Edelweiss Tallinn OÜ (likvideerimisel) hagi X vastu 46 360,39 euro, viivise ja kahjuhüvitise seoses õigusabikuludega väljamõistmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.jaanuari 2022.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
45 445,96 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 16.veebruari 2022.a apellatsioonkaebus (täiendatud 28.veebruaril 2022.a)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Edelweiss Tallinn OÜ (likvideerimisel) (registrikood 12744036, aadress Mahtra tn 56-44, Tallinn 13812), lepinguline esindaja Kristel Kangilaski Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik (e-post:XXX)
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 08.09.2022
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 14.01.2022 otsus tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlgnevus seoses tagastamata sularahakassaga 1 024,76 eurot ja sellelt viivis ning kahjuhüvitis seoses alusetute maksete ning välja võetud sularahaga 29 672,14 eurot ületavas osas ja sellelt ületavalt osalt arvestatud viivis, samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Kehtiv kohtuotsuse resolutsioon on järgmine: 1(8)
3.1.Rahuldada hagi osaliselt. 3.2.Välja mõista X-lt kahjuhüvitis seoses alusetute maksete ning välja võetud sularahaga 29 672,14 eurot ja viivis 304,83 eurot Edelweiss Tallinn OÜ (likvideerimisel) kasuks. 3.3.Välja mõista X-lt viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-3.2. märgitud põhinõudelt (29 672,14 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni Edelweiss Tallinn OÜ (likvideerimisel) kasuks. 3.4.Välja mõista Xlt Edelweiss Tallinn OÜ (likvideerimisel) kasuks viivis 53,08 eurot seoses põhivõlgnevusega, mille kohus mõistis tsiviilasjas 2-20-14043 välja 24.11.2021 õigeksvõtul põhineva osaotsusega. 3.5.Välja mõista X-lt viivis tsiviilasjas 2-20-14043 24.11.2021 tehtud õigeksvõtul põhineva osaotsuse resolutsiooni p 2 märgitud põhinõudelt (5 166,85 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni Edelweiss Tallinn OÜ (likvideerimisel) kasuks. 3.6.Välja mõista X-lt kahjuhüvitis seoses kohtueelsete õigusabikuludega 276 eurot Edelweiss Tallinn OÜ (likvideerimisel) kasuks. 3.7.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 2/3 ulatuses osas X ja 1/3 osas Edelweiss Tallinn OÜ (likvideerimisel) kanda. 3.8.Maakohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kostja oli 03.03.2015 kuni 19.11.2019 hageja juhatuse liige. Sel ajal olid hageja pangakaardid kostja valduses. Kostja on 2019. aasta jooksul võtnud hageja arvelduskontolt sularahana välja ja/või teostanud hageja pangakaardiga makseid kogusummas 45 335,63 eurot, mille kohta puuduvad kuludokumendid. Samuti on kostja jätnud hagejale üle andmata sularahakassa 1 024,76 eurot. Kostja on rikkunud raamatupidamiskohustust ja teinud hageja arvel kulutusi, mis ei seondu hageja majandustegevusega. Hagejal tekkis oma õiguste kaitsmisega seoses kulu õigusabile 276 eurot. Seoses sularahakassaga on kostja allkirjastanud 2018. aasta majandusaasta aruande, millest on näha, et 31.12.2018. a seisuga on bilansis 22 694 eurot (sh kassas 1 407,66 eurot), st kostja oli kassaga kursis ning kassa oli kostja ainuvalduses. Kostja ei ole enne kohtumenetlust väitnud, et kassat ei ole tema käes, vaid on lubanud selle tagastada. Muusikaseadmete komplekti osas ei olnud kostja enne selgitusi esitanud, kui hageja tegi kulutusi õigusabile. Seoses tasaarvestusega on kostja väited vastuolulised, samaaegselt ei saa väita, et nõuet ei ole tekkinud ja nõue on tasaarvestatud. Juhatuse liikme lepingut ei ole, võimalikud juhatuse liikme tasunõuded perioodist 15.04.2015 kuni 15.02.2018 on aegunud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 46 360,39 eurot (so tagastamata sularahakassa 1 024,76 eurot,
2(8)
alusetud maksed ja välja võetud sularaha 45 335,63 eurot), viivis perioodi 09.08.2020 kuni 24.09.2020 eest 476,27 eurot ning alates hagi esitamisest põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras ja kahjuhüvitis seoses kohtueelsete õigusabikuludega 276 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Ei ole võimalik väita, et kostja ei ole üle andnud sularahakassat, kui puuduvad tõendid, et kassa oli kostja käes või selle eest vastutas kostja. Hageja ei ole esitanud sisekorra eeskirju, millest nähtuks, et kostja vastutas kassa eest. Kassaraamat ei kajasta sularaha tehingute eest vastutavat isikut ning kostja ei ole seda ka allkirjastanud. Kassaraamat ei kajasta, kes on raha kontrollinud ja vastu võtnud. Kassaraamatu sissekannetest nähtub ebaõige informatsioon, mistõttu ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga. Kostjaga samal ajal tegutses ka teine juhatuse liige C ajavahemikus 03.12.2015- 09.01.2020, mistõttu ei ole võimalik väita, et just kostja pidi vastutama raamatupidamise korraldamise eest. Hageja ei ole raha kasutamise osas kostjalt selgitust nõudnud. Asjaolu, et pangakaardid olid kostja valduses, ei tähenda, et kostja kasutas kontol olevat raha isiklikuks tarbeks. Kostja on kuludokumendid suuremas osas esitanud, tõenäoliselt on hageja need ise ära kaotanud, sest ei ole usutav, et osa samal päeval tehtud nt kiirteetasude kuludokumentidest on esitatud ja osa on jäetud esitamata. Kiirteetasud, parkimised lennujaamades, kütuse ostmine olid otseselt seotud hageja majandustegevusega, sest hageja põhitegevusalaks oli klientidele transporditeenuse pakkumine. Kuludokumendi puudumine, kui pangakonto väljavõte kinnitab seotust äriühingu majandustegevusega, ei saa olla veel aluseks, et esitada nõue kostja vastu. Kulu õigusabile tuleb vähendada, kuna kostja vastu esitati mh põhjendamatu nõue muusikaseadmete komplekti maksumuse hüvitamiseks. Kostja on teinud hagejale 10.08.2020 tasaarvestusavalduse hageja nõuete tasaarvestamiseks juhatuse liikme tasu nõudega. Poolte vahel on 01.04.2015 sõlmitud juhatuse liikme leping, mille kohaselt on kostjal õigus saada alates 01.04.2015 igakuiselt juhatuse liikme tasu 1 000 eurot kuus, kokku 55 571,43 eurot juhatuse liikmeks oleku aja kohta. Juhul kui leping on tühine, on kostjal õigus saada juhatuse liikme ülesannete täitmise eest mõistlikku tasu. Seoses tasaarvestusega on hageja nõuded rahuldatud, aga see ei tähenda, et kostja nõustuks, et hagejal oleksid nõuded tekkinud. Viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõuded lõppesid tasaarvestusega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 024,76 eurot VÕS § 626 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel ning 39 977,38 eurot ÄS § 187 lg 2 ning VÕS § 115 lg 1 alusel ning kahjuhüvitise seoses kohtueelse kuluga õigusteenusele 276 eurot ja nimetatud summadelt viivise, samuti 4.11.2021 õigeksvõtul põhineva osaotsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 5 166,85 eurolt viivise.
4.Otsuse põhjenduste kohaselt oli kostja 03.03.2015-19.11.2019 hageja juhatuse liige. Kohus tuvastab kassaraamatu väljavõtte alusel, et 19.11.2019 oli sularahakassa jääk 1 024,76 eurot ning hagejal tekkis kostja vastu nõue alates 20.11.2019 raha väljaandmiseks VÕS § 626 lg 1 alusel. Kohus tegi 09.06.2021 kostjale ettepaneku esitada tõendeid, et on üle andnud hagejale sularahakassa pärast oma volituste lõppemist juhatuse liikmena. Kostja tõendeid ei esitanud.
