Viru Maakohus Kaire Pullerits 28. september 2022, Jõhvi kohtumaja 2-21-140117
Kohtuasi
Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 21 korteriühistu avaldus X vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja esindajad
Asja läbivaatamine
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 21 KÜ, registrikood: 80175297, asukoht: Kalevi tn 21-37, Järve linnaosa, KohtlaJärve linn, Ida-Viru maakond Avaldaja lepinguline esindaja: Roman Golovenko, e-posti aadress: [email protected] Puudutatud isik: X, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, eposti aadress: xxx Kohtuistungil 26.05.2022, osales avaldaja lepinguline esindaja Roman Golovenko ja X, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada Kohtla-Järve linn Kalevi tn 21 korteriühistu avaldus X vastu võlgnevuse nõudes osaliselt. Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn Kalevi tn 21 korteriühistu kasuks korteriomandi (registriosa nr xxxxxxxx) Kalevi tn 21-xx Kohtla-Järve Ida-Viru maakond majandamiskulude võlgnevus 1914,73 eurot perioodi jaanuar 2018 kuni november 2021 eest. Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn Kalevi tn 21 korteriühistu kasuks edasiulatuv viivis alates 03.02.2022 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1914,73 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Jätta avaldaja menetluskulud 53,54% ulatuses X kanda. Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn Kalevi tn 21 korteriühistu kasuks menetluskulud 349,62 eurot. Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn Kalevi tn 21 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (349,62 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). 1(14)
Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue
1.Kohtule esitatud avalduse asjaolude kohaselt on X (puudutatud isik) korteriomandi registriosa nr xxxxxxxx asukohaga Kalevi tn 21-xx, Järve linnaosa, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond omanik ja sellest tulenevalt korteriühistu liige. Puudutatud isikul on avaldaja ees seisuga 31.12.2021 kommunaalteenuste eest põhivõlgnevus 3298, 17 eurot (võlaperiood oktoober 2014 kuni november 2021). Korteriühistu juhatuse liige suhtles korduvalt puudutatud isikuga võlgnevuse suuruse osas ning andis võlasumma tasumise osas tähtaegu ning puudutatud isikule edastati meeldetuletusi, kuid eelnevast hoolimata tasus puudutatud isik arveid ebaregulaarselt ja väikestes summades ning kohaselt ei ole tasutud ka jooksvaid arveid. Puudutatud isiku võlgnevus ajas suureneb. Avaldaja tugines VÕS § 88 lg 6 ja 8 ning leidis, et on käitunud õiguspäraselt, st kustutades jooksvalt tasutud tasude arvelt ajaliselt vanemaid võlgnevusi ja lähtuvalt eeltoodust ei ole nõue aegunud. TsÜS § 158 lg 2 alusel võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Puudutatud isik maksis kogu perioodi jooksul avaldajale erinevaid (selgituseta) summasid, sh summasid võlgnevuse ja viivise katteks. Avaldaja arvestas puudutatud isikule võlgnevuse tekkimise perioodil järgmisi kululiike: majandamiskulud, külm vesi, üldvesi, koristamine, arve e-posti kaudu, küte. Majandamiskulusid arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isiku korteriomandi ametlik suurus on 48,3 m2). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on MTÜS § 19 lg 1 p 1 ja põhikirja p 3.2.5, 6.2.7). Korteriühistu majandamiskulud on vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Alates 01.10.2013 oli majandamiskulude tariifi suuruseks 0,6 eurot/m2. Alates 01.06.2016 kuni käesoleva ajani on majandamiskulude tariifi suuruseks 0,8 eurot/m2. Ajavahemikes 01.06.2019-31.08.2019 ja 01.06.2021-30.09.2021 oli majandamiskulude tariifi suurus 1,00 eurot/m2. Tasu suurus sissekäikude koristamise eest on 2,00 eurot/korter, mis oli kinnitatud avaldaja 28.05.2014 üldkoosolekul. Tasu suurus avaldaja arve korteriühistu liikme e-postile edastamise eest, so 0,50 eurot/arve, oli kinnitatud avaldaja 13.05.2016 üldkoosolekul. Külma vee, üldvee ja kütte tasud on seotud kommunaalteenuste tarbimisega. Arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevuse 3298,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 278,40 eurot ning edasiulatuva viivise alates 03.02.2022 põhinõudelt 3298,17 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda (avalduse ese, dtl 25-26). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse osas märkis avaldaja, et avaldaja on viivist arvestanud kuni 31.12.2017 KÜS § 7 lg 4 (viivisemäär 0,07 % päevas majandamiskulude maksmisega viivitamisel, maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates) ja alates 01.01.2018 KrtS § 42 lg 1 (viivisemäär VÕS § 113 lg 1) alusel (dtl 25-31).
2.08.04.2022 vastuses jäi avaldaja selle juurde, et nõuded ei ole aegunud. Tulenevalt VÕS § 88 lg 6, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus (seega antud juhul eelnevalt esitatud arvete alusel tekkinud võlgnevus), 2(14)
teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus, kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus (antud juhul on koormavam ajaliselt varem kohustus kuna kuulub arvestamisele viivis), ning neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Puudutatud isik ei ole maksete tegemisel alati selgitanud mille eest ta maksab. Makse tegemisel märkis on märgitud mõnikord „võlg“. Avaldaja käitus õiguspäraselt ja kustutas jooksvalt tasutud tasude arvelt ajaliselt vanemaid võlgnevusi. Alternatiivselt eeltoodule oli avaldaja seisukohal, et tema nõue ei ole aegunud ka TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2 alusel. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 alusel võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Avaldaja jäi nõuete juurde ja palus avalduse rahuldada (dtl 101).
