tuleb lugeda kostja osutatud menetluskulude suurust õigustatuks. Hagejatelt tuleb solidaarselt eeltoodust tulenevalt välja mõista sellest pool ning kooskõlas kostja taotlusega ka viivis menetluskulude tasumisega viivitamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik