Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-3433
Tsiviilasi
V Li hagi A Ai vastu au ja väärikuse kaitseks ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: V L (isikukood xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv esindajad (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL, Parda 8, Tallinn, telefon 56601177, e-post: [email protected]); Kostja: A A (isikukood xxx, xxx); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Olev Kuklase, advokaat Kristjan Madisson (Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid, Roosikrantsi 2, Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 08.12.2021 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv Kohtuistungil osalesid Kostja: A A Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Olev Kuklase, advokaat Kristjan Madisson
RESOLUTSIOON
Tsiviilasja hind
Jätta hageja nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt V Lilt (isikukood xxx) kostja A Ai (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja 5428,87 (viis tuhat nelisada kakskümmend kaheksa eurot ja 87 senti) eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja Eestis tuntud seoses restoranidega. Hageja on tegelenud Tallinnas erinevate restoranide avamisega, müünud kõrge kvaliteediga toiduaineid, osalenud telekanali ETV+ saadetes, kus on valmistanud roogi koos Eestis tuntud inimestega ja on kirjutanud artikleid üleüldiselt hariva ühiskondliku toitlustamise teemadel. Viimased kolm aastat on hageja tegelenud restoraniga xxx, mis avati esmakordselt 3 aastat tagasi Tallinnas xxx. Selles restoranis pakkus hageja toite kõrgekvaliteedilisest lihast ja mereandidest. Kliendid hindasid restorani kõrgelt ja see oli suure külastatavusega.
2.Kuna hageja strateegia oli edukas, pöördusid tema poole restoranide pidajad Tallinnast ja mujal, et moodustada xxx restoranide kett. Hageja abil avati xxx xxx, xxx xxx, xxx xxx ning xxx xxx. Viimase restorani avamisel sai hageja tuttavaks kostjaga, kes oli xxx hoone üks omanikest. Hageja lubas oma brändi kasutada tingimusel, et talle pidi jääma võimalus kontrollida toitude kvaliteeti. xxx aadressil avatud restoran hageja tingimusi ei täitnud ja pärast läbirääkimisi läksid hageja ja kostja tülli. Kostja avas samal aadressil teise restorani xxx.
3.Poolteist aastat pärast konflikti kostjaga avas hageja xxx uue restorani xxx. Restorani avamiseks vajas hageja personali ja avaldas selleks kuulutuse Facebookis: “Restoran vajab saali menedzeri – vanem teenindaja, kellel on suur kogus kohustusi, kaasarvatud personaliga töötamine saalis, ürituste ettevalmistamine ja suhtlemine külalistega. Eesti ja vene keele oskus – vabalt. Inglise keel – oskus kasuks. Palk on kõrge. Lisaandmed annab xxx – tel xxx”.
4.Pärast kuulutuse avaldamist kopeeris Facebooki kasutaja nimega M B selle ja lisas teksti: “Ma ei saa aru kas keegi juba hakkab tegelema selle kõlkakontoriga? Need ei maksa palkasid kuude lõikes, viskavad oma töötajaid, tarnijaid, koostööpartnereid. Sigitasid firmad selleks, et maksud mitte maksta. Olge ettevaatlikud, selles firmas on professionaalsed pätid. Restoran on endine “xxx. xxx.”
5.M B avaldas postituse Facebooki grupis nimega „Работа/Эстония“ (tõlkes Töö/Eesti). Selles grupis on 27 658 registreeritud kasutajat, kes on teadet näinud. Lisaks soovis M B avaldada teate Facebook grupis “Книга жалоб” (tõlkes kaebuste raamat). Selles grupis on 22 068 registreeritud kasutajat. Grupi administraator V G blokeeris postituse ja kirjutas hagejale. Kokkuvõttes leidis hageja, et kostja postitust nägi ligikaudu 50 000 inimest, mis on väga suur arv.
6.Hageja avaldas avalikult kuulutuse, kus lubas maksta vaevatasu 300 eurot inimesele, kes annab teavet M Bi nimelise kasutaja kohta. Hageja poole pöördus R V, kes töötas restoranis Xxx Xxx ning kes selgitas hagejale, et on saanud selle restorani kinnises Facebooki grupis tööülesandeid kasutajalt nimega M B poolt, kes on tegelikult kostja.
7.Hageja leidis, et kostja on alandanud hagejat ja avaldanud tema kohta ebaõiget teavet, millega ta kahjustas hageja mainet. Kostja avaldas ebaõigeid faktiväiteid ja tekitas mittevaralist kahju. Hageja viitas VÕS § 1046 lõikele 1. Kostja avaldatud väited hageja kohta on iseloomult otsesed
ja kaudsed faktiväited ning väärtushinnangud, mille eesmärgiks on kutsuda kolmandates isikutes esile negatiivset suhtumist hagejasse. Seetõttu on tegu au teotamisega.
8.Hageja palus kohustada kostjat tema ees avalikult vabandama, kirjutades Facebooki gruppides Работа/Эстония ja Книга жалоб järgmist: “Mina, A A, avalikult vabandan V L ees seoses sellega, et avaldasin tema ja tema ettevõtmiste kohta teadvalt valeinformatsiooni järgmise sisuga: “Ma ei saa aru kas keegi juba hakkab tegelema selle kõlkakontoriga? Need ei maksa palgad kuude lõikes, viskavad oma töötajaid, tarnijaid, koostööpartnereid. Sigitasid firmad selleks, et makse mitte maksta. Olge ettevaatlikud, see on professionaalsed pätid. Restoran endine “xxx. xxx.” Antud kuulutuse sisu ei vasta tõele.” Samuti palus hageja kostjalt välja mõista õiglase mittevaralise kahju hüvitise.
9.09.04.2018 kõrvaldas hageja hagiavalduse puudused. Hageja leidis, et kostja aadressiks on xxx. Kuigi hagile lisatud venekeelses teates ei olnud lauset „Restoran on endine “xxx. xxx”, oli see ühele kostja avaldatud teatele lisatud.
10.Hageja leidis, et kostja avaldatud teade puudutas teda, sest kostja kopeeris hageja kuulutuse. Kuulutuse avaldamise ajal hageja uus restoran veel ei töötanud, vaid otsis töötajaid. Seetõttu on hageja esitanud hagiavalduse eraisikuna. Kuna hageja ei saa kostjalt nõuda vabandamist, saab ta nõuda ebaõigete faktide ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja avaldas ebakohaseid väärtushinnanguid ja tema kommentaari sisu oli tedlikult solvav.
11.Lõppastmes palus hageja kohustada kostjat ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, kirjutades Facebooki gruppides Работа/Эстония ja Книга жалоб järgmist: “Mina, A A, lükkan ümber ebaõiget faktid V L’i kohta, avaldasin tema ja tema ettevõtmiste kohta teadvalt valeinformatsiooni järgmise sisuga: “Ma ei saa aru kas keegi juba hakkab tegelema selle kõlkakontoriga? Need ei maksa palgad kuude lõikes, viskavad oma töötajaid, tarnijaid, koostööpartnereid. Sigitasid firmad selleks, et makse mitte maksta. Olge ettevaatlikud, see on professionaalsed pätid. Restoran endine “xxx. xxx.” Antud kuulutuse sisu ei vasta tõele.” Samuti palus hageja kostjalt välja mõista õiglase mittevaralise kahju hüvitise.
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja on seotud restoraniga xxx. 15.12.2015 sõlmisid xxx ja xxx OÜ (pankrotis) lepingu, millega OÜ xxx andis Xxx OÜ (pankrotis) kasutusse tasu eest kaubamärgi xxx. Ühtlasi nõustati Xxx OÜ-d (pankrotis) restorani käivitamisel Lasnamäel, xxx tänaval kostja äriühingule kuuluvas hoones. Nõustamist teostas OÜ xxx poolt hageja. Seda tõendab pärast Xxx OÜ (pankrotis) pankrotistumist OÜ xxx esindaja 11.07.2017 pankrotihaldurile saadetud e-kiri. Hageja seotusele restoraniga xxx on otseselt viidatud kostja postituse viimases lauses – „see (kuulutuse avaldaja) on endine xxx“.