3.02.06.2022 vastuses märkis avaldaja, et avaldus puudutatud isiku vastu esitati 02.12.2021, mis tähendab seda, et kõik arved ei ole aegunud, mis on muutunud sissenõutavaks 2018. aastal. Nii näiteks, jaanuaris 2018 sissenõutavaks muutunud arve suhtes tuleb aegumistähtaega arvestada alates 2018. aasta lõpust, so alates 31.12.2018. Järelikult see arve aegub 31.12.2021. Eeltoodust nähtub, et puudutatud isiku vastuväite õigsusel on aegunud kõik avaldaja arved, mis on muutunud sissenõutavaks kuni 31.12.2017. Avaldaja esitas näidisena tema poolt puudutatud isikule esitatud arved ajavahemikus oktoober 2017 – märts 2018. Arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid, korteriomanike poolt tasumisele kuuluvad summad, arve esitamise kuupäev ning arve tasumise kuupäev. Iga arve tasumise kuupäevaks on märgitud jooksva kuu 25. kuupäev. Esitatud arvetest nähtub, et ei ole kindlasti aegunud avaldaja arved alates arvest nr 612, mis olid esitatud 31.12.2017. Selle arve tasumise kuupäev oli 25.01.2018. Eelmisest arvest, so 30.11.2017 arve nr 6-11 tuleneb, et tasumisele kuulub kokku 1073,46 eurot, s.o põhinõue 919,32 eurot ja viivis 154,14 eurot (vt lõppsaldod avalduse lisas 4, dtl 43 ning lisa 2). Eeltoodust nähtub, et kui nõustuda puudutatud isiku vastuväitega, et avaldaja nõue on osaliselt aegunud, siis on aegunud võlgnevus suuruses 1073,46 eurot, so põhinõue 919,32 eurot ja viivis 154,14 eurot. Järelikult on aegumata avaldaja nõue suuruses 2503,11 eurot (so põhinõue 2378,85 eurot ja viivis 124,26 eurot). Avaldaja jäi oma seisukoha juurde, et tema nõue ei ole aegunud. Tulenevalt VÕS § 88 lg 6, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus (seega antud juhul eelnevalt esitatud arvete alusel tekkinud võlgnevus), teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus, kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus (antud juhul on koormavam ajaliselt varem kohustus, kuna kuulub arvestamisele viivis), ning neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Puudutatud isik ei ole maksete tegemisel selgitanud, mille eest ta maksab. Makse tegemisel märkis vaid võlg. Koos avaldusega esitas avaldaja andmed kõikidest puudutatud isiku kohustuste täitmiseks laekunud summadest (avalduse lisad 5.1-5.3;). Summade maksmisel olid selgitused, mille eest makse tehti. Juhul, kui selgitusest ei nähtunud, et see makse on seotud konkreetse arve või kuuga, siis kustutas avaldaja puudutatud isiku ajaliselt vanemaid võlgnevusi (nii põhinõude kui ka viivise osades). Ajavahemikus alates 01.01.2018 kuni avalduse esitamiseni laekus puudutatud isiku kohustuste täitmiseks kokku 2378,59 eurot (avalduse lisa 5.3). Ilma arusaadava selgituseta, so mis arve või mis perioodiga on seotud tasumine, oli makstud kokku 1445 eurot, sh: dtl 59 – 65 eurot (15 „võlg“ + 50 „ülekanne“); dtl 61 – 270 eurot (50 „kommunaal“ + 100 „Kalevi 21-xx“ + 120 „maksud“); dtl 63 – 560 eurot (100 „makse“ + 50 „ülekanne“ + 50 „komunaal“ + 50 „komunaal“ + 50 „21-xx“ + 50 „kanne“ + 50 „Makse“ + 60 „arve“ + 50 „makse“ + 50 „makse“); dtl 64 – 550 eurot (200 „kommunaal“ + 100 „Makse Kalevi 21-xx“ + 50 „kanne“ + 50 „Makse“ + 50 „makse“ + 100 „Makse“). Antud summaga, s.o 1445 eurot, kustutati puudutatud isiku ajaliselt vanemad võlgnevused, sh kõik kuni 31.12.2017 sissenõutavaks muutunud puudutatud isiku võlgnevused. Eeltoodust nähtuvalt ei ole avalduse esitamise seisuga nõuded aegunud. Avaldaja jäi ka 3(14)
alternatiivse seisukoha juurde, et nõue ei ole aegunud TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2 alusel. Puudutatud isik tegi nt 10.01.2018 makse suuruses 15 eurot selgitusega „võlg“ (dtl 59), st tasus osaliselt võlgnevuse. Sellega tunnistas puudutatud isik avaldaja nõuet. Seisuga 10.01.2018 katkes puudutatud isiku võlgnevuse aegumine ja algas uuesti. Sama on ka teiste puudutatud isiku poolt tehtud (ilma täpse selgitusteta) maksetega (vt üleval p-s 2.2 kajastatud maksed, so dtl 59, 61,63, 64) (dtl 116-119). Puudutatud isiku vastuväited
4.10.03.2022 vastuses palus puudutatud isik kohtul arvesse võtta ainult nõuded, mis ei ole aegunud. Nõuded, mis on aegunud, mitte läbi vaadata. Puudutatud isik märkis, et on avaldaja raamatupidajalt palunud tõendit, kus oleks eraldi välja toodud laekumised iga kuu eest ning maha arvestada aegunud nõuded. Eelnevat ei ole puudutatud isikule esitatud. Puudutatud isik keeldus aegunud nõuete maksmisest ning ülejäänud, so aegumata nõuded nõustus puudutatud isik tasuma maksegraafiku alusel (dtl 91).
5.01.04.2022 vastuses osundas puudutatud isik, et avaldaja on arvestused teinud valesti, st puudutatud isiku laekumised tuleb arvestada sama kuu arve katteks, millal laekumine toimus, mitte vana arve katteks. Puudutatud isik palus avaldajal teha õiged arvestused (eraldi iga aasta kohta laekumised ja maksmata jääk) ja kohtul arvestada aegumise tähtaegu. Puudutatud isiku hinnangul on ebaõige, et laekumised on läinud aegunud nõuete katteks (dtl 99). Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus, tsiviilasja materjalid läbi vaadanud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7). TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud menetlusse võtmise määruses, et asi lahendatakse hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama põhimõte on kehtestatud 4(14)
KrtS § 40 lg 1, mille kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
8.Kohus loeb tõendatuks, et puudutatud isikule kuulub kinnistusraamatu väljavõttest (dtl 1719; 40-42) nähtuvalt alates 28.08.2014 korteriomand registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga Kalevi tn 21-xx, Järve linnaosa, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond (korteri suurus 48,30 m2) ja puudutatud isik on korteriühistu liige (dtl 33, avaldaja 17.05.2010 põhikirja p 2.1). Avaldaja põhikirja punktide 3.2.1, 3.2.5, 3.2.6, 3.2.7 (dtl 34) kohaselt on puudutatud isik korteriühistu liikmena kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi vastavalt seadusandlusele (p 3.2.1); tasuma regulaarselt, üks kord kuus, üldkoosoleku poolt kinnitatud eesmärkidel ja hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (s.h. prügi väljavedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooniavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas (p 3.2.5); tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (s.h. vesi, soojus küttevee valmistamiseks, kanalisatsioon, gaas) eest makseid kehtestatud korras (p 3.2.6); tasuma regulaarselt, üks kord kuus, ühistu poolt esitatud arved (p 3.2.7); tasuma põhikirjas loetud maksete kindlaksmääratud tähtajaks mitte tasumisel viivist 0,07% võlgnevuse summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Juhatus võib vabastada ühistu liiget viivise maksmisest, kui maksetega viivitamine tingisid mõjuvad põhjused (p 3.2.8); täitma teisi seadusandlusest tulenevaid kohustusi (p 3.2.20, dtl 35). Avaldaja 22.04.2013 üldkoosoleku otsuse p-iga 2.2.1 (dtl 65-67) määratleti remondifondi/majandamiskulude tariifi suuruseks 0,7 eurot m2 (ajavahemikul 01.05.201330.09.2013 ning sellest edasi 0,6 eurot m2 kuni järgmise üldkoosoleku otsuseni. 28.05.2014 avaldaja üldkoosoleku otsuse p-iga 3 tõsteti majandamiskulude tariifi alates 01.06.2014 kuni 01.09.2014 0,7 eurot m2 ja p-iga 5 kehtestati sissekäikude koristamisel koristaja tasu 2 eurot korter (dtl 68-70). 13.05.2016 avaldaja üldkoosoleku otsuse p-iga 3 rakendati majandamiskulude tariifi alates 01.06.2019 0,8 eurot m2 (dtl 71-73). 15.05.2019 avaldaja üldkoosoleku otsuse p-iga 2 kooskõlas olevalt määrati alates 01.06.2019 kuni 31.08.2019 majandamiskulude tariifiks 1,0 eurot m2 (dtl 75-77). 24.05.2021 avaldaja üldkoosoleku otsuse p-iga 3 sätestati alates 01.06.2021 kuni 01.10.2021 majandamiskulude tariifiks 1,0 eurot m2 (dtl 78-80). Seega oli puudutatud isik korteriühistu liikmena kohustatud täitma KÜS § 151, KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 tulenevalt ja KÜ põhikirjas sätestatud kohustusi ning korteriühistu 5(14)
juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid, mis puudutavad majandamiskulusid. Kuivõrd puudutatud isik ei ole majandamiskulude liikidele ja tariifidele vastuväiteid esitanud, siis loeb kohus, et õiendis (dtl 123-124) näidatud kommunaalteenuste aluseks olevate liikide ja tariifipõhine arvestus (nõudes sisalduvalt) on põhjendatud ning õiguspärane.
9.Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja § 108 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise rikkumise korral kohustuse täitmist. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kommunaalteenuste eest võlgnevuse summas 3298,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 278,40 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.02.2022 põhinõudelt 3298,17 eurolt kuni põhinõude täitmiseni (dtl 25). Avalduses märgitult on võlgnevuse perioodiks oktoober 2014 kuni november 2021 (dtl 26). Menetlusosalised vaidlevad eeskätt selle üle, kas avalduses esitatud nõuded on arvestatud õigesti (arvestades kohustuste täitmise järjekorda) ning kas nõuded on aegunud või mitte (dtl 101, 116-119 avaldaja selgitused nõude kujunemise osas ning seisukoht aegumise vastuväitele; dtl 91, 99 puudutatud isiku vastuväited nõuete aegumise ja arvestuse osas). Põhi- ja viivisevõlgnevuse osas on avaldaja esitanud kohtule järgmised tõendid: avaldaja õiendid võlgnevuse kujunemise kohta (dtl 43-44), avaldaja õiend võlgnevuse kujunemise kohta koos märkmetega (dtl 123-124), arved (dtl 120-122, 31.10.2017 arve nr 6-10, 30.11.2017 arve nr 6-11, 31.12.2017 arve nr 6-12, 31.01.2018 arve nr 6-1, 28.02.2018 arve nr 6-2 ja 31.03.2018 arve nr 6-3, rohkem arveid esitatud ei ole), Swedbank AS pangakontoväljavõtted (dtl 45-47, 50-64, periood 01.10.2014-31.12.2021), maksekorraldused võlgnevuse tasumise kohta (dtl 4849).
10.Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõikest 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Riigikohtu lahendi 3-2-1-174-11 p-st 11 tulenevalt korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid korteriühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitada tehingulise suhtena. Seega on väär maakohtu poolt aegumisele seadusest tuleneva nõude aegumistähtaja - kümme aastat – kohaldamine. Samas ei ole praegusel juhul õige ka TsÜS § 146 kohaldamine. Majandamiskulud kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Kuivõrd kulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. VÕS § 82 lg 7 esimese ja teise lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kuivõrd majandamiskulude näol on tegemist korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega, siis kuulub asjas aegumise osas kohaldamisele TsÜS § 154 lg 1. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 02.12.2021. VÕS § 88 lg-te 1, 6, 7 ja 8 alusel kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks 6(14)
ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Kui ei ole võimalik määrata, milline kohustus on täidetud, loetakse, et täitmine on toimunud võrdeliselt kõikide kohustuste katteks. Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.
11.Avalduse kohaselt on puudutatud isikul avaldaja ees võlgnevus ajavahemiku oktoober 2014 kuni november 2021 eest. Alljärgnevalt käsitleb kohus nõudeid aastate kaupa. Kohus märgib, et avaldaja on kohtule esitanud üksnes järgmised arved: 31.10.2017 arve nr 610 (dtl 120), 30.11.2017 arve nr 6-11 (dtl 120), 31.12.2017 arve nr 6-12 (dtl 121), 31.01.2018 arve nr 6-1 (dtl 121), 28.02.2018 arve nr 6-2 (dtl 122), 31.03.2018 arve nr 6-3 (dtl 122). Kohus lähtub võla kujunemise osas avaldaja õiendist (dtl 123-124), arvestades siinjuures, et teatud võlaperioodi osas (so aja osas, mida eeltoodud arved ei kajasta) arved puuduvad. Kohus osundab, et avaldaja ei ole õienditest (dtl 43-44 ja dtl 123-124) nähtuvalt algsaldo osas nõude kujunemist selgitanud ja kohtul ei ole avalduse ning asjas esitatud tõendite pinnalt, mh õienditest tulenevalt nõuet võimalik ka kontrollida. Samas kuivõrd algsaldo ei põhine/tulene nõutavast võlaperioodist (okt 2014 kuni november 2021), siis ei ole algsaldona näidatud põhija viivisevõlgnevust võimalik asjas käsitleda ega puudutatud isikult nõuda. Täiendavalt sedastab etteruttavalt kohus, et ei arvesta õienditest nähtuvalt võlaperioodil tekkinud jooksvatelt arvetelt arvestatud viivist (sh ka viiviste katmisi) ja seda põhjusel, et avaldaja ei ole sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse kujunemise osas ülevaadet kohtule ega puudutatud isikule esitanud. Õienditest ega muudest tõenditest ei ole võimalik tuvastada, mis perioodil on jooksvatelt põhiarvetelt ja milliselt põhivõlajäägilt on viivist arvestatud. Eeltoodut ei ole avaldaja selgitanud ka 26.05.2022 toimunud kohtuistungil ega asjas esitatud vastustes. Kohus selgitab, et kohus ei saa omal algatusel avaldaja eest asuda tuvastama asjaolusid, mis puudutab viivise arvestust (arvestades siinjuures, et viivise arvestuseks vajalik teave puudub). Kohus märgib, et avaldaja kohustuseks oli esitada oma nõuete kohta terviklikud arvestused. Kohus andis 26.05.2022 toimunud kohtuistungil avaldajale võimaluse esitada põhi-ja viivisevõlgnevuse kujunemise osas ülevaade, kuid avaldaja kohtu suuniseid ei täitnud.
12.2014 kommunaalteenuste eest esitatud arved (õiend dtl 123, arvestatud kokku lahter): oktoober 75,49 eurot, november 78,61 eurot, detsember 99,27 eurot, kokku summas 253,37 eurot. Kontoväljavõttest nähtuvalt on laekumised järgnevad: 13.10.2014 35 eurot, selgituses arve nr 6-8, 10.11.2014 45 eurot, selgituses arve nr 6-8, 12.12.2014 75 eurot, arve nr 6-8, millised laekumised on arvestatud eeltoodud kommunaalkulude (so okt-dets 2014), so põhivõla katteks. Kohtule ei ole teada, millise konkreetse kuu arve katteks on puudutatud isik ülekande teinud, sest asjas ei ole esitatud arvet nr 6-8. Olenemata eeltoodust on avaldaja lugenud tasumised viidatud kuude kommunaalteenuste ehk põhinõude katteks (VÕS § 88 lg 1). Seega on oktoober 2014 kuni detsember 2014 võlgnevus 98,37 eurot (253,37-155=98,37 eurot). Kohus märgib, et õiendist ei nähtu, kas ja mil viisil võlgnevust oleks varasemate laekumistega kaetud. Samuti ei ole 2014. aasta kohta arveid esitatud, et kohus saaks välja selgitada, millal esitatud arvete alusel nõuded sissenõutavaks muutusid. Isegi juhul kui asuda seisukohale, et arved tuli tasuda iga kuu 25. kuupäevaks (nagu see nähtub arvetest dtl 120-122), siis algas 2014 7(14)
nõuete aegumine kooskõlas TsÜS § 154 sätestatuga 01.01.2015 kell 00:00 ja lõppes 31.12.2017 kell 24:00. Seega on 2014. aastal tekkinud põhivõlgnevus summas 98,37 eurot aegunud (periood oktoober kuni detsember 2014).
13.2015 kommunaalteenused: jaanuar 103,69 eurot, veebruar 82,22 eurot, märts 80,85 eurot, aprill 73,39 eurot, mai 91,42 eurot, juuni 33,63 eurot, juuli 31,76 eurot, august 32,75 eurot, september 149,69 eurot, oktoober 66,13 eurot, november 71,71 eurot, detsember 89,94 eurot, kokku summas 907,18 eurot (dtl 123). Kontoväljavõtetest ja maksekorraldustest (dtl 46-47, dtl 48-49) nähtuvalt on puudutatud isik teinud järgmised maksed: 09.01.2015 55 eurot, selgituses arve nr 6-8, 10.02.2015 60 eurot, selgituses arve nr 6-8, 11.03.2015 50 eurot, selgituses arve nr 6-8, 27.04.2015 47,13 selgituses kalevi 21-xx. Arvet nr 6-8, sh kogu 2015. aasta osas avaldaja arveid esitanud ei ole. Õiendist tulenevalt on avaldaja arvestanud 09.01.2015, 10.02.2015, 11.03.2015, 27.04.2015 jaan kuni aprilli 2015 kommunaalteenuste katteks, sõltumata asjaolust, et maksete selgituses on viide arve nr 6-8 (st avaldaja ei loe vastavaid summasid 55+60+50+47,13 varasema võla katteks, vaid jooksva kuu arvete katteks, so jaan kuni aprill 2015). Seega ei vasta avaldaja väide tõele, et avaldaja on katnud selgituseta laekumistega varasemaid võlgnevusi. Kohus loeb eelmärgitud laekumistega VÕS § 88 lg 1 kohaselt nõuded vastava perioodi osas osaliselt kaetuks. Järgnevad maksed: 29.05.2015 76,46 eurot, selgituses arve nr 6-4, Kalevi 21-xx, 17.10.2015 32,05 eurot, selgituses arve nr 6-9, Kalevi 21-xx, 29.05.2015 ja 17.10.2015 maksete selgitustest nähtuvalt tasus puudutatud isik arvet nr 6-4 ja arvet nr 6-9 (so ajalist kriteeriumi vaadates tasuti aprillikuu ja septembrikuu 2015 kommunaalteenuste eest). Õiendist nähtuvalt on 29.05.2015 makse summas 76,46 eurot (selgituses arve nr 6-4) VÕS § 88 lg 1 tulenevalt õigesti loetud mais 2015 aprilli kommunaalteenuste eest kaetuks, 17.10.2015 laekumine summas 32,05 eurot on õiendi järgi loetud osaliselt viivise katteks (so 2,05 eurot) ja septembrikuu 2015 põhivõla katteks 30 eurot (VÕS § 88 lg 1). 26.11.2015 66,13 eurot, selgituses Kalevi 21-xx, 29.12.2015 72 eurot, selgituses Kalevi 21-xx. 26.11.2015 makse on avaldaja lugenud okt 2015 kommunaalteenuse katteks. 29.12.2015 makse summas 72 eurot on avaldaja lugenud kaetuks novembri 2015 kommunaalteenuste eest 70 eurot ja 2 eurot viivise katteks. Kohus ei arvesta viiviseid (2 +2,05=4,05 eurot), kuna avaldaja ei ole asjas esile toonud, kuidas on sissenõutavaks muutunud viivis kujunenud (periood, millises suuruses põhivõlajäägilt on viivis arvestatud, on teadmata). Tõendatult oli perioodil jaanuar kuni detsember 2015 puudutatud isik kohustatud avaldajale tasuma kommunaalteenuste eest 907,18 eurot ja puudutatud isik tasus avaldajale vastaval perioodil nõutust vähem, so 458,77 eurot (maksed 55+60+50+47,13+76,46+32,05+66,13+72). Järelduvalt oli puudutatud isikul perioodi jaanuar kuni detsember 2015 kommunaalteenuste võlgnevus avaldaja ees summas 448,42 eurot (907,18-458,77=448,42 eurot). 2015. aasta arvete puudumisel loeb kohus, et 2015.a nõuete aegumine algas TsÜS § 154 tulenevalt 01.01.2016 kell 00:00 ja lõppes 31.12.2018 kell 24:00. Seega on 2015. aastal tekkinud põhivõlgnevus summas 448, 42 eurot aegunud (periood jaanuar kuni detsember 2015).
