Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avaliku e-toimiku (AET) vahendusel 01.09.2022. a. Kostjale oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 20.07.2018. a krediidikonto lepingu nr KK3304073. 18.12.2018. a sõlmiti põhitingimuste muutmise kokkulepe, millega muudeti laenulimiiti 3000 eurole. 18.01.2019. a sõlmiti põhitingimuste muutmise kokkulepe, millega muudeti laenulimiiti 5000 eurole. Kostja on lepingu alusel välja võtnud krediiti kokku 4998,07 eurot. Kostja pidi krediidi tagastama maksegraafiku alusel. Põhiosa katteks on kostja teinud makseid kokku summas 140,07 eurot. Seega kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning Placet Group OÜ ütles 24.05.2020. a lepingu üles. Placet Group OÜ loovutas 26.05.2020. a kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants ning seda koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja põhivõlg hagiavalduse esitamise seisuga on 4858 eurot. Lepingus leppisid pooled intressimääraks 39,99% aastas. Kostja kohustus intressi tasuma maksegraafiku alusel. Intressi võlgnevus on alates 10.03.2020. a osamaksest. Kostja intressi tasunud ei ole. Intressi võlgnevus on 482,11 eurot. Lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud sissenõudmiskulud on 15 eurot ning peale lepingu lõppemist 35 eurot. Kostja tasus 10.07.2020. a OÜ-le Aktiva Finants 40 eurot. Seega on sissenõudmisega seotud kulud kokku 10 eurot. Lisaks nõuab hageja kosjalt viivist põhivõlalt 4858 eurot ning seda alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevas alates, s.o alates 25.05.2020. a. Kuni hagiavalduse esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras (s.o 39,99%) kujuneb sissenõutavaks viiviseks 3850,28 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras põhinõude tasumiseni. VÕS § 8 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõistes. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus

2 (4)

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 4858 eurot, intressi 482,11 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 30.09.2022.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 3994,02 eurot (3850,28+143,74). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 01.10.2022. a viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1250 eurot, s.o 770 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 480 eurot õigusabikulu. Riigilõiv summas 770 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohtu hinnangul on hageja lepinguliste esindajate tasu põhjendatud üksnes osaliselt. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik, kuid esindaja poolt maakohtus hageja esindamisele kulutatud aeg 3,8 tundi ei ole arvestades asja olemust, keerukust, mahukust, tsiviilasja hinda ja asjaolu, et hageja on esitanud sarnaseid hagiavaldusi mitmes menetluses, mõistlik. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 2 tundi. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt mitte enam kui 20 euro ulatuses. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 3 (4)

1030 (770+240+20) eurot. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.