13.Hageja on seotud samuti restoraniga xxx, mille käivitas OÜ xxx, mille juhatuse liikmeks oli kuni 01.10.2018 hageja õde N G. Hageja nõustas restorani käivitamist. Restoran xxx tegutseb samades ruumides xxx, kus varem tegutses restoran xxx. Samuti kinnitab hageja seotust restoraniga xxx asjaolu, et restorani reklaamlause sisaldab hageja perekonnanime prantsuse keeles “xxx”. Kui hagejal ei oleks restoraniga mingit seost, ei oleks tal olnud põhjust avaldada postitust töötajate otsimise kohta.
14.Hageja nõustus, et kostja postituses ei ole hagejat konkreetselt nimetatud. Sellest ei saa järeldada, et postitus ei olnud hageja vastu suunatud. Kostja vastuväited on eluvõõrad. Oluline on hoopis see, kuidas postituse adressaadid avaldatut mõistsid. Kuna kostja kopeeris varasema postituse, pidas ta silmas nimelt hagejat.
15.Hageja esitas uuesti kostja avaldatud postituse tõlke: „Ma ei saa aru, miks keegi ei ole juba seda petukontorit1 ametliku uurimise alla võtnud? Nad ei maksa kuude kaupa palkasid, petavad
rahaga töötajaid, tarnijaid, äripartnereid. Sigitasid mitmeid firmasid maksudest kõrvalehoidumiseks. Olge ettevaatlikud, nad on professionaalsed kelmid. Restoran - endine „xxx. xxx“. Hageja leidis, et väljend „жаражкина контора“ viitab äriühingule või ettevõttele, kes tegeleb pettustega ning sellel terminil on vene keeles väga negatiivne tähendus. Termin on tuletatud vanast vene keele sõnast „шараш“, mis tähendab suli, petist, varast või kelmi. Väljend „занялся“ tähendab õiguskaitse organite poolt „tegelema-uurima hakkamist.“ Kostja avaldas, et hageja kuulub isikute hulka, kes peab petukontorit ja on ise professionaalne kelm.
16.Hageja pidas kostaj avaldatust väärtushinnanguks lauset: „Miks keegi ei ole seda petukontorit (kus tegutseb ka hageja) ametliku uurimise alla võtnud“. Väärtushinnangu järgi tegutseb hageja petukontoris, mis paneb toime õigusrikkumisi. Järelikult on hageja ise petis. Terminitel „petukontor“ ja „petis“ äärmiselt negatiivne kuvand ja nende terminitega isiku iseloomustamine au teotav. Seega tegemist on selgelt halvustava tähendusega väärtushinnanguga.
17.Faktiväideteks on väited: „Nad (sh hageja) ei maksa kuude kaupa palkasid“, „Nad (sh hageja) petavad rahaga töötajaid“, „Nad (sh hageja) petavad rahaga tarnijaid“, „Nad (sh hageja) petavad rahaga äripartnereid“, „Asutasid (sh hageja) mitmeid firmasid maksudest kõrvalehoidumiseks“, „Nad (sh hageja) on professionaalsed kelmid“. Need faktiväited on au teotavad. Kuna kelmus on karistatav kuriteona, on kostja avaldanud, et hageja on kurjategija.
18.Kuna kostja kopeeris hageja postituse, on ta väljendi „nad“ kasutamisel silmas pidanud hagejat. Kostja on avaldanud, et hageja ei maksa kuude viisi palkasid, petab rahaga töötajaid, tarnijaid ja äripartnereid, asutas mitmeid ettevõtteid maksudest kõrvalehoidmiseks ja on professionaalne kelm. Faktiväited olid ebaõiged ja väärtushinnangud põhjendamatud.
19.Kuna faktiväited olid ebaõiged, taotleb hageja vabanduse või ümberlükkamise avaldamist samas kohas, kus postitus avaldati. Hageja nõudis uuesti, et kostjat kohustataks avalikult vabandama hageja ees, avaldades sotsiaalmeedia kanalis Facebook gruppides Работа/Эстония ja Книга жалоб (Эстония) järgmise sisuga postituse: “Mina, A A, vabandan V L ees, et avaldasin 14.02.2018 tema ja tema ettevõtmiste kohta M B nime all järgmise sisuga valeinformatsiooni: „Ma ei saa aru, miks keegi ei ole juba seda petukontorit ametliku uurimise alla võtnud? Nad ei maksa kuude kaupa palkasid, petavad rahaga töötajaid, tarnijaid, äripartnereid. Sigitasid mitmeid firmasid maksudest kõrvalehoidumiseks. Olge ettevaatlikud, nad on professionaalsed kelmid. Restoran - endine „xxx. xxx .” Antud postituses avaldatu ei vasta tõele.”
20.Mittevaralise kahju hüvitisena palus hageja kostjalt välja mõista õiglase hüvitis, mis peaks kindlasti olema enam kui 15 000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel tuli hageja arvates arvestada, et kostja kasutas hagejat äärmiselt halvustavaid väiteid, nimetades teda kurjategijaks. Kostja kasutas varjunime, mis tähendab, et ta soovis hagejat laimata vastutust võtmata. Varjunime kasutamist ei ole kostja omaks võtnud. Kuna hageja soovis palgata töötajaid, oli postitus seotud majandustegevusega. Kostja postitus raskendas oluliselt hagejal töötajate leidmist ja äripartneritega ärisuhete loomist. Kostja on ise seotud Lasnamäel xxx tn tegutseva restoraniga xxx, mida opereerib kostja 45% osalusega OÜ xxx. Seega oli postituse näol tegu kõlvatu konkurentsiga. Kostja on väga jõukas inimene, kellel on 50% osalus OÜ-s xxx. Kostjalt hüvitisena näiteks 5000 euro välja mõistmine ei oma mingit eri- ega üldpreventatiivset mõju. Postitus avaldati ligikaudu 50 000 inimesele.
21.23.12.2020 hageja täpsustas oma nõuet. Hageja palus kohustada kostjat avaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgmisel tööpäeval www.facebook.com portaali grupis „Работа / Эстония“ teade ja hoidma seda teadet katkematult piiranguteta kõigile grupi „Работа / Эстония“ liikmetele kättesaadavana vähemalt 10 päeva järgmistel tingimustel. Kuulutus peab olema valgel tagapõhjal, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta. Kuulutuse
tekst on sisuga „Я, A A, под именем пользователя M B, опубликовал 14.02.2018 в группе „Работа / Эстония“ высказывания о V L, будто бы V L связан с невыплатой зарплат в течение нескольких месяцев в ресторане «xxx», обманывал работников, поставщиков и партнёров и плодил фирмы для того, чтобы не платить налоги. Также я просил быть внимательнее, потому что в ресторане действуют профессиональные мошенники. У меня отсутствуют доказательства для публикации данных высказываний или для создания такого впечатления, и я опровергаю вышеуказанные факты в полном объеме». Kuulutuse teksti tõlge on: „Mina, A A, avaldasin kasutaja M B kaudu 14.02.2018 grupis „Работа / Эстония“ V Li kohta väited, nagu V L oleks restoranis „xxx“ olnud seotud kuude kaupa palkade mitte maksmisega, lasknud üle oma töötajaid, tarnijaid, koostööpartnereid ning on sigitanud firmasid selleks, et makse mitte maksta. Samuti palusin olla ettevaatlik, sest restoranis on professionaalsed pätid. Mul puuduvad tõendid nende väidete esitamiseks või sellise mulje loomiseks ning ma lükkan eeltoodud väited täies ulatuses ümber.“ Samuti palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel.
22.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hageja ei ole postituse pinnalt äratuntav. Ebaõige ei ole arusaam, et kui inimese nimi pole välja toodud, ei ole laimamine võimalik. Kostja suunas laimu konkreetselt hageja aadressile. Kostja jagas hageja postitust. Juba seeläbi lõi kostja mulje, et hageja kui toitlustusäris tegutsev ja tuntud füüsiline isik on seotud restoraniga, mis ei maksa kuude kaupa palka, laseb üle töötajaid, tarnijaid ja koostööpartnereid ning jätab tasumata riigimaksud. Kuivõrd kostja postitus kõneleb hageja peetud eelmisest restoranist, jääb objektiivsele ja võõrale kõrvalseisjale automaatselt mulje, et hageja kui füüsiline isik on kõigi nende tegude taga.
