2-22-9516/4 - Võlaõigus - Kompromissilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista kostjalt KxxxxxxxxxVxxxxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte e-posti aadressil. Kostja kinnitas kohtule 11.08.2022. a saadetud e-kirjaga menetlusdokumentide kättesaamist. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 03.09.2021. a kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24991108. Hageja omas võlgniku vastu nõuet krediidikonto nr 70301 alusel - kostja võlgnes hagejale 2849,78 eurot ja viivised summas 1983,26 eurot. Kuna kostja võlgnevus tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromisslepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus viivistest summas 1 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromissisummas 4832,04 eurot. Lisandus lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei tasunud. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.11.2021. a osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja nõuab kostjalt viivist määras 0,06% päevas põhinõudelt. Hageja on arvestanud viivist alates 16.11.2021. a kuni 29.06.2022. a summas 386,43 eurot. Lisaks taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist määras 0,06% päevas põhinõudelt ning seda kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui põhinõude ulatuses. Hageja esitatud asjaolude pinnalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele VÕS § 578 lg 1, § 30 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse kompromissisummas 4842,04 eurot (sh põhinõue 2849,78 eurot ja enne 03.09.2021. a sissenõutavaks muutunud viivised 1982,26 eurot ning lepingu sõlmimise tasu 10 eurot), sissenõudmiskulu 35 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 29.09.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 543,70 eurot (386,43+157,27). Lisaks mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 30.09.2022. a viivise põhivõlalt kuni põhinõude (2849,78 eurot) täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,06% päevas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1015 eurot, s.o 595 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 595 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb ühel lepingul. Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 1,5 tundi. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 775 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 595 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 180 eurot (koos käibemaksuga). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik