Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
30. september 2022.a, Tallinn
Hagihind
179,58 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-21-132618 Aiandusühistu Mari 92 hagi A.-P. P. vastu võlgnevuse 150 euro ja viivise saamiseks
nende Hageja: Aiandusühistu Mari 92 (registrikood 80035515, asukoht Marja tee 14, Viti küla, Harku vald, 76910 Harju maakond; e-post [email protected]) Kostja: A.-P. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A.-P. P.’alt Aiandusühistu Mari 92 kasuks võlgnevus summas 150 eurot Aiandusühistu Mari 92 2020., 2021. ja 2022. aasta liikmemaksude eest ning viivis summas 25,38 eurot.
3.Jätta kostja A.-P. P.’a kanda.
4.Välja mõista A.-P. P.’alt Aiandusühistu Mari 92 kasuks menetluskulu summas 75 eurot. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aiandusühistu Mari 92 esitas Harju Maakohtule hagi A.-P. P. vastu võlgnevuse 150 euro ja viivise saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja liige. AÜ ülesandeks on hooldada liikmete ühisvara, milleks on juurdepääsutee (ringtee) liikmete omandis olevatele elamutele/suvilatele, juurdepääsutee elektrivalgustus ning värav ja selle automaatika. AÜ vara säilimise, hooldamise ja remondi kulud tasutakse AÜ liikmete iga-aastastest osamaksetest. Vastavalt AÜ Mari 92 põhikirja punktile 4.3 on aiandusühistu liige kohustatud tasuma iga-aastast osamakset. Kehtiv osamakse suurus 50 eurot on üldkoosoleku poolt kinnitatud 2011. aastal ja seda hiljem muudetud ei ole.
1.3.Kostajale kuulub Xxxx kinnistu ühes seal asuva elamuga, mis on kostja elukoht ja talle kuulava ettevõtte OÜ S asukoht. Xxxx kinnistule pääseb ainult AÜ-le kuuluva juurdepääsutee ja värava kaudu.
1.4.AÜ-le kuuluv juurdepääsutee paikneb Xxxx (katastritunnus xxxx) katastriüksusel, mis on moodustatud ja maakatastris registreeritud Harku Vallavalitsuse 19.12.1997 korralduse nr 1516 alusel.
1.5.Ühistu liikmemaksude tasumiseks ei esitata arveid, vaid liikmed peavad selle tasuma arvet saamata hiljemalt jooksva aasta 01. juuliks. Vastav otsus tehti AÜ üldkoosoleku, kus ka kostja osales, poolt 2013. aastal.
1.6.Kostja või tema eest talle kuuluv ettevõte OÜ S on tasunud ühistu liikmemaksu kuni 2018. aastani (kaasa arvatud).
1.7.Kostja ei ole maksnud AÜ liikmemakse aastatel 2019, 2020 ja 2021. Seega on hagejal kostja vastu ka viivisenõue summas 17,58 eurot.
1.8.07.06.2021 e-postiga saadud AÜ üldkoosoleku kutsele vastuseks on kostja samal päeval saatnud AÜ-le e-kirja sooviga tutvuda aastaaruandega enne selle kinnitamist. Kui kostja oleks 07.06.2021 olnud arvamusel, et ta on AÜ-st välja astumise avalduse esitanud ja ei ole enam AÜ liige, ei oleks ta eeldatavalt ka võõra ühistu aastaaruannet tutvumiseks küsinud, arvestades iseäranis asjaoluga, et kostjal on oma ettevõte, kes pakub raamatupidamis- ja maksunõustamise alaseid teenuseid.
1.9.Pärast 05.09.2021 AÜ-lt e-postiga saadud meeldetuletust võlgnevuse likvideerimiseks on kostja 09.09.2021 saatnud AÜ-le e-kirja, milles kommenteerib üleüldiselt ühistu vajalikkust, kuid mille punktis 3 väidab: „Minu mälu järgi ma tasusin eelmisel aastal (s.o 2020, hageja kommentaar) ühistu liikmemaksu. Kontrollin pangast, aga kuna nii pikk väljavõtte küsimine võtab pisut aega, siis ei juhtu see kohe ja praegu.“ Eelnev tõendab, et ka 05.09.2021 oli kostja veendunud, et ta on AÜ liige.
1.10.06.09.2022 esitatu kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasumata liikmemaksude näol 150 eurot (2020., 2021. ja 2022. aasta AÜ Mari 92 liikmemaksud) ja viivise summas 25,28 eurot kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 30.09.2022.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 75 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.2019.a kevadel (märtsis või aprillis) esitas kostja käsitsi kirjutatult mittetulundusühingust väljaastumise avalduse, milline on antud tollase ühistu esimehe kätte. Ühistust välja astumine oli tingitud ühistu tegevusetusest.
3.2.Peale avalduse esitamist ja kuni käesoleva aasta juunikuuni ei ole saadetud talle mitte ühtegi teadet üldkoosoleku kokkukutsumise või võlgnevuse kohta.
3.3.Kostja küsis ühistu aastaaruannet huvi pärast.
3.4.Kostja ei vaidlusta 2019.a liikmemaksu ning on nimetatud summa hagejale tasunud.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5.Hagiavalduse esitamisel kehtinud TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja põhinõude summa on 150 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.
6.Kohus leiab, et käesoleva hagiavaldus kuulub rahuldamisele ning seda alljärgnevatel põhjendustel.
7.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 17 lg 1 kohaselt kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
8.Aiandusühistu Mari 92 põhikirja punkti 3.7.3 kohaselt peab ühistu liige tasuma juhatuse poolt kinnitatud tähtajaks osamaksu ja kõik maksed, mis on seotud ühistu tegevuse eesmärkidega (dtl 38).
9.Aiandusühistu Mari 92 21.05.2011 toimunud üldkoosoleku protokolli kohaselt on päevakorrapunkti 5 all otsustatud, et ühistu liikmete aastamakse on 50 eurot. Makse tuleb tasuda 01. juuliks 2011. Need, kes on jõudnud juba ära maksta summas 51 eurot ja 13 senti, need maksavad järgmisel aastal sellevõrra vähem (dtl 42). Aiandusühistu Mari 92 15.06.2013 toimunud üldkoosoleku protokolli otsuse p-i 3 kohaselt (dtl 48) on ühistu 2013. aasta makse 50 eurot; makse tuleb tasuda 01. juuliks 2013; edaspidi iga-aastase ühistumakse kohta arveid ei esitata. Iga liige hoolitseb ise, et makse saaks igal aastal 1. juuliks tasutud.
10.Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud kuni 2018. aastani (kaasa arvatud) liikmemaksu igaaastaselt summas 50 eurot. Samuti on kostja tasunud kohtumenetluse ajal 05.02.2022 2019.a liikmemaksu summas 50 eurot (dtl 114).
11.06.09.2022 menetlusdokumendiga (dtl 127-128) teatas hageja, et 01.07.2022 muutus sissenõutavaks ka 2022. aasta aiandusühistu liikmemaks. Kuna kostja on võtnud õigeks oma võlgnevuse 2019. aasta liikmemaksu kohta ja selle 05.02.2022 tasunud, siis palub hageja kostjalt välja mõista tasumata liikmemaksude näol summa 150 eurot (2020., 2021. ja 2022. aasta AÜ Mari 92 liikmemaksud) ja viivised 25,28 eurot kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 30.09.2022 vastavalt menetlusdokumendis toodud arvestusele.
11.1.Kostja 09.09.2022 menetlusdokumendis ei esita vastuväiteid 2022. aasta liikmemaksu menetlemisele (dtl 132). Kostja seisukohast saab kohus aru selliselt, et ka 2022.a liikmemaksu osas on tal samasisulised vastuväited, mis 2020. ja 2021. aasta liikmemaksule.
11.2.Tsiviilasi on lihtmenetluses, mis tähendab vastavalt TsMS § 407 lg-1 asja menetlemist lihtsustatud korras. Kohus leiab, et ostarbekas ja menetlusökonoomia põhimõttega on menetleda ka hageja nõuet 2022. aasta liikmemaksu osas käesolevas menetluses. Kohus võiks teoreetiliselt selle nõude eraldada uueks tsiviilasjaks, kuid see tooks hagejale kaasa täiendava ajaressursi kulu ning täiendava riigilõivu kulu. Kui teoreetiline uus hagi rahuldatakse, tähendaks see kostjale ka riigilõivu hüvitamist ehk kokkuvõttes suuremat kulu. Kohtusüsteemile tähendaks see omakorda täiendavat ressursikulu uue hagiavalduse menetlemiseks. Seetõttu menetleb kohus kohtu ja poolte ressursside kokkuhoiu nimel hageja nõuet 2022. aasta liikmemaksu tasumiseks käesolevas menetluses. Kohtule on kostja positsioon ka selle nõude osas selge.