23.Hageja tegi oma postituse enda nimelt ja see oli teistele isikutele selgelt nähtav. Väiteid tuleb hinnata avaldamise kontekstis. Venekeelne väljend шаражкина контора kannab endas äärmiselt negatiivset hinnangut ning tähendabki vastutustundetut ettevõtet ja ettevõtet, mida juhib pahauskselt (pettusi toime panevaid) inimene. Keskmine lugeja lähtub sellest, et tal pole mõtet sellise inimesega nagu hageja koostööd isegi proovida, sest hageja on petis ja kelm, kes rikub seadust ja laseb teisi üle.
24.Hageja pole seadust rikkunud ega andnud alust enda laimamiseks. Isiku kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamine põhjustab alati mainekahju. Kuna kostja avaldas laimu libakontolt, teadis ta selle ebaõigsusest. Kostja omistas hagejale ebaõigesti kuvandi, et hageja, kes tegutses restoranis „xxx“, on petis. Sisuliselt süüdistas kostja „xxx“ restoraniga seotud isikuid ehk kõigepealt hagejat, petmises ja seaduse rikkumises.
25.Kostja mainib postituses restorani „xxx“, millega hageja on vahetult seotud. Kostja nimetab sama restorani koos selles töötavate inimestega avalikult petisteks (kelmideks). Ettevõttest kõneledes räägitakse tegelikult selle taga olevatest inimestest – ettevõte ise pole võimeline otsuseid tegema ning seda saavad teha vaid juhatus või muud otsustusõigust omavad juhtivtöötajad. Järelikult on hageja just see inimene, kelle pahausksele tegevusele kostja viitas.
26.Hageja seos restoraniga „xxx“ on selgesti äratuntav. Hageja on tuntud restoranipidaja ning väga paljud inimesed teavad hagejat justnimelt seoses restoraniga „xxx“. Sellele viitavad muuhulgas paljud avalikult kättesaadavad artiklid. Avalikult kättesaadavatest allikatest selgub, et hageja on restorani esindusnägu. Iga huviline – eriti aga potentsiaalne tööotsija – võis kiiresti ja ilma suure vaevata tuvastada hageja seost restoraniga „xxx“. Kuigi hageja ei ole ametlikult restorani omanik, on hageja restorani keti võtmeisik ning teda nimetatakse tihti meedias „xxx“ omanikuks.
27.Kolmandad isikud seostasid hagejat kostja laimuga. Facebooki grupi „Книга жалоб“ (tõlge eesti keelde: Kaebuste raamat) administraator pöördus hageja poole ning teavitas, et hageja kohta soovis keegi kasutaja „M B“ postitada laimava postituse, kuid administraator keelas postituse avaldamist. Seega aimas nimetatud võõras ja kõrvaline isik kostja laimu ning seostas seda kohe hagejaga, mitte restoraniga. Järelikult seostavad kostja postitust lugevad inimesed hagejaga seotud ettevõtetele etteheidetavaid pettusi just hagejaga.
28.15.03.2021 seisukohas väitis hageja, et R V pöördus hageja poole, kuna ta teadis, kes seisab M Bi nime taga. R V töötas restoranis Xxx Xxx, mille kostja avas pärast hageja ja kostja tülliminekut „xxx“ restorani tõttu. Nimelt teab R V kinnitada, et M B on tegelikult A A ehk kostja. Kostja on xxx OÜ asutaja ja osanik. R Vil oli tööleping eespool nimetatud ettevõttega, st R V töötas restoranis Xxx Xxx ning sai selle eest töötasu. Seda tõendab tema pangakonto väljavõte, millelt on näha töötasu ülekanded aastal 2017. Lisaks suhtles R restorani Xxx Xxx ülemusega Facebooki kinnises grupis, millisesse kuulus ka kostja.
29.18.03.2021 seisukohas esitas hageja Facebooki kirjavahetuse R Vi ja kasutaja M Bi vahel. Tegu on sõnumitega, mida pooled vahetasid perioodil 28. novembrist 2017 – 8. veebruarini 2018. Tehnilistel põhjustel ei saa tunnistaja esitada konkreetset kuupäeva, millal ta sai sõnumi. R Vi tööleping lõppes 2017 aastal ning vastavalt varem esitatud tõendile (tunnistaja pangakonto väljavõte) sai R lõpliku töötasu 21. juulil 2017. Sõnumi M Bilt sai ta pärast töölepingu lüüeist. Sõnum tõendab, et selle kirjutaja oli kostja ehk M B.
30.Ka 10.05.2021 esitas hageja nõude täienduse. Hageja palus palus kohustada kostjat avaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgmisel tööpäeval www.facebook.com portaali grupis „Работа / Эстония“ teade ja hoida seda teadet katkematult piiranguteta kõigile grupi „Работа / Эстония“ liikmetele kättesaadavana vähemalt 10 päeva järgmistel tingimustel. Teade on valgel tagapõhjal, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta. Teate tekst on sisuga „Я, A A, под именем пользователя M B, опубликовал 14.02.2018 в группе „Работа / Эстония“ высказывания о V L, будто бы V L связан с невыплатой зарплат в течение нескольких месяцев в ресторане «xxx», обманывал работников, поставщиков и партнёров и плодил фирмы для того, чтобы не платить налоги. Также я просил быть внимательнее, потому что в ресторане действуют профессиональные мошенники. Данные факты являются неверными, и я опровергаю их в полном объеме». Teate tõlge on: „Mina, A A, avaldasin kasutaja M B kaudu 14.02.2018 grupis „Работа / Эстония“ V Li kohta väited, nagu V L oleks restoranis „xxx“ olnud seotud kuude kaupa palkade mitte maksmisega, lasknud üle oma töötajaid, tarnijaid, koostööpartnereid ning on sigitanud firmasid selleks, et makse mitte maksta. Samuti palusin olla ettevaatlik, sest restoranis on professionaalsed pätid. Avaldatud faktiväited on ebaõiged ning ma lükkan need täies ulatuses ümber.“ Samuti palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel.
31.Kostja väited on au teotavad, sest postitus lõi võõra kõrvaltvaataja jaoks automaatselt seose, et hageja kui toitlustusäris tegutseva ja tuntud inimese korraldusel on restoran, kuhu hageja toona töötajaid otsis, jätnud maksmata kuude kaupa palgaad, laseb üle töötajaid, tarnijaid ja koostööpartnereid ning et hageja on pealekauba veel ka professionaalne kelm ning jätab tasumata riigimaksud. Sisuliselt süüdistas kostja „xxx“ restoraniga seotud isikut ehk kõigepealt hagejat, petmises ja seaduse rikkumises.
32.Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise. Ta pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet täiesti ebakohasel viisil. Vaidlusaluse postitusega (hageja postituse jagamise ja sellele oma väidete lisamisega) laimas kostja hagejat ulatuslikult ja põhjendamatult. Kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, millega tekitas hagejale ulatusliku moraalse kahju.
33.Hageja leidis, et ta on juba piisvalt põhistanud oma seoseid restoraniga xxx. Hageja seos restoraniäriga on meedias selgesti äratuntav. Tähtsust ei oma see, kas hageja oli restorani ametlik juhatuse liige. Võõra kõrvaltvaataja jaoks ongi hageja restorani juhataja (kuigi formaalselt ei ole see nii), sest tavaliselt tegeleb uute töötajate otsimisega juhatus. Kuigi hageja ei ole ametlikult restorani omanik vms, on hageja restorani keti võtmeisik ning teda nimetatakse tihti meedias „xxx“ omanikuks. Tähtsust ei oma see, mida kostja ise avaldamisega silmas pidas. Keskmine lugeja lähtub sellest, et kui meedias on hagejat restoraniga seostatud ja ta on venekeelses kogukonnas tuntud restoraniärimees, siis automaatselt seostatakse restoranis väidetavalt aset leidnud õigusrikkumistega hagejat.
34.Hageja seisab kõikide xxx restoranide taga. Hageja juhtimisel avati sellised restoranid, nagu “xxx, “xxx, “xxx ja “xxx. Tõendina esitab hageja pildi xxx restorani avamisest. Pildilt on näha, et hageja osales restorani avamisel. Inimesed seostavad hagejat restoraniga xxx. Hageja lõi Facebooki grupi «Любимый ресторанчик» (eesti keeles: Lemmik restoranike“) 2013. aastal. Hageja on grupi administraator. Grupis antakse ülevaade hageja restoranidest ning jagatakse kogemust restoranide külastusest. Muuhulgas jagas hageja teavet, mis puudutas restorani xxx kontseptsiooni ja soodustusi. Sellist teavet sai jagada ainult võtmeisik.