14.2016. aastal tuli puudutatud isikul tasuda kommunaalteenuste eest järgnevalt: jaanuar 116,99 eurot, veebruar 98,26 eurot, märts 88,10 eurot, aprill 67,65 eurot, mai 57,94 eurot, juuni 53,72 eurot, juuli 43,08 eurot, august 107,23 eurot, september 67,68 eurot, oktoober 100,87 eurot, november 124, 26 eurot, detsember 120,42 eurot, kokku summas 1046,20 eurot (dtl 123). Maksed on järgnevad (dtl 50-53): 12.02.2016 127,68 eurot, selgituses jaan, Kalevi 21-xx, VÕS § 88 lg 1 kohaselt tuleb makse selgitusest lähtuvalt lugeda vastav laekumine jaan 2016 põhiarve katteks, õiendist nähtuvalt on loetud osalt 120 eurot põhiarve ja 7,68 eurot viivise katteks (kohus ei arvesta viivist, vt eelnevaid põhjendusi). 01.03.2016 127, 68 eurot, selgituses veebruar, Kalevi 21-xx, VÕS § 88 lg 1 ja makse selgituse järgi tuleb laekumine lugeda veebruari 2016 põhiarve katteks, õiendist nähtuvalt on loetud 120 eurot põhiarve ja 7,68 eurot viivise katteks (viivist kohus eelnevatel põhjendustel ei arvesta).19.04.2016 80 eurot, selgituses arve nr (puudub), õiendist nähtuvalt on arvestatud jooksva aprillikuu 2016 põhiarve katteks 70 eurot ja 8(14)
10 eurot viivise katteks (kohus viivist ei arvesta),10.05.2016 7,32 eurot, selgituses külm vesi korter 6, õiendis kajastuvalt on kaetud maikuu 2016 kommunaalteenuste katteks. 15.06.2016 57,94 eurot, selgituses korter xx, õiendist tulenevalt on loetud juuni 2016 arve katteks 50 eurot ja 7,94 eurot viivise katteks (kohus viivist ei arvesta),12.07.2016 50 eurot, selgituses võlg, õiendist kajastuvalt on avaldaja lugenud 50 eurot arve juulikuu 2016 katteks ning 10 eurot viivise katteks (kohus viivist ei arvesta).05.08.2016 50 eurot, selgituses korter xx, juuli, 25.08.2016 43,08 eurot, selgituses korter xx, 13.09.2016 107,22 eurot, selgituses Kalevi 21xx, 09.10.2016 67,71 eurot, selgituses Kalevi 21-xx, 15.11.2016 101 eurot, selgituses korter xx, 08.12.2016 85,62 eurot, selgituses Kalevi 21-xx. Eeltoodud maksed on osaliselt kaetud jooksvate põhiarvete (august kuni detsember 2016) katteks summas 375,62 eurot, viivise katteks 79,01 eurot (kohus ei arvesta viivist), kokku summas 454,63 eurot, mis ühtib vastaval perioodil laekunud summadega (august kuni detsember 2016, 50+43,08+107,22+67,71+101+85,62=454,63 eurot). Eelnevast järeldub, et avaldaja on saadud maksetega, puudutud isikut soodustades, katnud jooksvaid põhiarveid (VÕS § 88 lg 1) ning avaldaja väited varasema võlgnevuse katmise osas ei pea paika. Kokkuvõtvalt kohustus puudutatud isik 2016. aastal perioodil jaanuar kuni detsember tasuma avaldajale kommunaalteenuste eest summas 1046,20 eurot ning puudutatud isik tasus vastaval perioodil arveid kogusummas 905,25 eurot. Seega on puudutatud isiku 2016.a võlgnevus avaldaja ees summas 140,95 eurot (1046,20-905,25=140,95 eurot). 2016. aasta arvete puudumisel loeb kohus, et 2016.a nõuete aegumine algas TsÜS § 154 tulenevalt 01.01.2017 kell 00:00 ja lõppes 31.12.2019 kell 24:00. Seega on 2016. aastal tekkinud põhivõlgnevus summas 140,95 eurot aegunud (periood jaanuar kuni detsember 2016).