12.Vaidlus on pooltel selle üle, kas kostja on astunud Aiandusühistu Mari 92 liikmete hulgast välja 2019. aastal ning kas kostjal on kohustus tasuda liikmemaksu järgnevate aastate eest.
12.1.Hageja on avaldanud, et kostja liikmete hulgast väljaastumise kohta ühtegi avaldust esitanud ei ole. Kostja on aga asunud seisukohal, et ta ei ole alates 2019.a märtsiaprillikuust hageja liige, kuivõrd esitas käsitsi kirjutatult mittetulundusühingust väljaastumise avalduse, milline on antud tollase ühistu esimehe kätte.
12.2.MTÜS § 15 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu liikmel on õigus avalduse alusel mittetulundusühingust välja astuda. Aiandusühistu Mari 92 põhikirja punkti 3.5.3 kohaselt on ühistu liikmel õigus astuda ühistust välja juhatusele esitatud avalduse alusel (dtl 37).
12.3.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et ta on esitanud hagejale avalduse ühistust väljaastumiseks. Kohus on kostjale vastava asjaolu tõendamise vajadust selgitanud oma 24.08.2022 määruse punktis 4 ning välja toonud, et hetkel selle kohta tõendeid pole. Kohus andis sama määrusega kostjale võimaluse 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 09.09.2022, esitada selle kohta täiendavaid tõendeid, aga kostja midagi ei esitanud.
12.4.Asja materjalidest nähtub, et 07.06.2021 on e-postiga edastatud kostjale AÜ üldkoosoleku kutse ning kostja on samal päeval saatnud AÜ-le e-kirja sooviga tutvuda aastaaruandega enne selle kinnitamist (dtl 65). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kui kostja oleks 07.06.2021 olnud arvamusel, et ta on aiandusühistust välja astumise avalduse esitanud ja ei ole enam aiandusühistu liige, ei oleks ta eeldatavalt ka võõra ühistu aastaaruannet tutvumiseks küsinud. Usutavalt ei kõla kostja väide, et soovis sellega tutvuda vaid uudishimust. Ilmselt oleks ka hageja vastanud kostja palvele majandusaasta aruandega tutvuda eitavalt, kui hageja oleks olnud seisukohal, et kostja on aiandusühistust välja astunud.
12.5.Kohus asub seisukohale, et kostja enda väljaastumist aiandusühistust tõendanud ei ole. Seega on kostja kohustatud järgima aiandusühistu üldkoosoleku otsuseid ja tasuma aastamaksuna 50 eurot iga aasta 01. juuliks.
12.6.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal tuleb tasuda hageja liikmemaks 2020., 2021. ja 2022. aasta eest 50 eurot aastas ehk kokku summas 150 eurot.
13.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13.1.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 25,28 eurot kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 30.09.2022.
13.2.Kostja viivisenõude kujunemisele, arvutuskäigule ning suurusele vastuväiteid
esitanud ei ole.
13.3.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viivisenõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostja on alles kohtumenetluses ajal, s.o 05.02.2022 tasunud 2019.a. eest, kuigi liikmemaks pidi olema tasutud hiljemalt jooksva aasta esimeseks juuliks.
13.4.Seega on põhjendatud hageja viivisenõue 2019.a. liikmemaksu eest perioodi 02.07.2019 kuni 04.02.2022 eest summas 10,39 eurot, 2020.a eest summas 8,99 eurot, 2021.a summas 5 eurot ja 2022.a perioodi 02.07.2022 kuni 30.09.2022 eest summas 1 euro. Eelnevast tulenevalt on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele summas 25,38 eurot.
14.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 150 eurot ja viivis 25,38 eurot.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
16.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 179,58 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o käesoleva tsiviilasjas jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
18.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
19.Hageja on kohtule teatanud, et menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tastud riigilõiv summas 75 eurot (dtl 128).
20.Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 75 eurot (dtl 83). Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv kostja poolt hagejale hüvitamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.