X hagi Y vastu au ja väärikuse kaitseks ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.jaanuari 2022.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 07.veebruari 2022.a apellatsioonkaebus (täiendatud 07.veebruaril 2022.a)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): X (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Robert Sarv (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXX, XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Olev Kuklase ja advokaat Kristjan Madisson (e-post:XXX)
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 08.09.2022
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 05.01.2022 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
2.X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda.
Mõista välja X-lt Y kasuks menetluskulude katteks 1 476 eurot. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi
1(9)
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja Eestis tuntud seoses restoranidega. Hageja on tegelenud Tallinnas erinevate restoranide avamisega, müünud kõrge kvaliteediga toiduaineid, osalenud telekanali ETV+ saadetes, kus on valmistanud roogi koos Eestis tuntud inimestega ja on kirjutanud artikleid üleüldiselt hariva ühiskondliku toitlustamise teemadel. Viimased kolm aastat on hageja tegelenud restoraniga XXX, mis avati esmakordselt 3 aastat tagasi Tallinnas Õismäel. Selles restoranis pakkus hageja toite kõrgekvaliteedilisest lihast ja mereandidest. Kliendid hindasid restorani kõrgelt ja see oli suure külastatavusega.
2.Kuna hageja strateegia oli edukas, pöördusid tema poole restoranide pidajad Tallinnast ja mujal, et moodustada XXX restoranide kett. Hageja abil avati Viimsi XXX, Stroomi XXX, Kakumäe XXX ning MMM XXX. Viimase restorani avamisel sai hageja tuttavaks kostjaga, kes oli YYY hoone üks omanikest. Hageja lubas oma brändi kasutada tingimusel, et talle pidi jääma võimalus kontrollida toitude kvaliteeti. YYY aadressil avatud restoran hageja tingimusi ei täitnud ja pärast läbirääkimisi läksid hageja ja kostja tülli. Kostja avas samal aadressil teise restorani QQQ.
3.Poolteist aastat pärast konflikti kostjaga avas hageja Õismäel uue restorani FFF. Restorani avamiseks vajas hageja personali ja avaldas selleks kuulutuse Facebookis: “Restoran vajab saali mänedzeri – vanem teenindaja, kellel on suur kogus kohustusi, kaasaarvatud personaliga töötamine saalis, ürituste ettevalmistamine ja suhtlemine külalistega. Eesti ja vene keele oskus – vabalt. Inglise keel – oskus kasuks. Palk on kõrge. Lisaandmed annab D – tel
XXXXXXXX”.
4.Pärast kuulutuse avaldamist kopeeris Facebooki kasutaja nimega C selle ja lisas teksti: “Ma ei saa aru kas keegi juba hakkab tegelema selle kõlkakontoriga? Need ei maksa palkasid kuude lõikes, viskavad oma töötajaid, tarnijaid, koostööpartnereid. Sigitasid firmad selleks, et maksud mitte maksta. Olge ettevaatlikud, selles firmas on professionaalsed pätid. Restoran on endine “XXX” Õismäe. XXX.”
5.C avaldas postituse Facebooki grupis nimega „Работа/Эстония“ (tõlkes Töö/Eesti). Selles grupis on 27 658 registreeritud kasutajat, kes on teadet näinud. Lisaks soovis C avaldada teate Facebook grupis “Книга жалоб” (tõlkes kaebuste raamat). Selles grupis on 22 068 registreeritud kasutajat. Grupi administraator W blokeeris postituse ja kirjutas hagejale. Kokkuvõttes leidis hageja, et kostja postitust nägi ligikaudu 50 000 inimest, mis on väga suur arv.
6.Hageja avaldas avalikult kuulutuse, kus lubas maksta vaevatasu 300 eurot inimesele, kes annab teavet C nimelise kasutaja kohta. Hageja poole pöördus Z, kes töötas restoranis QQQ ning kes selgitas hagejale, et on saanud selle restorani kinnises Facebooki grupis tööülesandeid kasutajalt nimega C poolt, kes on tegelikult kostja.