35.Hageja korraldas oma gruppides küsitlused. Küsitluse nr 1 eesmärk oli välja selgitada, kellega seostavad kõrvalseisjad restorani xxx. Hääletas kokku 191 inimest, kellest 180 inimest hääletasid hageja poolt (94,2%). Lisaks on näha ka postitusele lisatud kommentaaridest, et hagejat seostatakse restoraniga xxx. Küsitluse nr 2 eesmärk oli välja selgitada, kes tegeles restoranis xxx kõige rohkem korralduslike küsimuste, reklaamimise ja personaliga. Siinse menetlusdokumendi esitamise hetkeks hääletas kokku 219 inimest, millest 199 inimest hääletasid hageja poolt (90,9%).
36.Kostja väidetest järeldub, et hageja on restoranis „xxx“ olnud seotud kuude kaupa palkade mitte maksmisega, lasknud üle oma töötajaid, tarnijaid, koostööpartnereid ning on sigitanud firmasid selleks, et makse mitte maksta. Samuti palus kostja olla ettevaatlik, sest restoranis on professionaalsed pätid. Sellega nimetas kostja hagejat pätiseks. Hageja nõudis nende väidete ümberlükkamist.
37.25.05.2021 seisukohas nõustus hageja, et vaidlusalune postitus avaldati 14.02.2018. Tõendite kogumise tulemusel saavad pooled informatsiooni selle kohta, kelle valduses oli M Bi konto selle loomisest alates kuni 2020. aastani.
38.17.06.2021 seisukohas nõustus hageja, et xxx AS vastusest tulenevalt toimusid viimased sisselogimised „M B“ kontole I S-L ja K T kuuluvatelt IP-aadressidelt. Hageja leidis, et hagi ei saa jätta läbi vaatamata, sest vastus ei tõenda, et kostja ei oleks postituse autor. Xxx AS vastus on vaid üks tõend. I S-L on restorani XxxXxx tegevjuht. Xxxxxx OÜ omakorda kuulub kostjale. Seega allub I S-L vahetult kostjale, st I S-L on kostjale kuuluva ettevõtte töötaja. Ainuüksi see asjaolu viitab otseselt, et kostja võis kasutada M Bi kontot läbi I S-L sideseadme.
39.30.11.2021 seisukohtades soovis hageja vaatamata eelmenetluse lõpetamisele esitada täiendavaid tõendeid. Kohtu tagastatud tõendid on asjakohased, sest neid tuleb hinnata koos teiste tõenditega. Facebookis on loodud grupp „Lemmik restoranike“ ja grupi liikmeteks on 9,5 tuhat inimest. Hageja on grupi administraator. Grupp oli algselt loodud loodud restorani xxx huvides ning hetkeseisuga postitab hageja sinna ülevaadet ka teistele hageja peetud restoranidele. Hageja on koostanud restorani kontseptsiooni. Tegu oli restoraniketi kirjeldusega, alates restoranis kasutatud liha kvaliteedist kuni restoranis mängiva muusikažanrini. Kontseptsioonis oli hageja rõhutanud, et ta hakkab avama erineva formaadi, kuid sarnase kontseptsiooniga
restorane. Hageja tegeles xxx lojaalsusprogrammi loomisega. Hageja tagas, et xxx kliendid saavad soodustusi hageja koostööpartneritelt.
40.Hageja korraldas enda loodud grupis küsitlused võõraste inimeste arvamuse välja selgitamiseks. Nimelt soovis hageja tõendada küsitluse tulemustega väidet, et hageja on xxx restoraniketi, seega xxx restorani, võtmeisik. Küsitluste loomisel lisas hageja erinevad vastuste variante (st erinevaid isikuid) selleks, et hääletajad saaksid valida nende arvates õige isiku. Lisaks oli igal hääletajal võimalik lisada ka oma variant. Hääletajaid seostasid xxx restorani xxx hagejaga.
41.Küsitlustest osa võtnud inimesed on Lemmik Restoranike grupi liikmed (hagejale isiklikult tundmatud isikud), kes külastavad hageja peetud restorane ja jälgivad grupis restoranide menüü uuendusi jne. Küsitlustest nähtub, et 185 isikut hääletasid hageja poolt ehk andisid enda hääle igaüks individuaalselt. Tegu pole hageja enda antud selgitusega vms, vaid dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 mõttes. Kuigi küsimustik on hageja koostatud, ei mõjuta see tõendi asjakohasust. Antud tõendi juures on oluline vaid küsitluse tulemus ning hagejal puudus objektiivne võimalus mõjutada küsitluse tulemust.
42.Hageja ei nõustunud, et pilt xxx restorani avamisest on asjakohatu. Oluline on, et hageja osales xxx restorani avamisel. Hageja seisab terve restoraniketi taga. See asjaolu, et hageja seisab xxx restoraniketi taga on korduvalt mainitud meedias. Õhtulehe artiklis nimetatakse hagejat restoraniketi omanikus.
43.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 9643,24 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Kulud hageja lepingulisele esindajale on 5613,32 eurot (ilma käibemaksuta). Sellele lisandub tõlkekulu 51,59 eurot ja riigilõiv hagiavalduselt 450 eurot. Lisaks kandis hageja kulu seoses hagiavaldusega koostamisega ja hageja nõustamisega 1008,33 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kulud seoses lepingulise esindaja Viktor Särgava õigusabiteenuse osutamisega olid kokku 2520 eurot.
44.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja esitas kahel korral taotlusi menetluskulude katteks, mis jäid rahuldamata. Tegu oli menetluse venitamisega. Puudus alus kahelda hageja maksevõimes. Nende tegevustega seotud kulud tuleb jätta kostja kanda. Lisaks on kostja menetlusdokumentides korduvalt kasutanud samu argumente, mistõttu on dokumentide koostamise ajakulu üle paisutatud.
KOSTJA VASTUVÄITED
45.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on xxx kodanik ja tema elukoht on xxx. Kostjal puuduvad õigusalased teadmised ja ta ei valda eesti keelt. Hageja viidatud aadressil kostja ei ela ning tegu on ärihoonega. Kostja palus lõpetada menetluse või jätta hagi läbi vaatamata. Hageja ei ole oma väiteid millegagi tõendanud. xxx aadressil tegutses lühikest aega restoran nimega xxx, mida opereeris Xxx OÜ. Asutajate hulgas hagejat ei olnud. Samuti ei olnud hagejat kunagi hiljem osanike ringis. Ühtlasi ei ole tõendatud kaubamärgi xxx kuulumine hagejale.
46.Kostja ei ole esinenud M Bi nimel. Kostja ei ole esitanud hageja kohta halvustavaid postitusi, kuulutusi, hinnanguid või väiteid. Hagi on ebaselge ja tõendamata. Ebaõiged on hageja väited, et Pinna tänaval avatud xxx restoran ei täitnud hageja tingimusi, mistõttu läksid hageja ja kostaj tülli. Need väited on tõendamata.
47.Kostja pidas ebaselgeks, millised on need konkreetsed faktiväited või väärtushinnangud, milliseid hageja soovib kostjale omistada. Ebaselge on, millises osas on hageja arvates tegu
väärtushinnangutega ja millises osas faktiväidetega. Hagejal tuleks neid eristada. Hageja väited selle kohta, et temaga võttis pärast vaevatasu 300 euro lubamist ühendust R V, on tõendamata.
48.Kostja leidis, et hageja on esitanud vaidlusaluse postituse ebakorrektse tõlke ning tõlkest ei ole mõistetav mitmete sõnade tähendus. Hagist ei ole mõistetav, milline konkreetne postituse lause puudutab hagejale. Postitusest ei nähtu ühtegi konkreetset viidet hagejale. Äriregistrist ei nähtu ühtegi seost mõne äriühinguga ja hagejaga. Hagiavalduses ei ole põhistatud ega tõendatud, millistest konkreetsetest avalikkusele suunatud andmetest nähtub, et hageja on seotud restoraniga „xxx“ ning et viidatud Facebooki gruppidesse tehtud postitusi lugenud isikud seostasid üldsõnalist ja konkretiseerimata postitust hagejaga. Hageja ei ole tõendanud, et postitus teda kahjustaks.
