nende Hageja: GelvoraSergel OÜ, registrikood 14550827 Hageja lepinguline esindaja: R. S. Kostja: M. V, isikukood XXX Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista M. V. GelvoraSergel OÜ kasuks M. V. ja XXX vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel: - põhivõlgnevus 9263,44 eurot, intress 1091,60 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, tasumata lepingu haldustasu 10,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 4025,23 eurot; - viivis 19,9% aastas tasumata põhivõlgnevuselt alates 05.07.2022. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud M. V. kanda.
4.Määrata GelvoraSergel OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 980 eurot.
5.Välja mõista M. V. GelvoraSergel OÜ kasuks menetluskuluna 980 eurot. M. V. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.XXX ja M. V. (kostja) sõlmisid XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 11 250 eurot laenu intressimääraga 19,9% aastas. Ka viivisemääraks lepiti kokku 19,09% aastas. Samuti leppisid lepingupooled kokku laenu haldamise tasus 1,50 eurot kuus. Lepingu punkti 5.1. kohaselt pidi kostja laenusumma, intressi ja haldustasu tasuma laenuandjale igakuiste osamaksetena vastavalt lepingu lisaks olnud maksegraafikule. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 10.03.2024. a.
2.Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 5.1. ning oli graafikujärgsete maksetega viivituses, saatis XX.XX.XXXX kostjale 27.02.2020. a hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuivõrd kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, saatis XXX 28.04.2020. a kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta ning loovutas 18.03.2021. a laenulepingust nr XXX tuleneva nõude GelvoraSergel OÜ-le (hageja). Hageja saatis 10.04.2021. a kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta ja teavitas kostjat ka nõude loovutamisest. Kostja võlgnevust ei tasunud.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 9263,44 eurot, intress 1091,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, lepingu haldustasu 10,50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 4025,23 eurot ning edasiulatuvalt viivis 19,9% tasumata põhinõudelt aastas alates 05.07.2022. a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited
4.Laenulepingu sõlmimise ja ülesütlemise asjaolude osas kostjal vastuväiteid ei ole. Hageja on teadlikult ja kalkuleerivalt venitanud kohtuasja algatamisega (üle aasta vähemalt), et võlgnevusele lisanduvaid intresse ja viiviseid juurde koguda. Hagejale oli teada, et võlgnikul on juba mitmeid võlanõudeid sundtäitmisel ja nende lähitulevikus tasumine on ebareaalne. Hageja oleks pidanud viivitamata esitama hagi ka selle nõude osas. Johtudes eelnevast, pole kostja nõus ka menetluskuludelt viivise väljamõistmisega.
Kohtuotsuse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: -
XXX ja M. V. sõlmisid XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX;
-
M. V. ei täitnud laenulepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi ning XXX ütles laenulepingu üles;
-
laenulepingu ülesütlemisel oli kostja võlgnevus kokku 10 406,54 eurot;
-
pärast laenulepingu ülesütlemist ei ole võlgnevuse katteks tasumisi toimunud.
7.Sisuliselt kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja heidab hagejale ette hagiavalduse esitamisega viivitamist ja seeläbi intresside ja viiviste suurendamist. Kostja ei nõustu seetõttu ka hageja menetluskuludelt viivise tasumisega.
8.Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub midagi tegema või tegemata jätma. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. XXX ja M. V. vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt sai hageja XXX laenu 11 250 eurot intressimääraga 19,9% aastas. Kostja kohustus tasuma igakuiselt ka laenuhaldustasu 1,50 eurot kuus ning tasumisega viivitamisel ka viivist 19,9% võlgnevuses olevalt summalt aastas. Laenusumma, intressi ja haldustasu pidi kostja laenulepingu punkti 5.1. kohaselt tasuma igakuiste maksetena vastavalt lepingu lisaks olnud maksegraafikule.
9.Vaidlust ei ole, et kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi ning 27.02.2020. a, mil XXX saatis kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, oli kostja maksegraafikujärgsete maksete tasumisega viivituses enam kui kolm kuud.
