(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-114129
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused ASi hagi J. A. vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
6350,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474), asukoht Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Vahar (Tallinna Õigusbüroo OÜ); e-post [email protected] Kostja: J. A. (isikukood xxxx), elukoht teadmata
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja C ASi vahel 07.03.2019 sõlmitud leping, mille alusel avati kostjale krediidilimiit ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjal võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ulatuses. 07.03.2019 esitas kostja laenutaotluse krediidilimiidist 3000 euro saamiseks. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust. C AS loovutas nõude hagejale. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohus saatis hagimaterjalid e-posti aadressil xxxx, kuid kostja nende kättesaamist ei kinnitanud. Lisaks püüdis kohus hagimaterjalid kätte toimetada aadressil xxxx, kuid neid ei õnnestunud kostjale isiklikult üle anda. Seetõttu toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.09.2022. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (21.09.2022) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb menetluskuluna riigilõivu 630 euro ja õigusabikulu 100 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist kostjalt. Õigusabi osutajal on kulunud hagiavalduse aluseks olevate
dokumentidega tutvumisele, tõendite komplekteerimisele ja hagi koostamisele kokku 1 h. Hageja esindaja tunnihind on 100 eurot + km. Hageja tasutud riigilõiv 630 eurot jääb TsMS § 162 alusel kostja kanda. Lisaks jäävad kostja kanda näidatud mahus mõistlikud ja vajalikud hageja esinduskulud 100 eurot. Seega on hüvitatavad menetluskulud kokku 730 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.