49.04.12.2019 leidis kostja, et hageja ei ole suutnud põhjendada nõude õiguslikku perspektiivi. 11.02.2019 seisukohas leidis kostja, et kui hageja soovib mittevaralise kahju hüvitisena 15 000 euro väljamõistmist, peaks ta tasuma enam riigilõivu, sest hagi hind ei ole enam 3500 eurot. Hageja väited on endiselt tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et R Vi näol on tegemist juhuslikult leitud usaldusväärse tunnistajaga.
50.Hageja ei ole esitanud hagi enda huvide kaitseks. Ebaõige on väide, et hageja seotusele viitab M Bi postituse viimane lause. Viimases lauses on hoopis märgitud: „Restoran on endine „xxx. xxx“. Seega jutt käib restoranist, mitte hagejast. Hageja ei ole oma seotust restoraniga tõendanud ega põhistanud, kuidas pidid postituse lugejad avaldatut seostama hagejaga. Hageja esitatud ekiri ei tõenda tema seotust restoraniga xxx, sest tegu on OÜ xxx arvamusega. Hageja ei ole põhjendatud, kuidas pidid vaidlusaluse postituse lugejad teadma e-kirja sisu.
51.Kostja viitas tsiviilasjas nr 2-17-10011 tehtud lahendile, kus hageja andis tunnistajana ütlusi oma seotuse kohta restoraniga xxx. Kohus pidas hageja tunnistajana antud ütlusi vastuolulisteks. Kostja leidis, et hageja väidetesse tuleb suhtuda teatud reservatsiooniga, kuivõrd ta on teises kohtuasjas andnud kohtule vastuolulisi ütluseid. Ka hageja esitatud registriväljavõte ei tõenda hageja seotust restoraniga „xxx“, vaid seos on hageja õel. Hageja ei ole ka põhjendanud, kuidas pidi avalikkus tulenevalt sellest, et uue restorani nime hulka kuulub sõna „xxx“ järeldama hageja seotust postitusega.
52.Hageja on väitnud, et ta on toiduspetsialist, kes nõustas ja abistas restorani „xxx“ käivitamist. Hageja ei ole neid väiteid tõendanud. Isegi kui hageja tõendaks neid väiteid, ei puuduta vaidlusalune postitus hagejat. Postituses on viidatud palkade mitte maksmisele, tarnijatele ja äripartneritele mitte maksmisega jne, mis ei tohiks olla hageja pädevuses ega kontrolli all. See tegevus ei ole seostava hageja väidetud nõustamise ja abistamisega. Hageja postituse kohaselt pidi lisaandmeid andma A. Järelikult puudus hagejal sisuline pädevus ja volitus võimalike töötajatega sisulisi aspekte arutada ja otsuseid teha. Taolises olukorras ei ole mõistlikult võimalik seostada abistajat, nõustajat ja toiduspetsialistist hagejat vaidlusaluses postituses välja toodud lausetega. Hageja ei ole ka asutanud ühtegi äriühingut.
53.Hageja väited, et postitus raskendas töötajate leidmist ja äripartneritega ärisuhete loomist, on täielikult tõendamata. Lisaks puudutab töötajate leidmine ja äripartneritega ärisuhete loomine äriühingu (restorani) huvisid, mitte hageja kui väidetava nõustaja ja toiduspetsialisti huvisid. VÕS § 134 lõikes 2 toodud eeldusi rahalise hüvitise väljamõistmiseks ei ole hageja tõendanud.
54.25.01.2021 seisukohas viitas kostja hageja väidete vastuolulisusele. Kui 21.10.2020 istungil kinnitas hageja lepinguline esindaja, et hageja näol on tegemist inimesega, kes on töötanud restoranis františiisi alusel ning osalenud xxx restorani ülestöötamisel, siis 23.12.2020 on asutud seisukohale, et hageja on tuntud restoranipidaja ja restorani keti võtmeisik. Avalike andmete
alusel selliseid järeldusi teha ei saa. Hageja ei ole äriregistri andmetel seotud ühegi juriidilise isikuga. Kui hageja varjab oma seoseid, siis on põhjust arvata et tegemist on variisikuga.
55.22.02.2021 seisukohtades kostja, et hageja enda muutuvate väidete kohaselt puudub tal konkreetne ja otsene seos restoraniga xxx. Ühestki tõendist ei nähtu, et hageja oleks tegelenud nn võtmeisikuna restorani pidamise või töötajatele palkade maksmisega või muude rahaliste küsimustega. Hageja väide, et postituses on teda ulatuslikult laimatud, ei ole tõendatud. Vaidlusaluses postitutes esitatud väited ei käi otseselt ega kaudselt hageja kohta.
56.Hageja on väitnud, et ilmselgelt räägitakse ettevõttest kõneldes tegelikult selle taga olevatest isikustest ehk juhatusest või juhtivtöötajatest. Seega on hageja nõustunud, et postitus võib puudutada ettevõtte juhtkonda või juhtivtöötajaid. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks olnud ühegi restorani juhatuses. Hagejale ei kuulu ühtegi restorani ning et hageja näeb ennast vaid mingisuguse võtmeisikuna ja/või esindusnäona. Seega on hageja vaidlusaluse postituse osas võtnud endale ebaselge rolli.
57.Hageja väide, et Facebooki grupi „Kaebuste raamat“ administraator on hagejale võõras ja kõrvaline isik, ei ole õige, sest hageja 23.12.2020 menetlusdokumendi lisast 4 nähtub, et V G ja hageja on Facebooki kaudu sõpradega/tuttavatena määratletav.
58.Hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue on alusetu. Hageja isikuõiguste kahjustamine ei ole tõendatud. Hageja väited, et kostja avaldatud teksti pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale hagejast ekslik ja halvustav mulje, justkui hageja oleks pettur, ei ole samuti tõendatud. Vaidlusaluses postituses sisalduv ei sisalda otseseid ega kaudseid viiteid hagejale.
59.17.05.2021 seisukohtades osundas kostja, et Facebooki 22.04.2021 vastuse kohaselt ei ole kostja mingil moel seotud M Bi kontoga. Kohtumenetlus on kestnud üle kolme aasta, kuid hageja üritab kohtumenetluses kohut ja kostjat üha uute ja uute taotlustega koormata. Ebaselgeks jääb, kuidas saavad M Bi kontole sisselogilised 2020. aastal olla seotud vaidlusaluse postitusega 2018. a veebruaris ning kuidas on see kõik seotud kostjaga.
60.11.06.2021 seisukohtades osundas kostja, et kohus andis hagejale aega tõendite esitamiseks selle kohta, et ta on xxx restorani juhataja. Selle kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune postitus on kostja poolt koostatud või muud moodi kostjaga puutumuses. Samuti ei ole hageja tõendanud, et vaidlusalune M Bi nimeline Facebooki konto kuulub või kuulus kostjale. Hageja ei ole tõendanud, et postitus käib tema kohta. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegeles restoranis maksudega, töötajatele, tarnijatele ja koostööpartneritele maksete tegemisega. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli restoranide omanik.
61.Hageja läbiviidud küsitlused on sõnastatud sedavõrd üldsõnaliselt, et nendest ei saa teha selliseid järeldusi nagu hageja soovib. Hageja on viinud küsitlused läbi 2021, kuid vaidlusalune postitus avaldati 2017, mistõttu 2021 läbiviidud küsitluste põhjal ei saa teha järeldusi 2017 avaldatud postituse kohta. Hageja on nõustunud, et vaidlusalune postitus käib restorani opereeriva ettevõtte juhatuse või muud otsustusõigust omavate juhtivtöötajate kohta. Samas on hageja tõendanud, et ta ei ole ühegi restorani juhatuses, hagejale ei kuulu ühtegi restorani ning ta näeb ennast vaid n-ö võtmeisikuna, esindusnäona, mõningate küsimustega tegelejana.
62.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostjat esindasid kaks esindajat. Kuni 04.12.2021 olid kulud 5740 eurot koos käibemaksuga. Sellele lisandub viimase istungi ettevalmistamise ajakulu ja osalemise kulu 3 tunni eest summas 432 eurot. Kokku palus kostja välja mõista 6172 eurot. Hageja menetluskuludele vastu vaidlemiseks kulus kostja esindajal täiendvalt 1 h 30 min ehk 216 eurot koos käibemaksuga.
63.Kostja vaidles vastu hageja õigusabikuludele. Alusetud on kulud nende tõendite esitamise avalduste koostamisele, millised on tagastatud. Tõlkimise kulu näol ei ole tegemist õigusabi osutamisega. Ebavajalikud olid kulud vastuväidete koostamiseks, sest need jäid rahuldamata. Alusetu oli kulu 14.08.2018 seisukoha koostamisele, et hageja lepinguline esindaja ei vastanud kohtu nõudele.
KOHTU PÕHJENDUSED
64.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
65.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja avaldas 2018. aastal Facebooki grupis „Работа/Эстония“ kuulutuse: “Restoran vajab saali menedzeri – vanem teenindaja, kellel on suur kogus kohustusi, kaasarvatud personaliga töötamine saalis, ürituste ettevalmistamine ja suhtlemine külalistega. Eesti ja vene keele oskus – vabalt. Inglise keel – oskus kasuks. Palk on kõrge. Lisaandmed annab A – tel xxx”. 2) M Bi nimeline isik jagas hageja avaldatud kuulutust ning lisas sellele Facebooki grupis „Работа/Эстония“ 14.02.2018 postituse: „Ma ei saa aru, miks keegi ei ole juba seda petukontorit ametliku uurimise alla võtnud? Nad ei maksa kuude kaupa palkasid, petavad rahaga töötajaid, tarnijaid, äripartnereid. Sigitasid mitmeid firmasid maksudest kõrvale hoidmiseks. Olge ettevaatlikud, nad on professionaalsed kelmid. Restoran – endine „xxx. xxx“.
66.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kasutas varjunime M B ning avaldas selle alt vaidlusaluse postituse. Pooled vaidlevad selle üle, kas 14.02.2018 M Bi nimrl avaldatud postitus puudutab hagejat ning teotab tema au, sest selles sisalduvad ebaõiged faktiväited. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab postituses avaldatu ümber lükkama ja hüvitama hagejale tekitatud mittevaralise kahju.
67.Kohus leiab, et hagi ei kuulu esmajoones rahuldamisele põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldas varjunime M B kasutades vaidlusaluse postituse 14.02.2018. Ebaõigete andmete avaldamine ning isiklike õiguste kahjustamine VÕS §-de 1046 ja 1047 alusel on oma olemuselt õigusvastaselt kahju tekitamise erijuhtumid. VÕS § 1043 näeb üldnormina ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus leiab, et ebaõigete andmete avaldamisest või kellegi isikuõiguste rikkumisest tuleneva nõude saab seega esitada isiku vastu, kes on ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest vastutav. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on vastutav 14.02.2018 varjunime M B all postituse avaldamise eest.
68.Algses hagiavalduses väitis hageja, et kostja avaldas postituse ning varjunime kasutamine sai hagejale teatavaks tema vaevatasunõudele vastanud R Vi ütlustest. Menetluse käigus asus hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid muutma ning asus väitma, et postituse avaldamisel võis kostja kasutada oma alluva IP-seadet. Mõlemad hageja väited on jäänud tõendamata.
69.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et vaidlusaluse postituse avaldas isik, kes kasutas nime M B (toimiku 1. kd, lk 6-7). Facebook Ireland Ltd vastusest kohtu päringule (toimiku 2. kd, lk 21-31) nähtub, milliseid IP aadresse on kasutanud FB kasutaja M B. Hageja taotluse alusel nõudis kostja välja andmed kolme IP aadressi kohta, mida oli kasutatud sisselogimiseks. xxx AS vastas kohtu päringule (toimiku 2. kd, lk 79-80) ning selgitas, et nende IP-aadresside lepingujärgsed kasutajad olid 2020. a I S-L ja K T. Seega ei ole esitatud tõenditega tõendatud, et kostja oleks olnud seotud mõne IP-aadressiga, mida oleks kasutatud M Bi nimelisse Facebooki kontosse sisselogimisel.
Seda, et kostja oleks kasutanud 2018. aastal mõnda IP-aadressi, mille abil logiti sisse M Bi kontole, ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud.
70.Hageja esitas kohtule äriregistri väljavõtte ettevõtte xxx OÜ kohta (toimiku 2. kd, lk 3-4), millest nähtub, et kostja on üks selle ettevõtte osanikest. Juhatuse liikmete hulka kostja ei kuulu. Juhatuse liikmeteks on I S-L ja A O. Ainuüksi asjaoluga, et kostja on üheks osanikuks ettevõttes, mille juhatuse liikmeks on I S-L, ei saa kohus lugeda tõendatuks, et kostja kasutas ettevõtte juhatuse liikme IP aadressi, et logida sisse M Bi Facebooki kontole. Tegu on hageja paljasõnalise väitega. Kohus osundab, et täielikult paljasõnalisteks on jäänud ka hageja väited, milliste kohaselt ta suhtles kostjaga xxx asunud restorani xxx tegutsemise ajal ning läks kostjaga tülli, sest viimane ei täitnud kokku lepitud tingimusi. Hageja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks kostjal pidanud olema huvi hageja laimamiseks või tema au teotava postituse avaldamiseks.
71.Hageja esitas kohtule tunnistajana ütlusi andnud R Vi pangakonto väljavõtte (toimiku 2. kd, lk 5), mille kohaselt sai nimetatud isik xxx OÜ-lt töötasu alates 2017. a märtsist kuni juulini, mil talle tasuti lõpparve. Menetluse kestel võttis kostja omaks, et antud isik töötas varasemalt restoranis Xxx Xxx.
72.08.12.2021 istungil tunnistajana ütlusi andnud R V (toimiku 2. kd, lk 125-126) väitis, et ta töötas restoranis Xxx Xxx 2018. aastal ning sellel ajal anti töötajatele korraldusi läbi Facebooki gruppide, kus M B oli kostja teine konto. Samas tunnistaja möönis, et ta ei ole konto kasutamist kostja poolt näinud, vaid lihtsalt teadis seda. Tunnistaja väitis, et tema teadmine tulenes sellest, et ta nägi kogu kirjavahetust grupis ajal, mil ta restoranis töötas. Kui kohus avaldas tunnistajale, et pangakonto väljavõtte järgi ei olnud tunnistaja ettevõttes 2018. aastal enam tööl, möönis tunnistaja, et ta töötas Xxx Xxx restoranis hoopis 2017. aastal. xxx AS-lt saadud vastust IPaadresside kasutajate kohta ei osanud tunnistaja kommenteerida.
73.Tunnistaja R Vi ütlused on ainus tõend, millega hageja soovis tõendada postituse avaldamist kostja poolt. Kohus aga hageja väiteid ainult antud tunnistaja ütlustega tõendatuks ei loe, sest ei pea tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks. Tunnistaja ütlused on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, sealhulgas xxx AS vastusega IP-aadresside kohta ning tunnistaja I S-L ütlustega. Tunnistaja R V üritas kohtus eksitavalt väita, et töötas restoranis Xxx Xxx veel 2018. aastal ehk ajal, mil vaidlusalune postitus avaldati. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et tunnistaja on hagejaga isiklik tuttav, mille tõttu ei pruugi tunnistaja ütlused olla objektiivsed. R V ei suutnud kohtule ka usaldusväärselt põhjendada, millest lähtuvalt ta „teadis“, et varjunime M B kasutab kostja.