10.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei tasunud pärast 27.02.2020. a laenulepingu ülesütlemise hoiatuse saamist võlgnevust, mistõttu ütles XXX kostjaga 28.02.2018. a sõlmitud krediidilepingu 28.04.2020. a kehtivalt üles. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et XXX on adresseerinud kostjale kirjaliku hoiatuse ja seejärel teate laenulepingu ülesütlemise kohta. Kostja ei ole teadete saamist vaidlustanud.
11.Hageja on esitanud kohtu hinnangul selge võla kujunemise arvestuse. Kostja võla kujunemisele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja väide, et hageja on teadlikult ja tahtlikult venitanud hagi esitamisega, et seeläbi intressi ja viivist suurendada, ei ole asjakohane. VÕS § 397 lg 1 esimene lause näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Vaidlust ei saa olla selles, et XXX andis laenu oma majandus- ja kutsetegevuses ning kostja kohustus laenusummalt tasuma intressi 19,9% aastas. Intressi ehk tasu raha kasutamise eest on hagiavalduse kohaselt arvestatud üksnes kuni laenulepingu ülesütlemiseni. Seega ei oma hageja esitatud intressinõude juures tähtsust see, millal täpselt pärast esialgse võlausaldaja poolt laenulepingu ülesütlemist hageja hagi kohtule esitas ning kostja sellekohased etteheited on ainetud.
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud lepingujärgset viivist 19,9% võlgnetavalt summalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning palub viivis sissenõutavaks muutunud ulatuses ning edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni kostjalt välja mõista. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Tarbijaga sõlmitud tüüplepingute kohta on Riigikohus 10. mai 2016. a. otsuses nr 3-2-1-25-16 (p 18) selgitanud, et kuigi viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada lähtudes konkreetsetest asjaoludest, tuleks siiski eelduslikult hinnata tühiseks vähemalt selline lepingust tulenev viivisemäär, mis ületab seadusjärgset viivisemäära kolmekordset. Seega viivise määr, mis on antud juhul kõrgem kui 24 % aastas. Seega ei oma ka viivise suuruse kujunemise juures tähtsust see, millise aja jooksul alates laenulepingu ülesütlemisest hageja kohtule hagi esitas. Kostjal on seadusest tulenev kohustus tasuda viivist kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Arvestades kostja maksekäitumist laenulepingu teenindamisel ning kostja enda väiteid, et kostjal oli veel võlgnevusi, ei ole eluliselt usutav, et kostja oleks võlgnevuse tasunud siis, kui viivisenõue oleks olnud väiksem. Kostja ei ole enam kui kahe aasta jooksul võlgnevuse katteks makseid teinud. Kohus selgitab ka, et nõudeid sellele, millise aja jooksul võib hageja kohtule kostja vastu hagi esitada, ei ole. Hageja võib esitada hagi igal ajal ning lähtuvalt poolte esitatud tõenditest ja taotlustest saab kohus asja lahendamisel otsustada, kas hagi rahuldada või mitte.
13.VÕS § 1132 lg 1 esimese lause kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja lepingu kehtivusajal nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Vastava meeldetuletuskirja on XXX kostjale adresseerinud 28.04.2020. a.
14.VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Pärast laenulepingu ülesütlemist on hageja kostjale saatnud kolm tasulist meeldetuletuskirja – 10.04.2021. a (25 eurot), 20.04.2021. a (5 eurot) ja 30.04.2021. a (5 euro).
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. M. V. tuleb GelvoraSergel OÜ kasuks välja mõista tasumata laenu põhiosa 9263,44 eurot, intress 1091,60 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, lepingu haldustasu 10,50 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga (04.07.2022. a) sissenõutavaks muutunud viivis 4025,23 eurot ja viivis tasumata põhiosalt kuni selle kohase tasumiseni alates 05.07.2022. a lepingus kokku lepitud määras, so 19,9 % aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 alusel jätta kostja kanda.
17.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 980 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hageja menetluskuluna välja riigilõivu 980 eurot.
18.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht, mille kohaselt kostja ei nõustu menetluskuludelt viivise väljamõistmisega, on täielikult põhjendamatu. Kostja väited võimalikust hagi esitamisega viivitamisest ei ole asjakohased.
19.Hageja poolt nõutud summad saab kostja tasuda GelvoraSergel OÜ pangakontole nr XXX. Selgituseks tuleb märkida: XXX, M. V.
20.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.