5.Kohus tuvastab AS SEB Pank kinnituse alusel, et hageja kontoga seotud pangakaarte valdas kostja. Hageja heidab kostjale ette kuludokumentide säilitamata jätmist
3(8)
maksete kohta summas 40 168,78 ning leiab, et väljavõttel kajastatud kulutusi ning väljavõetud sularaha on kostja kasutanud isiklikes huvides. Kostja märkis, et hageja tegevusalaks oli transporditeenuse pakkumine ning nähtuvalt hageja esitatud konto väljavõttest sellega ka kulutused seondusid: kiirteetasud, parkimised lennujaamades, kütuse ostmine, millega analoogseid kulutusi on hageja aktsepteerinud. Kohus asub seisukohale, et kostja ei tõendanud, et tema poolt hageja arvel tehtud kulutused ja välja võetud sularaha oleksid 39 977,38 euro (40 168,78 - 101,9 - 89,5) ulatuses kasutatud hageja huvides. Sellega seoses on kostja rikkunud hageja vara hoidmise kohustust. Kohustuse rikkumise tõttu on hageja vara 39 977,38 euro ulatuses kaotsi läinud ning hagejal on tekkinud vastavas ulatuses kostja vastu kahju hüvitamise nõue.
6.Kostja väitel on ta 10.08.2020 avaldusega mh tasaarvestanud hageja nõuded sularahakassa väljaandmiseks ning kahju hüvitamiseks oma nõudega juhatuse liikme tasu saamiseks, mis tuleneb 01.04.2015 juhatuse liikme lepingust. Kostja väitel on tal 01.04.2015 juhatuse liikme lepingu alusel õigus saada hagejalt töötasu 1 000 eurot kuus, so perioodi 01.04.2015-14.11.2019 eest kokku 55 571,43 eurot.
7.Kohus selgitas kostjale 09.06.2021, et olukorras, kus kehtiv juhatuse liikme leping või osanike otsus juhatuse liikmele tasu määramise kohta puudub, kuid kostja soovib tasunõuet hageja nõuetega tasaarvestada, tuleb kostjal esitada vastuhagi juhatuse liikme tasu määramise ja väljamõistmise nõudes. Kohus määras kostjale mh tähtaja vastuhagi esitamiseks. Kostja vastuhagi ei esitanud. Kohus leiab, et ei saa teha otsustust tasunõude kindlaks määramiseks, kui vastavat nõuet menetlusse esitatud ei ole. Olukorras, kus puudub nii osanike otsus kui kohtulahend tasu määramise kohta, tasunõuet tekkinud ei ole. Seetõttu oli kostja 10.08.2020 avaldus tasaarvestusse puutuvalt õigusliku toimeta ning võimalik ei ole ka protsessuaalne tasaarvestus. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1 024,76 eurot VÕS § 626 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel ning 39 977,38 eurot ÄS § 187 lg 2 ning VÕS § 115 lg 1 alusel.
8.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise 476,27 eurot põhinõuetelt (periood 09.08.2020-24.09.2020) ning edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 25.09.2020 kuni põhinõuete täitmiseni.
9.Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 1 024,76 eurot perioodi 09.08.2020-24.09.2020 eest summas 10,53 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 39 977,38 eurot perioodi 09.08.2020-24.09.2020 eest summas 410,7 eurot. Kohus tegi 24.11.2021 õigeksvõtul põhineva osaotsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5 166,85 eurot. Seonduvaid viivisenõudeid kostja õigeks ei võtnud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 5 166,85 eurot perioodi 09.08.2020- 24.09.2020 eest summas 53,08 eurot
10.Kohus rahuldab hageja nõude ka osas, milles hageja on taotlenud viivise väljamõistmist põhivõlgnevustelt alates 25.09.2020 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Hageja on esitanud kostja vastu ka kahju hüvitamise nõude seoses kohtueelsete õigusabikuludega, tuues välja, et kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, pidi hageja kasutama õigusabiteenust. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus tuvastab Themis õigusbüroo arve alusel, et hagejale on osutatud õigusteenust seoses nõuete esitamisega kostja vastu 2 tundi, hagejal on tekkinud kulu
4(8)
õigusteenusele 276 eurot (sh käibemaks). Nähtuvalt kohtule esitatust on õigusteenuse osutaja koostanud nõudekirja ning vastuse kostja 10.08.2020 avaldusele. Kohus ei nõustu kostjaga, et kahjuhüvitist tuleks VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada, kuna hageja nõudis kostjalt nõudekirjaga mh alusetult muusikaseadmete komplekti maksumuse hüvitamist. Nähtuvalt nõudekirjast on selles komplekt kajastatud üksnes nõudesumma arvestuskäigu ühe arvestusreana, mis ei saanud oluliselt mõjutada ajakulu dokumendi koostamiseks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise seoses kohtueelse kuluga õigusteenusele 276 eurot. Kostja apellatsioonkaebus
11.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles hagi rahuldati ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oli X Edelweiss Tallinn OÜ juhatuse liikmeks alates 03.03.2015 kuni 14.11.2019. Edelweiss Tallinn OÜ ja X vahel on sõlmitud juhatuse liikme leping 01.04.2015. Lepingu punkti 3.1 kohaselt on X-l õigus saada alates 01.04.2015 igakuiselt juhatuse liikme tasu 1000 eurot kuus, kokku 55 571,43 eurot. Summa kujunemine on välja toodud tabelis 1 10.02.2021 menetlusdokumendi lisas nr 1.