74.Samal istungil tunnistajana ütlusi andnud I S-L (toimiku 2. kd, lk 126) kinnitas, et ta on Xxx Xxx ettevõtte tegevjuht ega tea, kes kasutab M Bi nimelist kontot. Tunnistaja kinnitas, et tema ei ole seda kontot kasutanud töökorralduste jagamiseks ning 2018. aastal ei saanud ta R Viga enam midagi arutada, sest viimane oli töölt lahkunud juba 2017. aastal. Tunnistaja I S-L kinnitas, et algselt oli restoranis Interneti kasutamise leping tema nimel ning eraisikuna lepingu sõlmimine oli tingitud hinnavahest. IP aadressi võisid seadme kaudu kasutada kõik. K T nimelist isikut ta ei tundnud. Kohus loeb neid ütlusi usaldusväärseteks ja kooskõlas olevateks teiste tõenditega. Kohus peab usutavaks, et olukorras, kus IP-aadressi kaudu tehti Interneti kasutamine võimalikuks kõigile restoranis olevatele isikutele, ei saa IP-aadressi lepingujärgset kasutajat automaatselt samastada isikuga, kes antud IP-aadressi kasutades logis sisse M Bi Facebooki kontole.
75.Tunnistaja I S-L kinnitas, et pärast R Vi vallandamist ei näinud ta enam tema postitusi ega suhelnud temaga. Tunnistaja ütluste kohta ei lõppenud töösuhe R Viga sõbraliklt, mis samuti annab kohtule aluse kahelda Vi ütluste usaldusväärsuses. Samuti väitis tunnistaja I S-L, et
14.02.2018, mil postitus avaldati, ei viibinud kostja Eestis, vaid oli xxx.
76.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse postituse avaldamist kostja poolt. Tunnistaja R Vi ütlused seda asjaolu usaldusväärselt ei tõenda ning ükski teine tõend hageja väiteid ei toeta. Kohus osundab, et hageja ei ole teinud menetluse kestel ega enne seda ühtegi pingutust selleks, et välja selgitada, kas M Bi puhul võib tegemist olla mitte varjunime, vaid tegeliku isikuga. Hageja esitatud nõudeid ei saa rahuldada kostja vastu, kes ei ole midagi avaldanud.
77.Kohus leiab, et kui hageja oleks tõendanud vaidlusaluse postituse avaldamist kostja poolt, tuleks hagi jätta endiselt rahuldamata, sest hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et sellega rikuti mistahes viisil tema isiklikke õigusi. VÕS § 1046 lg 1 seob au teotamisest või muu isikliku õiguse rikkumisest tuleneva nõudeõiguse asjaoluga, et rikutud on nimelt kannatu õigusi ehk teotatud nimelt kannatanu au. VÕS § 1047 lg 1 näeb selgelt ette, et isiklike õiguste rikkumiseks loetakse isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamist. Seega oleks hagejal nõude esitamisel tulnud tõendada, et postitus oli avaldatud tema kohta.
78.Vaidlusaluse postituse tekstist nähtub selgelt, et selles puuduvad otsesed viited hageja nimele või isikule, millega hageja on nõustunud. Postituses on kasutatud väljendeid „kontor“, „nad“ ning on viidatud, et silmas on peetud konkreetset restorani ehk xxx asunud restorani xxx Hageja on ise menetluse kestel nõustunud, et ettevõte saab tegutseda oma juhtorganite tegevuse kaudu. Seega on hageja nõustunud, et sisuliselt avaldati kommentaar mitte hageja kui füüsilise isiku, vaid selle juriidilise isiku kaudu, kelle läbi restoran tegutses. Juriidilise isiku tegevusele viitavad ka väited tasude ning maksude maksmata jätmise kohta. Hageja on nõustunud, et juriidilist isikut puudutav võib olla seotud tema juhtivtöötajate või juhatuse liikmete tegevusega, kuid vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kuulunud mistahes juriidilise isiku juhtorganite liikmete hulka. Menetluse käigus on hageja omaks võtnud, et tegelikult ei olnud ta ühegi xxx nime kandva restorani omanik ega juhatuse liige.
79.Hageja väited selle kohta, milline oli üldse tema seos xx restoraniga, on menetluse käigus korduvalt muutunud ja on vastuolulised. Korduvate muutuste ja vastuolude tõttu ei loe kohus neid väiteid usaldusväärseteks. Algses hagis väitis hageja, et ta on Eestis tuntud restorani pidaja ja tegelenud paljude restoranide avamisega. 21.10.2020 eelistungil väitis hageja, et ta oli konsultant, kes osales restoranide ülestöötamisel. 23.12.2020 menetlusdokumendis väitis hageja, et ta on tuntud restoranipidaja ja restorani esindusnägu. Samuti väitis hageja, et olemata restorani omanik, oli ta võtmeisik. 23.03.2021 istungil väitis hageja vastupidiselt eelnevale, et ta on restorani pidaja ja mõlema restorani juhataja. Kohus selgitas hagejale vajadust neid väiteid tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks olnud mistahes restorani juhatuse liige või omanik. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks olnud Xxx restorani xxx omanik või juhatuse liige.
80.21.10.2020 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 153-154) selgitas kohus hagejale, et ta saab vaidlustada neid faktiväiteid või väärtushinnanguid, millistes on midagi avaldatud hageja kohta. Kohus selgitas, et lähtuda ei saa sellest, mida hageja arvates kostja avaldas, vaid hinnata tuleb, kuidas kolmas mõistlik pooltega sarnane isik avaldatust objektiivselt aru saab. Kohus osundas, et kuna vaidlusaluses postituses on kasutatud väljendit „kontor“, ei saa hageja avaldatut samastada endaga. Kohus palus selgitada, kas hageja on tasunud mõnes restoranis palku või tegelenud muude rahaliste küsimustega, millele vastates väitis hageja, et ta on töötanud konsultandina frantsiisi alusel ja osalenud restoranide ülestöötamisel.
81.13.09.2021 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 95-96) palus kohus hagejal uuesti selgelt selgitada, mis seos oli tal xxx restoraniga xxx. Hageja esindaja vastas seekord, et hageja osutas restoranile
käsundi alusel teenuseid, muuhulgas juhatas seda, kuid ei olnud ametlik juhataja. 22.03.2021 eelistungil selgitas kohus uuesti hagejale vajadust tõendada, miks puudutab vaidlusaluse postitus teda (toimiku 2. kd, lk 10-11). Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele jäid hageja väited paljasõnalisteks.
82.Asjaolust, et vaidlusalune postitus avaldati reaktsioonina hageja varasemale Facebooki kuulutusele, ei saa kohus automaatselt järeldada, et postitus puudutas hagejat. Hageja on jätnud tähelepanuta, et tegu võis olla vastusega kuulutuse sisule, kus sooviti leida töötajaid varem samas asukohas asunud restorani. Ainuüksi sellest, et postituse avaldaja jagas hageja kuulutust, ei saa järeldada, et postitus oli kuidagi suunatud hageja vastu. Hageja ei ole ise väitnud ega tõendanud, et ta oleks kunagi töötanud xxx restorani kontoris, tegelenud töötajatele või tarnijatele maksete tegemise või maksude tasumisega. Ka enne vaidlusaluse postituse tegemist tehtud kuulutuses palus hageja töökoha otsijatel ühendust võtta mitte enda, vaid kellegi A.
83.Kostja esitas kohtule kokkuleppe kaubamärgi „xxx“ kasutamise kohta (toimiku 1. kd, lk 4447), mille punktist 2.1 nähtuvalt kuulus kaubamärk OÜ-le xxx. Antud ettevõtte juhatuse liige oli A B. Seega ei saa tõendatuks lugeda hageja väiteid, et tema oli brändi ehk „xxx“ kaubamärgi looja. Kaubamärgi omanik hageja ei olnud.
84.Hageja esitas kohtule e-kirjade vahetuse Xxx OÜ pankrotihalduri ja oma eelmise lepingulise esindaja vahel juulist 2017 (toimiku 1. kd, lk 110), millest nähtub, et hageja lepingulise esindaja hinnangul juurutas ettevõttes Xxx OÜ ärikontseptsiooni ja juhendas selle kasutamist hageja. Restoran ehitati xxx võrgustiku restoranina. Restoranide menüüd ja veinikaardid koostas hageja, kes lõi kontaktid põhiliste kauba tarnijatega. Samuti õpetas hageja välja töötajaid, sealhulgas kokkasid. Kohus osundab, et hageja lepingulise esindaja koostatud e-kirja ei ole võimalik hinnata objektiivse tõendina. Samuti ei saa e-kirjast järeldada, milline oli hageja tegelik roll seoses Xxxl asunud restoraniga xxx. E-kirjast ei nähtu, et hageja oleks xxx restoranis olnud juhatuse liige või juhtivtöötaja. Ainuüksi tegelemine menüüde ja veinikaartidega ning kontaktide loomine kauba tarnijatega ei saa tähendada, et tegu oli ettevõtte faktilise juhi või nn võtmeisikuga.