2(9)
7.Hageja leidis, et kostja on alandanud hagejat ja avaldanud tema kohta ebaõiget teavet, millega ta kahjustas hageja mainet. Kostja avaldas ebaõigeid faktiväiteid ja tekitas mittevaralist kahju. Hageja viitas VÕS § 1046 lõikele 1. Kostja avaldatud väited hageja kohta on iseloomult otsesed ja kaudsed faktiväited ning väärtushinnangud, mille eesmärgiks on kutsuda kolmandates isikutes esile negatiivset suhtumist hagejasse. Seetõttu on tegu au teotamisega. 8.Hageja palus kohustada kostjat avaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgmisel tööpäeval www.facebook.com portaali grupis „Работа / Эстония“ teade ja hoidma seda teadet katkematult piiranguteta kõigile grupi „Работа / Эстония“ liikmetele kättesaadavana vähemalt 10 päeva järgmistel tingimustel. Kuulutus peab olema valgel tagapõhjal, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta. Kuulutuse tekst on sisuga „Я, Y, под именем пользователя C, опубликовал 14.02.2018 в группе „Работа / Эстония“ высказывания о X, будто бы X связан с невыплатой зарплат в течение нескольких месяцев в ресторане «XXX», обманывал работников, поставщиков и партнёров и плодил фирмы для того, чтобы не платить налоги. Также я просил быть внимательнее, потому что в ресторане действуют профессиональные мошенники. У меня отсутствуют доказательства для публикации данных высказываний или для создания такого впечатления, и я опровергаю вышеуказанные факты в полном объеме». Kuulutuse teksti tõlge on: „Mina, Y, avaldasin kasutaja C kaudu 14.02.2018 grupis „Работа / Эстония“ X kohta väited, nagu X oleks restoranis „XXX“ olnud seotud kuude kaupa palkade mitte maksmisega, lasknud üle oma töötajaid, tarnijaid, koostööpartnereid ning on sigitanud firmasid selleks, et makse mitte maksta. Samuti palusin olla ettevaatlik, sest restoranis on professionaalsed pätid. Mul puuduvad tõendid nende väidete esitamiseks või sellise mulje loomiseks ning ma lükkan eeltoodud väited täies ulatuses ümber.“ Samuti palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel.
9.Hageja seisab kõikide XXX restoranide taga. Hageja juhtimisel avati sellised restoranid, nagu “XXX” Viimsi, “XXX” Stroomi, “XXX” Kakumäe ja “XXX” MMM. Tõendina esitab hageja pildi XXX MMM restorani avamisest. Pildilt on näha, et hageja osales restorani avamisel. Inimesed seostavad hagejat restoraniga XXX. Hageja lõi Facebooki grupi «OOO» (eesti keeles: OOO“) 2013. aastal. Hageja on grupi administraator. Grupis antakse ülevaade hageja restoranidest ning jagatakse kogemust restoranide külastusest. Muuhulgas jagas hageja teavet, mis puudutas restorani XXX kontseptsiooni ja soodustusi. Sellist teavet sai jagada ainult võtmeisik.
10.Hageja korraldas oma gruppides küsitlused. Küsitluse nr 1 eesmärk oli välja selgitada, kellega seostavad kõrvalseisjad restorani XXX. Hääletas kokku 191 inimest, kellest 180 inimest hääletasid hageja poolt (94,2%). Lisaks on näha ka postitusele lisatud kommentaaridest, et hagejat seostatakse restoraniga XXX. Küsitluse nr 2 eesmärk oli välja selgitada, kes tegeles restoranis XXX kõige rohkem korralduslike küsimuste, reklaamimise ja personaliga. Siinse menetlusdokumendi esitamise hetkeks hääletas kokku 219 inimest, millest 199 inimest hääletasid hageja poolt (90,9%).
11.Kostja väidetest järeldub, et hageja on restoranis „XXX“ olnud seotud kuude kaupa palkade mitte maksmisega, lasknud üle oma töötajaid, tarnijaid, koostööpartnereid ning on sigitanud firmasid selleks, et makse mitte maksta. Samuti palus kostja olla ettevaatlik, sest restoranis on professionaalsed pätid. Sellega nimetas kostja hagejat pätiseks. Hageja nõudis nende väidete ümberlükkamist.