15.2017.aastal tuli puudutatud isikul avaldajale tasuda kommunaalteenuste eest järgnevalt (õiend dtl 123): jaanuar 131,75 eurot, veebruar 123, 51 eurot, märts 107, 42 eurot, aprill 100,92 eurot, mai 81, 67 eurot, juuni 86, 46 eurot, juuli 73, 63 eurot, august 66, 94 eurot, september 71, 21 eurot, oktoober 87, 78 eurot, november 98, 19 eurot, detsember 100,16 eurot, kokku 1129, 64 eurot. Maksed (dtl 52-58) on tehtud avaldajale järgnevalt: 19.07.2017 81,67 eurot, selgituses Kalevi 21-xx, laekumise summa suurusest ja VÕS § 88 lg 1 tulenevalt tuleb laekumine lugeda kaetuks maikuu 2017 põhiarve katteks, kuna põhiarve summa on laekumise summaga sama, seega maksti maikuu 2017 arvet), 14.08.2017 73,63 eurot, selgituses Kalevi 21-xx, arve nr 6-7, makse selgitusest ja VÕS § 88 lg 1 tulenevalt on puudutatud isik määranud arve nr 6-7 (juuli 2017) tasumise, 30.09.2017 66,94 eurot, selgituses Kalevi 21-xx, summast suurusest ja VÕS § 88 lg-s 1 lähtuvalt tuleb laekumine lugeda augusti 2017 põhiarve katteks (vt põhiarve summa on laekumise summaga sama, seega maksti augustikuu 2017 põhiarvet), 15.10.2017 71,27 eurot, selgituses Kalevi 21-xx, laekumise summa suurusest ja VÕS § 88 lgst 1lähtuvalt tuleb laekumisega lugeda septembri 2017 põhiarve täidetuks (septembri kuu 2017 põhiarve summa on laekumise summaga sama), 24.11.2017 104, 85 eurot, selgituses oktoober 2017 Kalevi 21-xx, puudutatud isik on määranud selgitusega, et tasub oktoobrikuu 2017 arvet, mis tähendab seda, et VÕS § 88 lg 1 alusel tuleb lugeda laekumisena oktoobri 2017 põhiarve katteks. 16.12.2017 115,10 eurot, selgituses november 2017 Kalevi 21-xx, on õiendis kajastuvalt kaetud ebaõigelt viivist 16,91 eurot (arvestades, et viivis summas 16,91 eurot on puudutatud isik eraldiseisvalt tasunud 13.12.2017 maksega), kuid VÕS § 88 lg 1 kohaselt tuleb selgitusest tulenevalt lugeda novembri 2017 kommunaalteenuste katteks. 12.02.2018 120 eurot, selgituses arve detsembri eest, seega tasuti VÕS § 88 lg 1 kohaselt kommunaalteenuseid detsembri 2017 eest. 20.01.2017 120 eurot, selgituses korter 6, kaetud on viivist 20 euro ulatuses, 12.03.2017 136,22 eurot, selgituses Kalevi 21-xx, 13.03.2017 100 eurot, selgituses Kalevi 21-xx, 05.05.2017 100 eurot, selgituses Kalevi 21-xx, 11.05.2017 100,93 eurot, selgituses Kalevi 21-xx, 20.07.2017 86,46 eurot, selgituses Kalevi 21-xx. Eeltoodud maksete osas on avaldaja õiendis kohtu hinnangul katnud osaliselt 2017 jooksvaid põhiarveid ja viivist. Kuivõrd viiviste osas ei ole avaldaja ülevaadet esitanud, siis ei saa viivisearvestuse õigsust kontrollida ning seetõttu ei arvesta 2017 õiendis näidatud viiviseid ega neil olevaid katmisi. 9(14)
Kuna eeltoodud maksete selgitustest ei ole võimalik kindlaks määrata, millise nõude katteks on summad tasutud ja VÕS § 88 lg 6 kohaselt ei ole võimalik määrata, milline kohustus on täidetud, siis loeb VÕS § 88 lg 7 alusel, et täitmine on eeltoodud laekumistega toimunud võrdeliselt kõikide 2017 (põhi)kohustuste katteks, jättes välja viivise kohustused, kuna viivisearvestust ei ole esitatud. Kokkuvõtvalt on puudutatud isikul 2017 kommunaalteenuste osas ettemaks 147,43 eurot (2017.a katteks tasutu on 1277,07 eurot, kuulus tasumisele 1129,64 eurot; 1277,071129,64=147,43 eurot). Kohus arvestab ettemaksu summas 147,43 eurot 2018 võlgnevusest maha.
16.2018. aastal kohustus puudutatud isik tasuma avaldajale tasuma kommunaalteenuste eest järgnevalt (õiend dtl 123): jaanuar 121,31 eurot, veebruar 127,97 eurot, märts 114,07 eurot, aprill 83,87 eurot, mai 53,51 eurot, juuni 46,02 eurot, juuli 46,02 eurot, august 44,14 eurot, september 43,62 eurot, oktoober 72,77 eurot, november 85,92 eurot, detsember 106,92 eurot, kokku summas 946,14 eurot. Jaanuar kuni detsember 2018 maksed on järgnevad: 18.07.2018 205,59 eurot, selgituses arve nr 6-6, järelduvalt tuleb selgituse järgi lugeda VÕS § 88 lg 1 alusel laekumine juunikuu 2018 põhiarve katteks, 06.09.2018 50 eurot, selgituses augustikuu, VÕS § 88 lg 1 kohaselt tuleb laekumine lugeda augustikuu 2018 põhiarve katteks. 28.09.2018 52 eurot, selgituses arve nr 6-8, järelduvalt tuleb vastav laekumine VÕS § 88 lg 1 mõistes lugeda augustikuu 2018 põhiarve katteks. 13.10.2018 50 eurot selgituses septembri arve, järelduvalt tuleb vastav laekumine VÕS § 88 lg 1 mõistes lugeda septembri 2018 põhiarve katteks. 21.11.2018 80 eurot, selgituses oktoobri kommunaal, mis tähendab, et laekumine tuleb lugeda VÕS § 88 lg 1 kohaselt oktoobrikuu 2018 põhiarve katteks (dtl 59-60). 10.01.2018 makse 15 eurot, selgituses võlg, 21.03.2018 50 eurot, selgituses ülekanne. Õiendist nähtub, et avaldaja on 2018.a laekumisi katnud viivistega kogusummas 140,59 eurot (20+55,59+20+10+20+15=140,59 eurot), millist katmist kohus ei arvesta, kuna viivisearvestust ei ole esitatud. Seega tuleb VÕS § 88 lg 7 alusel lugeda laekumised (10.01.2018 15 eurot, 21.03.2018 50 eurot), millel puudub viide konkreetsele arvele (ei ole teada, mille katteks summa tasuti) võrdeliselt kõikide 2018 (põhi)kohustuste katteks. Lisaks tuleb lugeda detsembrikuu 2018 põhiarve katteks 21.01.2019 makse 100 eurot, selgituses arve detsember. Kokku on puudutatud isik põhikohustuse katteks seega tasunud 602,59 eurot + 2017 tekkinud ettemaks 147,43 eurot= 750,02 eurot, tasumisele kuulus 946,14 eurot, seega on puudutatud isikul avaldaja ees 2018.a kommunaalteenuste eest võlgnevus 196,12 eurot (946,14750,02=196,12 eurot). 2018.aasta nõuete aegumine algas TsÜS § 154 tulenevalt 01.01.2019 kell 00:00 (oleks lõppenud 31.12.2021 kell 24:00) ja peatus TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt avaldaja poolt 02.12.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega ning sellest järelduvalt ei ole 2018, 2019, 2020 ja 2021 nõuded aegunud. Seega on puudutatud isik kohustatud avaldajale tasuma 2018.a kommunaalteenuste võlgnevuse summas 196,12 eurot, milline põhinõue ei ole aegunud.
17.2019.aastal oli puudutatud isikul kohustus avaldajale tasuda kommunaalteenuste eest järgnevalt: jaanuar 116,98 eurot, veebruar 108,99 eurot, märts 114,60 eurot, aprill 88,17 eurot, mai 53,85 eurot, juuni 65,99 eurot, juuli 62,71 eurot, august 60,39 eurot, september 68,35 eurot, oktoober 79,98 eurot, november 106,48 eurot, detsember 109,69 eurot, kokku summas 1036,18 eurot (õiend dtl 123; arvestatud kokku lahter). 2019.a arved ja viivisearvestus puuduvad. 2019. aastal teostatud maksed on järgmised: 27.02.2019 126 eurot, selgituses X Kalevi 21-xx, jaanuar 2019, järelikult tuleb makse selgitusest ja VÕS § 88 lg 1 mõistes lugeda laekumine jaanuari 2019 põhiarve katteks; 26.04.2019 150 eurot selgituses arve märts, st vastav laekumine tuleb selgitusest ja VÕS § 88 lg 1 tulenevalt lugeda märtsikuu 2019 põhiarve katteks, 12.08.2019 50 eurot, selgituses kommunaal (õiendis on loetud 10 eurot viivise ja 40 eurot augustikuu 2019 reas põhiarve katteks), 14.10.2019 100 eurot, selgituses Kalevi 21-xx (õiendis on loetud 20 eurot viivise katteks ja 80 eurot oktoobrikuu 2019 reas põhiarve katteks, 17.11.2019 120 eurot, 10(14)
selgituses maksud (õiendis on loetud 20 eurot viivise katteks ja 100 eurot novembrikuu 2019 põhiarve katteks) (dtl 61-62). Kohus viiviste katmist ei arvesta, kuna viivisearvestust ei ole esitatud. Seega tuleb VÕS § 88 lg 7 alusel lugeda laekumised (12.08.2019 50 eurot, 14.10.2019 100 eurot ja 17.11.2019 120 eurot), millel puudub viide konkreetsele arvele (ei ole teada, mille katteks summa tasuti) võrdeliselt kõikide 2019 (põhi)kohustuste katteks. Seega on puudutatud isikul 2019.a kommunaalteenuste võlgnevus avaldaja ees summas 490,18 eurot (tuli tasuda 1036,18 eurot, tasuti põhikohustuste katteks 546 eurot, so 126+150+50+100+120; 1036,18546=490,18 eurot).
18.2020. aastal tuli puudutatud isikul tasuda kommunaalteenuseid järgnevalt (dtl 123-124): jaanuar 113,18 eurot, veebruar 117,59 eurot, märts 103,17 eurot, aprill 94,33 eurot, mai 52,20 eurot, juuni 60,33 eurot, juuli 50,54 eurot, august 47,10 eurot, september 43,76 eurot, oktoober 66,01 eurot, november 104,68 eurot, detsember 392,97 eurot, kokku summas 1245,86 eurot. 2020. aastal teostatud maksed on järgmised:12.02.2020 100 eurot, 10.03.2020 50 eurot, selgituses ülekanne, 14.04.2020 50 eurot selgituses kommunaal, 13.05.2020 50 eurot selgituses kommunaal, 11.06.2020 50 eurot, selgituses 21-xx (so korteri aadress), 13.07.2020 50 eurot selgituses kanne, 10.08.2020 50 eurot selgituses makse, 10.11.2020 60 eurot selgituses arve, 12.12.2020 50 eurot selgituses makse, 16.12.2020 50 eurot, selgituses makse, kokku summas 560 eurot (dtl 63). Õiendist nähtuvalt on avaldaja arvestanud eeltoodud laekumisi 120 euro ulatuses viivise 440 euro ulatuses jooksvate põhiarvete katteks (kokku 560 eurot). Kohus viiviste katmist ei arvesta, kuna viivisearvestust ei ole esitatud. VÕS § 88 lg 7 tulenevalt tuleb 2020. aastal loetletud laekumised (mille osas ei ole teda, millise arve katteks summad tasuti) lugeda võrdeliselt kõikide 2020.a põhikohustuste katteks. Kokku on puudutatud isik tasunud põhikohustuste katteks 560 eurot, kommunaalteenuste eest tuli 2020. aastal tasuda avaldajale 1245,86 eurot. Seega on puudutatud isiku kommunaalteenuste võlgnevus avaldajale 2020.aastal 685,86 eurot (1245,86-560=685,86 eurot).
19.2021. aastal tuli puudutatud isikul tasuda kommunaalteenuseid järgnevalt (dtl 124): jaanuar 141,98 eurot, veebruar 166,53 eurot, märts 126,38 eurot, aprill 87,02 eurot, mai 54,47 eurot, juuni 61,85 eurot, juuli 87,78 eurot, august 79,15 eurot, september 74,67 eurot, oktoober 79,50 eurot, november 133,24 eurot, kokku summas 1092, 57 eurot. 2021.aastal teostatud maksed on järgmised: 11.01.2021 200 eurot selgituses kommunaal, 27.04.2021 100 eurot selgituses makse Kalevi 21-xx (so korteri aadress), 12.07.2021 50 eurot selgituses kanne, 11.08.2021 50 eurot, selgituses makse, 11.09.2021 50 eurot selgituses makse, 24.11.2021 100 eurot selgituses makse (dtl 64). Õiendist nähtuvalt on avaldaja arvestanud eelmärgitud laekumisi (kogusummas 550 eurot) järgnevalt: viivise katteks 85 eurot ja jooksvate põhiarvete katteks 465 eurot, kokku summas 550 eurot. Kohus viiviste katmist ei arvesta, kuna viivisearvestust ei ole esitatud. VÕS § 88 lg 7 tulenevalt tuleb 2021. aastal loetletud laekumised (mille osas ei ole teda, millise arve katteks summad tasuti) lugeda võrdeliselt kõikide 2021.a põhikohustuste katteks. Kokku on puudutatud isik tasunud põhikohustuste katteks 550 eurot, kommunaalteenuste eest tuli 2021. aastal tasuda avaldajale 1092,57 eurot. Seega on puudutatud isiku kommunaalteenuste võlgnevus avaldajale 2021.aastal 542,57 eurot (1092,57-550=542,57 eurot). Kokku on aegumata põhivõlgnevus 1914,73 eurot (196,12+490,18+685,86+542,57) perioodi jaanuar 2018 kuni november 2021 eest.