85.Hageja esitas kohtule venekeelses ajalehes „Õhtuleht“ xxx ilmunud artikli (toimiku 1. kd, lk 165-170, tõlge toimiku 2. kd, lk 59-61). Artiklis märgitud ajakirjaniku väite kohaselt seostavad paljud hagejat restoranidega xxx. Milliste andmete alusel on see järeldus tehtud, artiklist ei nähtu. Samas artiklis on hageja ise kinnitanud, et ei pea ennast restorani pidajaks. Artiklist ei saa järeldada, et see oleks koostatud millegi muu, kui hageja enda antud intervjuu alusel, mistõttu ei saa see objektiivselt tõendada ei hageja seoseid xxx restoraniga xxx ega hageja tuntust avalikkuse ees. Ainuüksi isiku enda intervjuus avaldatud väidete pinnalt ei saa kohus järeldada, et hageja oligi avalikkuse ees laialdaselt tuntud kui restorani nn võtmeisik.
86.Hageja esitas kohtule venekeelse artikli, mis avaldati veebikeskkonnas Business-M xxx (toimiku 1. kd, lk 171-175, tõlge toimiku 2. kd, lk 62) seoses xxx restorani avamisega. Sisuliselt on tegemist taas hageja enda intervjuuga, mis ei saa objektiivselt tõendada, kas või milline seos oli hagejal xxx asunud restoraniga xxx.
87.Hageja esitas kohtule ka kolmanda venekeelse artikli, mis ilmus ajalehes „Postimees“ xxx (toimiku 1. kd, lk 176-177, tõlge toimiku 2. kd, lk 63), mis hageja arvates tõendab, et ta oli restorani esindusnägu. Hageja ise on taas artiklis avaldanud, et ta ei ole restorani pidaja. Hagejat ei ole artiklis nimetatud mitte restorani „esindusnäoks“, vaid selle omanikuks. Kas tegu oli hageja enda väitega ajakirjanikule, ei ole teada. Ühtegi objektiivset tõendit selle kohta, et hageja oleks kunagi olnud mõne restorani xxx omanik, ei ole hageja esitanud ja menetluse käigus võttis ta omaks, et ta ei olnud omanik. Kogumis ei tõenda esitatud artiklid hageja seotust xxx restoraniga ega asjaolu, et ta oli avalikkusele objektiivselt tuntud nimelt kui xxx restorani
juhtisik või võtmeisik. Millist rolli täitis hageja aga enda väidetud võtmeisiku rollis, ei ole hageja ise välja toonud ega tõendanud.
88.Hageja esitas kohtule väljavõtte venekeelsest FB grupist, mille oli ta ise loonud (koos tõlgetega toimiku 2. kd, lk 55-58). Selles grupis avaldas hageja teate, milles palus vastata küsimustele. Hageja soovis muuhulgas teada, kellega tema loodud grupi liikmed seostavad xxx restorani xxx. Hageja esitatud tõendist nähtub, et 180 isikut vastasid, et nad seostavad seda hagejaga. Samast tõendist aga nähtub, et need poolthääled on lisatud hageja enda poolt.
89.Kohus osundab, et isikud, kes kuuluvad hageja loodud gruppi ja on aastate jooksul tutvunud hageja postitustega, ei saa olla hinnatavad kui lihtsalt avalikkuse hulka kuuluvad kolmandad isikud. Lisaks on hageja ise väitnud, et vaidlusalune postitus tehti kättesaadavaks ligi 50 000 inimesele, kuid hageja tõend võib heal juhul tõendada 180 isiku arvamust. Kohus leiab, et tegu ei ole objektiivse tõendiga, vaid hageja tuttavate arvamusega, mis ei saa tõendada hageja väidet, et kogu avalikkus ehk kõik need tuhanded isikud, kes väidetavalt M Bi postitusega tutvusid, seostasid xxx restorani xxx hagejaga.
90.Hageja korraldas samas FB grupis veel teisegi küsitluse (toimiku 2. kd, lk 64-65), milles ta soovis teada, kes tegeles kõige rohkem restorani xxx korralduslike küsimuste, reklaami ja personaliga. Sellele vastates on 199 isikut pidanud vastavaks isikuks hagejat. Needki hääled on lisatud hageja enda poolt. Kohus selgitas hagejale 13.09.2021 eelistungil, et tõendist nähtuvalt on hageja ise need hääled lisanud. Kohus leiab ka selle küsitluse puhul, et see ei saa tõendada objektiivselt hagejale „võõraste“ inimeste arvamust, vaid tegemist on hagejat FB kaudu tundvate isikutega. Hageja enda tuttavate hulgas korraldatud küsitlused ei saa objektiivselt tõendada asjaolu, et hagejal oli mistahes juhtiv roll xxx restoranis xxx.
91.Kohus leiab, et võimalikku juhtivat rolli xxx restoranis xxx oleks hageja saanud tõendada paljude objektiivsete ja kirjalike tõenditega – sealhulgas dokumentidega selle kohta, kuidas ja kellega ta lepinguid sõlmis, kellele korraldusi jagas ja kellelt tellimusi võttis. Hageja ei ole aga suutnud isegi välja tuua asjaolusid, millest tulenevalt oleks ta olnud Xxx restorani „taga“ või selle „võtmeisik“. Ainuüksi tulevalt sellest, et hagejal võis tekkida mõte restoran luua ning ta võis restorani omanikke ja juhte abistada menüü koostamisel, tooraine valikul või teistes kulinaarsetes küsimustes, ei saa lugeda tõendatuks, et ta oli automaatselt ettevõtte tegevjuht, kelle olemasolu kogu avalikkus teadis. Seega kokkuvõttes ei saa hageja nõudeid rahuldada ka põhjusel, et ta ei ole tõendanud, et vaidlusaluses postituses oleks mistahes lause avaldatud tema kohta.
92.Kuna hageja ei ole tõendanud, et postituse avaldas kostja ning selles sisalduvad laused puudutasid hagejat, ei pea kohus vajalikuks eraldiseisvalt asuda hindama, kas postituses avaldatud laused olid väärtushinnangud või faktiväited ning kas need olid oma olemuselt kellegi au teotavad. Kohus jätab rahuldamata hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded, sest hageja ei ole suutnud tõendada kummagi nõude rahuldamiseks vajalike esmaste eelduste olemasolu.
93.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
94.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostjat esindasid kaks esindajat. Kuni 04.12.2021 olid kulud 5740 eurot koos käibemaksuga. Sellele lisandub viimase istungi ettevalmistamise ajakulu ja osalemise kulu 3 tunni eest summas 432 eurot. Kokku palus kostja välja mõista 6172 eurot. Hageja menetluskuludele vastu vaidlemiseks kulus kostja esindajal täiendavalt 1 h 30 min ehk 216 eurot koos käibemaksuga. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja leidis, et alusetud on kulud menetluskulude tagatise taotluste koostamiseks. Lisaks leidis hageja, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud.
95.Kohus leiab, et kostja esindajate õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et kostja esindajate tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Samuti oli kohtu hinnangul käesolevas asjas mõistlik kahe esindaja kasutamine, sest vaidlus oli mahukas ja hageja seisukohad menetluse käigus pidevalt muutuvad. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja menetlusdokumendid sisaldasid liialt palju samu argumente, mistõttu on nende koostamise ajakulu üle paisutatud. Kostja menetluskulud on ligikaud poole võrra väiksemad hageja menetluskuludest. Lisaks esitas ka hageja menetluses korduvalt dubleerivaid väiteid.
96.Küll aga nõustub kohus sellega, et põhjendatud ei ole kulu menetluskulude tagatiste taotluste koostamisele, sest need taotlused jäid rahuldamata. Eeltoodud alusel ei loe kohus põhjendatuks kostja menetluskulusid kokku 959,13 euro ulatuses. Ülejäänud osas loeb kohus kostja menetluskulud põhjendatuks.
97.Kostja menetluskulude põhjendatud summa on 6172 eurot – 959,13 eurot + 216 eurot = 5428,87 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 5428,87 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.