3(9)
12.Hageja korraldas enda loodud grupis küsitlused võõraste inimeste arvamuse välja selgitamiseks. Nimelt soovis hageja tõendada küsitluse tulemustega väidet, et hageja on XXX restoraniketi, seega XXX Õismäe restorani, võtmeisik. Küsitluste loomisel lisas hageja erinevaid vastuste variante (st erinevaid isikuid) selleks, et hääletajad saaksid valida nende arvates õige isiku. Lisaks oli igal hääletajal võimalik lisada ka oma variant. Hääletajaid seostasid Õismäe restorani XXX hagejaga.
13.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 9643,24 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Kulud hageja lepingulisele esindajale on 5613,32 eurot (ilma käibemaksuta). Sellele lisandub tõlkekulu 51,59 eurot ja riigilõiv hagiavalduselt 450 eurot. Lisaks kandis hageja kulu seoses hagiavaldusega koostamisega ja hageja nõustamisega 1008,33 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kulud seoses lepingulise esindaja Viktor Särgava õigusabiteenuse osutamisega olid kokku 2520 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja tema elukoht on Moskvas. Kostjal puuduvad õigusalased teadmised ja ta ei valda eesti keelt. Hageja viidatud aadressil kostja ei ela ning tegu on ärihoonega. Kostja palus lõpetada menetluse või jätta hagi läbi vaatamata. Hageja ei ole oma väiteid millegagi tõendanud. YYY aadressil tegutses lühikest aega restoran nimega XXX, mida opereeris Ü OÜ. Asutajate hulgas hagejat ei olnud. Samuti ei olnud hagejat kunagi hiljem osanike ringis. Ühtlasi ei ole tõendatud kaubamärgi XXX kuulumine hagejale.
15.Kostja ei ole esinenud C nimel. Kostja ei ole esitanud hageja kohta halvustavaid postitusi, kuulutusi, hinnanguid või väiteid. Hagi on ebaselge ja tõendamata. Ebaõiged on hageja väited, et MMM tänaval avatud XXX restoran ei täitnud hageja tingimusi, mistõttu läksid hageja ja kostja tülli. Need väited on tõendamata. 16.Hagiavalduses ei ole põhistatud ega tõendatud, millistest konkreetsetest avalikkusele suunatud andmetest nähtub, et hageja on seotud restoraniga „FFF“ ning et viidatud Facebooki gruppidesse tehtud postitusi lugenud isikud seostasid üldsõnalist ja konkretiseerimata postitust hagejaga. Hageja ei ole tõendanud, et postitus teda kahjustaks.
17.Hageja ei ole esitanud hagi enda huvide kaitseks. Ebaõige on väide, et hageja seotusele viitab C postituse viimane lause. Viimases lauses on hoopis märgitud: „Restoran on endine „XXX“ Õismäe. XXX“. Seega jutt käib restoranist, mitte hagejast. Hageja ei ole oma seotust restoraniga tõendanud ega põhistanud, kuidas pidid postituse lugejad avaldatut seostama hagejaga. Hageja esitatud e-kiri ei tõenda tema seotust restoraniga XXX, sest tegu on OÜ U arvamusega. Hageja ei ole põhjendatud, kuidas pidid vaidlusaluse postituse lugejad teadma ekirja sisu.
18.Hageja on väitnud, et ta on toiduspetsialist, kes nõustas ja abistas restorani „FFF“ käivitamist. Hageja ei ole neid väiteid tõendanud. Isegi kui hageja tõendaks neid väiteid, ei puuduta vaidlusalune postitus hagejat. Postituses on viidatud palkade mitte maksmisele, tarnijatele ja äripartneritele mitte maksmisega jne, mis ei tohiks olla hageja pädevuses ega kontrolli all. See tegevus ei ole seostava hageja väidetud nõustamise ja abistamisega. Hageja postituse kohaselt pidi lisaandmeid andma D. Järelikult puudus hagejal sisuline pädevus ja volitus võimalike töötajatega sisulisi aspekte arutada ja otsuseid teha. Taolises olukorras ei ole
4(9)
mõistlikult võimalik seostada abistajat, nõustajat ja toiduspetsialistist hagejat vaidlusaluses postituses välja toodud lausetega. Hageja ei ole ka asutanud ühtegi äriühingut.
