2-22-8654/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte e-posti aadressil. Kostja kinnitas menetlusdokumentide kättesaamist 11.08.2022. a kohtule saadetud e-kirjas. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Mogo OÜ 13.05.2016. a lepingu, mille alusel Mogo OÜ liisis kostjale sõiduki kapitalirendi vormis. Mogo OÜ võimaldas kostjale kokku 5600,75 eurot. Kostja kohustus summa kreeditorile tagastama maksegraafiku alusel, tasudes igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Alates 13.06.2016. a kohustus kostja igakuiselt tasuma 214 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. 01.06.2016. a sõlmisid pooled lepingu lisa, mille kohaselt laenusummat suurendati 110,72 euro võrra seoses sellega, et laenuandja loobus nimetatud summas enne lisa jõustumist kehtinud graafikujärgsest viimasest maksetähtpäevast kuni 30.06.2016. a arvestatud intressi nõudmisest. Väljamakset summas 110,72 eurot ei tehtud. Lisaks suurendati põhisummat 196,02 euro võrra seoses sellega, et laenuandja loobus nimetatud summas enne lisa jõustumist sissenõutavaks muutunud ja laenusaaja poolt tasumata intressi nõudmisest. Väljamakset ei tehtud. Uus laenu põhisumma 5907,49 eurot. Kostja kohustus perioodil 30.07.2016. a kuni 30.06.2022. a igas kuus tasuma osamakse 225,72 eurot. Kokku lepiti annuiteet. Kostja nõuetekohaselt osamakseid ei tasunud. Kreeditor esitas 30.07.2019. a teate, millega hoiatas lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 13.08.2019. a. Kreeditor esitas 19.08.2019. a lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse. 25.01.2019. a loovutas Mogo OÜ nõude PlusPlus Capital OÜ-le, millest teavitati ka kostjat. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud põhiosa jääk on 4580,06 eurot. Peale lepingu ülesütlemist võõrandas laenuandja tagatiseks olnud sõiduki väärtusega 750 eurot, mis arvestati maha kostja põhiosa võlgnevuse jäägist. Kostjal jäi tasumata põhiosa võlgnevus 3830,06 eurot. Lepingujärgselt kohustus kostja tasuma hagejale intressi ja seda määras 3,50% kuus, s.o 42% aastas. Kuni lepingu ülesütlemiseni on arvestatud intressi 572,35 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist määras, mis on võrdne intressimääraga 42% aastas. Alates 20.08.2019. a kuni 2 (5)

09.06.2022. a on sissenõutavaks muutunud viivis summas 4512,96 eurot. Tegutsedes heas usus, nõuab hageja viivist kuni põhivõla summani, s.o 3830,06 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka sõiduki müügikulude hüvitamist summas 86,50 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust. Kostjale on saadetud võlateatised 02.02 ja 14.11.2021. a ning 02.05.2022. a. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma kreeditorile maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Liisingulepingu legaaldefinitsioon on sätestatud VÕS §-s 361, mille kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostja täitnud nõuetekohaselt Mogo OÜ-ga sõlmitud lepingust ja selle lisast tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 ja § 196 lg-st 1 vabastab lepingu ülesütlemine lepingupooled nende lepinguliste kohustuse täitmisest. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja nõue põhivõlgnevuse summas 3830,06 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS §-s 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu nr L13052016/0211 kohaselt on kokkulepitud intressimääraks 42% aastas ning kostja poolt on tasumata intressimaksed vastavalt maksegraafikule lepingu lõpetamise seisuga ehk perioodil 30.07.2016. a kuni 19.08.2019. a kokku 572,35 eurot. Kohus leiab, et hageja intressi nõue on samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on esitanud viivise arvestuse - viivis põhinõudelt 3830,06 eurolt määras 42% aastas ning seda alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 20.08.2019. a kuni hagi esitamiseni 09.06.2022. a kujuneb summas 4512,96 eurot. Hageja nõuab viivist kuni põhivõla summani 3830,06 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Hageja viivisenõudele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kuivõrd lepingujärgne krediidi kulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, ei ole leping VÕS 4062 lg 1 alusel tühine. Hageja on vähendanud viivisenõuet ja nõuab viivist põhivõla summani, so 3830,06 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel peale lepingu ülesütlemist summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt on peale lepingu 3 (5)

lõppemist kostjale saadetud 3 meeldetuletusekirja, s.o 02.02.2021. a, 14.11.2021. a ja 02.05.2022. a. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1120 eurot, s.o 700 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 700 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejale on osutatud õigusabi 3 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Hagi lisad, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Kostja vastuväiteid ei esitanud ning seega ei pidanud hageja vastustele/vastuväidetele omapoolset seisukohta esitama. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks kokku 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 180 eurot (käibemaksuga). Hageja põhjendatud menetluskulud on 880 eurot (700+180). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.