12.Hageja on väitnud, et hageja enamusosanik oli C (99% häältest), mistõttu tema osaluseta on vastavasisuline otsus õigustühine. C ei ole kostja juhatuse liikme tasustamise kohase otsuse poolt hääletanud. Seega on kostja lepingulise esindaja poolt viidatud leping tühine, millest kantuna on kostja tasaarveldamise nõue perspektiivitu. Kostja leiab, et antud juhul tekib olukord, et enamusosanik võib kõikide otsuste puhul vastu hääletada, kasutades ära oma tugevamat positsiooni, ja tekib absurdne olukord, kus juhatuse liikme teenust soovitakse, mis on eeldatavasti ka juhatuse liikme põhitegevus, aga tasu selle eest ette ei nähta. Selline olukord ei ole hea usu põhimõttega vastavuses.
13.Hageja ei ole vaidlustanud tasumäära, vaid on pidanud 01.04.2015 juhatuse liikme lepingut tühiseks ja leidnud, et tal ei ole üldse kohustust juhatuse liikmele, st kostjale, tasu maksma, mis on nagu juba eelnevalt märgitud vastuolus kehtiva Riigikohtu praktikaga. Seega tuleb lähtuda mõistliku tasu põhimõttest. Kostja leiab, et juhatuse liikme igakuine tasu 1000 eurot on mõistlik ja proportsionaalne juhatuse liikme poolt täidetavate ülesannetega. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta eeltooduga ei pea vajalikuks arvestada. Kostjal on hageja vastu juhatuse liikme tasu nõue ja seda on võimalik tasaarvestada.
14.Kostja oli Edelweiss Tallinn OÜ juhatuse liikmeks alates 03.03.2015 kuni 14.11.2019. Edelweiss Tallinn OÜ ja X vahel on sõlmitud juhatuse liikme leping 01.04.2015. Lepingu punkti 3.1 kohaselt on X-l õigus saada alates 01.04.2015 igakuiselt juhatuse liikme tasu 1000 eurot kuus, kokku 55 571,43 eurot. Kostja märgib, et kuigi poolte vahel kestab käesoleval hetkel kohtuvaidlus on võimalik vastavalt Riigikohtu seisukohale esitada tasaarvestuse avaldus ka kohtumenetluse ajal (vt RKTKo 2-1616484 p 15, RKTKo nr 3-2-1-126-13 p 13, RKTKo nr 3-2-1-30-16 p 12). Maakohus ei ole selgitanud, miks ta ei pea võimalikuks arvestada Riigikohtu praktikaga. Kostja on tasaarvestusavalduse teinud 10.08.2020 ning hageja on oma hagiavalduses kinnitanud, et ta on selle kätte saanud. Eeltoodut arvestades kostja ei nõustu maakohtu seisukohtadega, et „kostja 10.08.2020 avaldus on tasaarvestusse puutuvalt õigusliku toimeta ning võimalik ei ole ka protsessuaalne tasaarvestus.“ Vastus apellatsioonkaebusele
5(8)
15.Vastustaja leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 14.01.2022 otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlgnevus seoses tagastamata sularahakassaga 1 024,76 eurot ja sellelt viivis ning kahjuhüvitis seoses alusetute maksete ning välja võetud sularahaga 29 672,14 eurot ületavas osas ja sellelt ületavalt osalt arvestatud viivis, samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
17.Asja materjalidest nähtub: - Hageja enamusosanik oli C 99% ulatuses, kostja oli hageja osanik 1 % ulatuses. -Kostja oli 03.03.2015-19.11.2019 hageja juhatuse liige. -Kehtiv juhatuse liikme leping või osanike otsus juhatuse liikmele tasu määramise kohta puudub. - Juhatuse liikmeks olemise ajal kostjale juhatuse liikme tasu ei makstud. -Hageja nõudis kostjalt peale juhatuse liikme kohustuste lõppemist 46 360,39 eurot (so tagastamata hageja sularahakassa 1 024,76 eurot ning hageja kontolt tehtud alusetud maksed ja välja võetud sularaha 45 335,63 eurot). -Kostja tegi tasaarvestusavalduse 10.08.2020 tasaarvestades hageja nõuded sularahakassa väljaandmiseks ning kahju hüvitamiseks oma nõudega juhatuse liikme tasu saamiseks, mis oli 1 000 eurot kuus, so perioodi 01.04.2015-14.11.2019 eest kokku 55 571,43 eurot.