19.Hageja väide, et Facebooki grupi „Kaebuste raamat“ administraator on hagejale võõras ja kõrvaline isik, ei ole õige, sest hageja 23.12.2020 menetlusdokumendi lisast 4 nähtub, et W ja hageja on Facebooki kaudu sõpradega/tuttavatena määratletav.
20.Hageja läbiviidud küsitlused on sõnastatud sedavõrd üldsõnaliselt, et nendest ei saa teha selliseid järeldusi nagu hageja soovib. Hageja on viinud küsitlused läbi 2021, kuid vaidlusalune postitus avaldati 2017, mistõttu 2021 läbiviidud küsitluste põhjal ei saa teha järeldusi 2017 avaldatud postituse kohta. Hageja on nõustunud, et vaidlusalune postitus käib restorani opereeriva ettevõtte juhatuse või muud otsustusõigust omavate juhtivtöötajate kohta. Samas on hageja tõendanud, et ta ei ole ühegi restorani juhatuses, hagejale ei kuulu ühtegi restorani ning ta näeb ennast vaid n-ö võtmeisikuna, esindusnäona, mõningate küsimustega tegelejana.
21.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostjat esindasid kaks esindajat. Kuni 04.12.2021 olid kulud 5740 eurot koos käibemaksuga. Sellele lisandub viimase istungi ettevalmistamise ajakulu ja osalemise kulu 3 tunni eest summas 432 eurot. Kokku palus kostja välja mõista 6172 eurot. Hageja menetluskuludele vastu vaidlemiseks kulus kostja esindajal täiendvalt 1 h 30 min ehk 216 eurot koos käibemaksuga.
22.Kostja vaidles vastu hageja õigusabikuludele. Alusetud on kulud nende tõendite esitamise avalduste koostamisele, millised on tagastatud. Tõlkimise kulu näol ei ole tegemist õigusabi osutamisega. Ebavajalikud olid kulud vastuväidete koostamiseks, sest need jäid rahuldamata. Alusetu oli kulu 14.08.2018 seisukoha koostamisele, et hageja lepinguline esindaja ei vastanud kohtu nõudele. Esimese astme kohtu otsus 23.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
24.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt hagi ei kuulu esmajoones rahuldamisele põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldas varjunime C kasutades vaidlusaluse postituse 14.02.2018.
25.Kohus leiab, et kui hageja oleks tõendanud vaidlusaluse postituse avaldamist kostja poolt, tuleks hagi jätta endiselt rahuldamata, sest hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et sellega rikuti mistahes viisil tema isiklikke õigusi. Vaidlusaluse postituse tekstist nähtub selgelt, et selles puuduvad otsesed viited hageja nimele või isikule, millega hageja on nõustunud. Postituses on kasutatud väljendeid „kontor“, „nad“ ning on viidatud, et silmas on peetud konkreetset restorani ehk Õismäel asunud restorani XXX. Hageja on ise menetluse kestel nõustunud, et ettevõte saab tegutseda oma juhtorganite tegevuse kaudu. Seega on hageja nõustunud, et sisuliselt avaldati kommentaar mitte hageja kui füüsilise isiku, vaid selle juriidilise isiku kaudu, kelle läbi restoran tegutses. Juriidilise isiku tegevusele viitavad ka väited tasude ning maksude maksmata jätmise kohta. Hageja on nõustunud, et juriidilist isikut puudutav võib olla seotud tema juhtivtöötajate või juhatuse liikmete tegevusega, kuid vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kuulunud mistahes juriidilise isiku juhtorganite liikmete hulka. Menetluse käigus on hageja omaks võtnud, et tegelikult ei olnud ta ühegi XXX nime kandva restorani omanik ega juhatuse liige.
5(9)
Hageja apellatsioonkaebus 26.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Hageja palus teha uus otsus, millega saata asi maakohtule uueks lahendamiseks, alternatiivselt teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda.
27.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt maakohus eksis asjaolude tuvastamisel ehk hindas poolte esitatud tõendeid vääralt (ühekülgselt) ja see tõi kaasa ebaõige otsuse. Maakohus arvestas ilmselgelt ebausaldusväärsete J tunnistustega ning pidas samal ajal ebausaldusväärseteks Z ütlusi. Selline kohtu järeldus illustreerib väga selgelt, et maakohus hindas tõendeid ühekülgselt.
28.Kohus leidis, et kui hageja oleks tõendanud vaidlusaluse postituse avaldamist kostja poolt, tuleks hagi jätta endiselt rahuldamata, sest hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et sellega rikuti mistahes viisil tema isiklikke õigusi. Kohus asus arvamusele, et vaidlusaluse postituse tekstist nähtub selgelt, et selles puuduvad otsesed viited hageja nimele või isikule. Tegelikult jagas kostja postituse avaldamisel hageja eraisiku nimelt avaldatud postitust (ehk üleval oli kostja tekst ja allpool oli hageja nimega postitus) ning hageja postituse juures on selgelt näha nii hageja nime kui ka hageja kujutist. Samuti leidis maakohus, et kostja postituse tagajärjel ei olnud võimalik hageja isiklike õiguste rikkumine, sest postitus ei käi hageja kohta. Maakohus ei võtnud aga hageja esitatud tõendeid osaliselt vastu. Samas on neil tõenditel oluline tähendus mh ka küsimuses, kas kostja avaldatud postitus käib hageja kohta. 29.Hageja jääb kõikide varem esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kolmandad isikud (st hagejale kõrvalised inimesed) seostasid kostja postitust hagejaga ning see tõendab fakti, et kostja rikkus postitusega justnimelt hageja isiklikke õigusi. Enamgi, kehtiva kohtupraktika kohaselt ei pea hageja seos olema kõigile ilmne. Juhul, kui selliseid isikuid on, st piisab ka üksnes seostamise võimalusest ning kas või ühest-paarist isikust, et nentida mittevaralise kahju tekkimist (sellisel juhul võib olla kahju suurus lihtsalt väiksem, kuid siiski on see olemas). Hageja rõhutab, et kõrvalised inimesed hakkasid juba seostama hagejat kostja avaldatud laimuga. 30.Kuna apellatsioonkaebuse tulemusena tuleb teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada, siis TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kui ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule, määrab maakohus kulude jaotuse uues lahendis.
Vastus apellatsioonkaebusele 31.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 32.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks kaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist. -Hageja avaldas 2018. aastal Facebooki grupis „Работа/Эстония“ kuulutuse: “Restoran vajab saali mänedzeri – vanem teenindaja, kellel on suur kogus kohustusi, kaasarvatud personaliga töötamine saalis, ürituste ettevalmistamine ja suhtlemine külalistega. Eesti ja 6(9)
vene keele oskus – vabalt. Inglise keel – oskus kasuks. Palk on kõrge. Lisaandmed annab D – tel XXXXXXXX”. -C nimeline isik jagas eelnimetatud hageja avaldatud kuulutust ning lisas sellele Facebooki grupis „Работа/Эстония“ 14.02.2018 postituse: „Ma ei saa aru, miks keegi ei ole juba seda petukontorit ametliku uurimise alla võtnud? Nad ei maksa kuude kaupa palkasid, petavad rahaga töötajaid, tarnijaid, äripartnereid. Sigitasid mitmeid firmasid maksudest kõrvale hoidmiseks. Olge ettevaatlikud, nad on professionaalsed kelmid. Restoran – endine „XXX“ Õismäe. XXX“. -Elisa Eesti AS vastusest tulenevalt toimusid viimased sisselogimised „C“ kontole J-le ja Ä-le kuuluvatelt IP-aadressidelt. -J on restorani M juhatuse liige ja tegevjuht. -M OÜ üks osanikest on kostja.