18.Apellatsioonimenetluses ei vaidlustata apellatsioonkaebuse põhjenduste järgi maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas mh, et kostja on jätnud hagejale üle andmata sularahakassa 1 024,76 eurot ning kostja on teinud hageja kontolt aluseta makseid ja välja võtnud sularaha 39 977,38 euro ulatuses ning seda, et nimetatud summad tuleb kostjal hagejale tasuda. Apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust osas, milles maakohus eitas kostja tasaarvestuse põhjendatust
19.Maakohus asus seisukohale, et kuna ta selgitas kostjale 09.06.2021, et olukorras, kus kehtiv juhatuse liikme leping või osanike otsus juhatuse liikmele tasu määramise kohta puudub, kuid kostja soovib tasunõuet hageja nõuetega tasaarvestada, tuleb kostjal esitada vastuhagi juhatuse liikme tasu määramise ja väljamõistmise nõude, kuid kuna kostja vastuhagi ei esitanud ei saa kohus teha otsustust tasunõude kindlaks määramiseks. Maakohus leidis, et seetõttu oli kostja 10.08.2020 avaldus tasaarvestusse puutuvalt õigusliku toimeta ning võimalik ei ole ka protsessuaalne tasaarvestus.
20.Eeltoodust nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et kui osanike otsus tasu määramise kohta puudub, siis kohtuliku kontrollita, st vastava kohtulahendita ei ole juhatuse liikme tasunõue edukas. Ringkonnakohus leiab, et põhimõtteliselt on maakohtu seisukoht õige, kuid maakohus ei ole arvestanud sellega, et juhatuse liikme tasunõude kohtulikku kontrolli saab teostada ka siis, kui tuvastatakse, kas kostja tasaarvestusavalduses märgitud juhatuse liikme tasunõue on põhjendatud. Maakohus jättis kostja tasaarvestuse aluseks oleva juhatuse liikme tasunõude põhjendatuse sisulises osas kontrollimata. 21.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda 6(8)
tema kohustuse täitmist. Sama sätte lõike 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.
22.Menetluses tugines kostja ka sellele, et isegi juhul, kui tuvastatakse, et kehtivat osanike otsust temale kui juhatuse liikmele tasu maksmise kohta ei ole, tuleb talle, kui käsundisaajale maksta mõistlikku tasu.
23.Ringkonnakohus osutab, et juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, millele kohaldatakse lisaks äriseadustiku sätetele ka võlaõigusseaduse (VÕS) käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (VÕS §-d 619-634) (vt nt Riigikohtu 7. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11889/42, p 14; 9. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20; 8. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19112, p 16). Riigikohus on väljendanud seisukohta (tsiviilasi 2-15-18186), et äriühingu juhatuse liikmetel, kes tegutsevad nn võõrorgani põhimõttel (olemata ise samal ajal osanikeks või aktsionärideks), on vähemalt üldjuhul õigus saada oma tegevuse eest tasu. Seda kinnitab mh VÕS § 627 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt juhul, kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, tuleb tasu maksta, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Oleks ebamõistlik eeldada, et isik nõustuks juhtima äriühingut, milles tal ei ole osalust, ja kandma juhatuse liikmele seaduses ettenähtud vastutust ilma äriühingust mingit vastutasu saamata.