33.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kasutas varjunime C ning avaldas selle alt vaidlusaluse postituse. Pooled vaidlevad selle üle, kas 14.02.2018 C nimel avaldatud postitus puudutab hagejat ning teotab tema au ja kas kostja peab postituses avaldatu ümber lükkama ja hüvitama hagejale tekitatud mittevaralise kahju. 34.Maakohus, analüüsides asjas esitatud tõendeid leidis, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse postituse avaldamist kostja poolt. Maakohus leidis, et asjas tunnistajana ülekuulatud Z ütlused seda usaldusväärselt ei tõenda ning ka ükski teine tõend hageja väiteid ei tõenda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud seda, et kostja postitas vaidlusaluse avalduse. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 35.Asjast nähtub, et IP aadress, millelt C nimeline kasutaja sisse logis kuulub J-le. Tunnistajana ülekuulatud J avaldas, et nimetatud IP aadress oli kasutuses restoranis M, kuna tema kui füüsiline isik sai internetiteenuse lepingu sõlmida soodsamalt kui seda oleks saanud teha juriidiline isik. J ütluste kohaselt oli võimalus nimetatud IP aadressilt sisse logida ka teistel töötajatel restoranis M. Tunnistajate Z ja J ütlused langevad kokku selles, et restoranis M oli töötajatele suhtlemiseks loodud internetipõhine suletud grupp. Asjas ei vaielda ka selle üle, et nimetatud grupis oli üheks kasutajaks C. J ütluste kohaselt ta ei mäleta, kes 2017, 2018.a grupis kasutajaks olid, kuna töötajaid oli palju. Tunnistaja Z ütlustest nähtuvalt oli grupis ka C nimeline kasutaja. Kumbki tunnistajatest ei tunne sellise nimega isikut. Tunnistaja Z ütlustest nähtuvalt teadis ta, et sellenimelise isiku taga teeb postitusi kostja. Samas nähtub tema ütlustest, et ta ei ole C konto kasutamist kostja poolt näinud. Tunnistaja Z ütluste kohaselt arvas ta, et C nimelt teeb postitusi kostja seetõttu, et kui restorani vestlusgrupis arutati, kuidas reageerida mõne kliendi poolt antud negatiivsele hinnangule ja kostja tegi mõne ettepaneku, siis ilmus tema soovitatud postitus hiljem avalikkusele suunatult C nime alt. 36.Hageja arvates on vaidlusaluse konto kasutajaks olnud kostja, kuid ringkonnakohus on seisukohal, et see asjaolu on jäänud veenvalt tõendamata. Seda ei tõenda ka see, et C kontolt on tunnistaja Z-le saadetud sõnumeid, mh sooviga “Head teed”. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus asjas on tõendatud IP aadress, millelt postitus tehti, selle IP aadressi kasutamine restorani töötajate poolt ning tuvastatud on, et sellelt IP aadressilt on C kontole sisse logitud, siis on tõenäoline, et C konto kasutajaks on mõni restoraniga seotud isikutest. See asjaolu ei tõenda veenvalt aga seda, et C konto kasutajaks on kostja ning, et vaidlusaluse postituse tegi kostja.
7(9)
Arvestada tuleb ka seda, et tunnistaja J andis ütlusi, et kostja seda postitust teha ei saanud, sest postituse tegemise ajal viibis kostja välisriigis. Sõiduks lennule välisriiki viis tunnistja kostja isiklikult.
37.Maakohus asus seisukohale, et kuigi hagi tuleb jätta rahuldamata juba seetõttu, et hageja ei tõendanud vaidlusaluse postituse avaldamist kostja poolt, ei ole hageja tõendanud ka seda, et selle postitusega rikuti tema isiklikke õigusi. Ringkonnakohus leiab kokkuvõtvalt, et maakohtu seisukohaga tuleb nõustuda. 38.Õige on maakohtu seisukoht, et hageja saab eduka hagi esitada üksnes enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nii sätestab TsMS § 3 lg 1, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega peaksid ebaõiged andmed, mille ümberlükkamist hageja taotleb ja nende avaldamisega seoses hüvitist nõuab, seostuma hageja õiguste või huviga. 39.Maakohus tuvastas ja selle üle puudub ka vaidlus, et postituse tekstis puuduvad viited hageja nimele. Ringkonnakohus osutab samas, et VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks ei ole vajalik, et ebaõiged faktiväited sisaldaksid hageja nime ning eelkõige on see nii juhul, kui need andmed teotavad hageja au või nende avaldamine sekkub hageja majandus- või kutsetegevusse. 40.Asja läbivaatamisel tuli kohtul kindlaks teha, kas avaldatu käib hageja kohta või võiks hageja õigusi rikkuda. Seejuures tuli arvestada avaldatu konteksti, et tuvastada väidete seost hagejaga, 41.Maakohtu põhjendustest võib aru saada, et ta hindas ka seda, kas vaatamata hageja nime puudumisele konkreetses väites võiksid need siiski käia hageja kohta. Maakohtu põhjendustest nähtub, et maakohus on jaatanud võimalust, et kuigi hageja nime konkreetses postituses ei ole võiks avaldatu riivata hageja õigusi kui hageja oleks postitust kajastava äriühingu juhtorgani liige või omanik või tegutsenud kolmandatele isikutele äratuntavalt äriühingu rahaliste küsimustega. 42.Hageja pidas kostja avaldatust (ringkonnakohus osutab, et sulgudes olev avaldatu täiendus on hageja ettekujutus väite sisust) väärtushinnanguks lauset: „Miks keegi ei ole seda petukontorit (kus tegutseb ka hageja) ametliku uurimise alla võtnud“. Faktiväideteks on hageja arvates väited: „Nad (sh hageja) ei maksa kuude kaupa palkasid“, „Nad (sh hageja) petavad rahaga töötajaid“, „Nad (sh hageja) petavad rahaga tarnijaid“, „Nad (sh hageja) petavad rahaga äripartnereid“, „Asutasid (sh hageja) mitmeid firmasid maksudest kõrvalehoidumiseks“, „Nad (sh hageja) on professionaalsed kelmid“.
43.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et avaldatud väärtushinnang on halvustav ja faktiväited on au teotavad. Avaldatust saab ringkonnakohtu arvates järeldada, et avatav restoran, millele töötajat otsistakse, on seotud isikutega, kes opereerisid Õismäel asuvat restorani XXX. Pooled ei vaidle selle üle, kas avaldatud faktiväited on tõesed ning väärushinnang põhjendatud.
44.Nõustuda tuleb ka sellega, et mõistlik isik seostab hagejat restoraniga XXX. Seda eelkõige seetõttu, et hageja on andnud meedias mitmeid intervjuusid (I kd, tlk 165-177), kus esitletakse hagejat kui restorani XXX asutajat ja omanikku, jättes mulje, et resoran on hageja juhitud. Maakohus on jätnud tähelepanuta ka selle, et hageja avaldas töökuulutuse, mida kopeeriti ja millele lisati vaidlusalune tekst, füüsilise isikuna. Eeltoodust sai mõistlik isik järeldada, et hageja on seotud avatava restoraniga, kes töötajat otsib.
8(9)
45.Asja omapära on aga selles, et hageja ei ole resorani opereeriva äriühingu omanik ega juhatuse liige. Hageja seda asjaolu ka ei väida, esitades vaid argumendi, et tema on restorani heaks töötanud käsunduslepingu alusel, koostades menüüsid ja veinikaarte ning otsides tarnijaid. Seega tuvastas maakohus põhjendatult, et kuna hageja pädevuses ei ole töötajatele palkade maksmine, koostööpartnerite ja maksudega seoses rahaliste kohustuste täitmine, siis ei saa avaldatu hageja isiklikke õigusi rikkuda. Asjaolu, et hageja ise on avalikkuse ees esinedes ise jätnud vastupidise mulje, seda asjaolu ei muuda. Menetluskulude jaotus 46.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud hageja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulude katteks 1656 eurot. Kuigi kostjat esindas menetluses kaks lepingulist esindajat, palub kostja välja mõista ühe esindaja kulud, kelle teenuse tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja teenuse tunnihind on valitsevat kohtupraktikat ning asja olemust ning keerukust arvestades mõistliku suurusega. Samas on kostja palunud hagejalt välja mõista ka kulu lepingulise esindaja poolt teostatud toimingu, apellatsioonkaebuse täiendamine, eest 150 eurot + käibemaks. Kuna kostja apellatsioonkaebust ei esitanud, siis tuleb ringkonnakohtu hinnangul nimetatud kulu kui põhjendamatu, menetluskulude hüvitisest maha arvestada. Seega tuleb hagejal kostjale hüvitada menetluskulude katteks ringkonnakohtus 1476 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.