24.Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et kostja on hageja osanik 1% ulatuses, seega tuleb ringkonnakohtu arvates jaatada mõistlikus suuruses kostja tasuõigust aja eest, kui tema panus hageja juhtimisse oli piisav tasu määramiseks. Asjas on esitatud 2018.a majandusaasta aruanne (I kd, tlk 61-64), millest nähtuvad majandusaasta tulemused nii 2017.a kui ka 2018.a kohta. Nimetatud dokumendist tulenevalt ei ole võimalik jaatada kostja tasuõigust 2017.a eest, kuivõrd äriühingus majandustegevust, mis õigustaks kostja tasunõuet, ei nähtu. 2018.a on majandustegevus, aastaruandes märgitud sõidukite edasimüük, olnud aktiivne, mida näitab ka märgitud müügitulu. Asjas on esitatud 2019.a hageja pangakonto väljavõte (I kd, tlk 105131), millest nähtub aktiivne majandustegevus. Asjas puudub vaidlus, et 2019.a osutas hageja transfeeri teenust, sh välisriigis ning teenuse korraldajaks oli kostja, seda jaatasid ringkonnakohtus toimunud istungil mõlemad pooled. See, et 2015, 2016, 2017 toimus hageja poolt kostja töö tulemusel transfeeriteenuse osutamine või sõidukite müük mahus, mis õigustaks kostja tasunõuet, asjas tõendatud ei ole.
25.Kostja on seisukohal, et mõistliku tasu suurus iga kuu osutatud teenuse eest on 1000 eurot kuus. Oma alternatiivsetes väidetes tugines hageja sellele, et juhul, kui jaatada kostja tasuõigust, siis ei saa mõistliku tasu suurus ületada 500 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et hageja seisukoht on põhjendatud. VÕS §-st 7 lähtudes, arvestades ka miinimumpalga suurust nimetatud aastatel ning seda, millises ulatuses nähtub teenuste osutamise kogumaht rahaliselt hageja huvides, tuleb mõistliku tasu suuruseks 2018 ja 2019.a, kui kostja oli hageja juhatuse liige, pidada 500 eurot kuus (netotasuna).
26.Asjas on hageja tuginenud ka sellele, et kostja tasunõue on osaliselt aegunud. Kuna kostja tegi tasaarvestuse summadega, mille nõudeõigus tekkis hagejal 2019.aastal, siis 2018 ja 2019.a tasunõue, mille saamise õigust tuleb ringkonnakohtu arvates jaatada, ei ole aegunud VÕS § 197 lg 2 esimese lause järgi.
7(8)
27.Seega moodustab kostja põhjendatud tasunõue, arvestades ka seda, et 2019.a oli äriregistri järgi kostja hageja juhatuse liige 2019.a novembris vaid osa aega, kokku summa 11 330 eurot. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et kostja tasaarvestus on osaliselt, eelnimetatud summas, põhjendatud ning seega tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada. Tasaarvestuse tõttu puudub hagejal õigus saada kostjalt sularahakassa üleandmata jätmise eest 1 024,76 eurot ning kostja tehtud hageja kontolt aluseta maksete ja välja võetud sularaha eest 10 305,24 eurot. Selles osas on põhjendamatu ka arvestatud viivis.
28.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise põhinõuetelt perioodi 09.08.202024.09.2020 eest ning edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 25.09.2020 kuni põhinõuete täitmiseni. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud viivise arvestamise aluseks olevat perioodi. Maakohtu otsust tuleb aga korrigeerida viivise osas, kuivõrd tasaarvestuse põhjendatuse tõttu põhinõue väheneb. Põhjendatud viivise suuruseks perioodi 09.08.2020-24.09.2020 eest summat 29 672,14 eurot arvestades on 304,83 eurot. Menetluskulude jaotus
29.Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades asja olemust, lõpptulemusena hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldatud ja rahuldamata osa jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 2/3 ulatuses kostja kanda ja 1/3 ulatuses hageja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.