20.Avaldaja nõuab puudutatud isikult ka sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust summas 278,40 eurot (dtl 25). Kohus osundab, et õienditest (dtl 43-44, dtl 123-124), muudest tõenditest (osaliselt esitatud arvetest, maksekorraldustest, pangakontoväljavõtetest) ja avalduses esile toodust (sh 26.05.2022 kohtuistungil avaldaja poolt antud selgitustest) ei ole võimalik tuvastada, kuidas on sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 278,40 eurot kujunenud. Puudub teave, mis perioodi osas ja põhivõlajäägilt on konkreetselt sissenõutavaks 11(14)
muutunud viivis arvestatud ja seda ei nähtu ka õienditest. Pelgalt selgitusest, et avaldaja on viivist arvestanud kuni 31.12.2017 määras 0,07% päevas ja alates 01.01.2018 KrtS § 42 lg 1 kohaselt VÕS § 113 lg 1 määras, ei ole piisav. Kohus on avaldajale andnud 26.05.2022 toimunud kohtuistungil kohustuse (sh täiendava tähtaja), mille kohaselt tuli avaldajal esitada kohtule ja puudutatud isikule ülevaade põhi- ja viivisevõlgnevuse kujunemisest (nõuete arvestus), kuid avaldaja ei ole seda teinud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus avaldaja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 278,40 eurot rahuldamata.
21.Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.02.2022 põhinõudelt 3298,17 eurolt kuni põhinõude täitmiseni (dtl 25). Arvestades eelnevalt rahuldatud põhinõude ulatust, so 1914,73 eurot, siis on avaldaja edasiulatuv viivisenõue põhjendatud, kuid seda põhivõlalt 1914,73 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
22.Kokkuvõtvalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1914,73 eurot (periood jaanuar 2018 kuni november 2021) ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.02.2022 põhinõudelt 1914,73 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja põhivõlgnevus 1383,44 eurot (3298,17-1914,73=1383,44 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 278,40 eurot jääb rahuldamata.
23.Kohus peab vajalikuks märkida, et puudutatud isik ei ole oma kohustusi aastate lõikes korrektselt täitnud, makseid on teostatud ebaregulaarselt ja mitte esitatud arvete alusel (mh väiksemas summas, kui arvetel näidatud, kord jällegi suuremas summas, mõningatel kuudel ei ole kommunaalteenuste eest üldse makstud) ning maksekorralduse selgitused on ebakorrektsed (puuduvad viited arvetele), mis on kaasa toonud käesoleva kohtuvaidluse. Kohus peab vajalikuks puudutatud isikule selgitada ka, et avaldaja poolt esitatavad arved tuleb tasuda korrapäraselt, vältimaks edasiste ebaselguste tekkimist ja avaldaja poolset vajadust kohtusse pöörduda. Kohus osundab siinkohal ka sellele, et ka avaldaja on olnud omapoolselt kohustuse täitmisel passiivne, st ei ole esitanud puudutatud isikule nõuetekohaselt kõikide nõuete osas ülevaadet ja on viivitanud oluliselt nõuete sissenõudmisega. Avaldaja käitumine ei ole kohtu hinnangul kooskõlas TsÜS § 138 lg-ga 1 ja 2, mis puudutab sedavõrd pikaajaliselt võlanõuete esitamata jätmist ning väidetavate aegunud nõuete jooksvate maksete arvestamist. Kohus ei nõustu ka avaldaja väidetega nõude aegumise osas. Vastavalt TsÜS § 158 lg 1 ja 2 katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule muuhulgas võlgnetava osalises tasumises. Riigikohus on märkinud, et perioodiliste maksete korral ei saa eeldada kostja tahet tunnustada hageja nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud. Nii võib perioodiliste maksete korral eeldada, et kohustatud isiku poolt nõude osalise tunnustamisega katkeb hageja nõude aegumine TsÜS § 158 lg 1 järgi üksnes selle summa osas, milles kohustatud isik nõude rahuldas. Avaldaja ei ole põhjendanud, sh ka esile toonud ega tõendanud, et puudutatud isik oleks tunnustanud avaldaja nõudeid makstust suuremas ulatuses (vt Riigikohtu lahend nr 2-15-10683 p 20.1, Riigikohtu lahend nr 2-14-56622 p 16.1).
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus 12(14)
kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude avalduses palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista menetluskulud summas 683 eurot (50 eurot riigilõiv, 3 eurot kinnistusraamatu väljavõtte eest tasu, õigusabikulud 630 eurot, sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad järgnevast (õigusteenustasu summad sisaldavad käibemaksu): avalduse koostamine ja kohtule esitamine 2 h x 120=240 eurot, 120/2 (30 min) = 60 eurot puudutatud isiku vastusega tutvumine ja kompromissettepaneku esitamine, 08.04.2022 seisukoha koostamine ning kohtule esitamine; 1 h 120=120 eurot kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine 26.05.2022 toimunud kohtuistungil, menetluskulude nimekirja koostamine; 1,25 h x 120= 150 eurot kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine 26.05.2022 toimunud kohtuistungil, menetluskulude nimekirja koostamine; 120/2 (30 min)= 60 eurot, puudutatud isikule kompromissettepaneku esitamine, 20.06.2022 vastuse koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine. Avaldaja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning et avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane (dtl 130-131). 31.08.2022 arvamuses ei nõustunud puudutatud isik menetluskulude kandmisega, sest avaldaja ei esitanud talle kompromissi sõlmimiseks võla kujunemise osas ülevaadet. Nõude ebaselgusest tulenevalt on avaldaja tõttu menetlus veninud. Avaldaja esindaja õigusteenuse tunnitasu ja toimingud (sh õigusabikulu suurus) ei ole mõistlikud, kuna avaldaja esindaja ei teinud oma tööd korrektselt (esitas lisatööde eest arved). Puudutatud isik nõustus tasuma avaldajale riigilõivu, kuid ülejäänud menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda (dtl 138). Kohus on seisukohal, et riigilõiv (avalduse esitamisel 50 eurot) ja kinnistusraamatu väljavõtte eest tasu 3 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohtu hinnangul on avaldaja menetluskulude avalduses näidatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks) mõistlik ja kohtupraktika kohaselt lubatav. Kohus leiab, et menetluskulud nimekirjas esile toodud õigustoimingute ajakulu on ülemäärane (sh on menetlustoimingud esitatud topelt) ning kohus peab avaldaja menetluskulusid põhjendatuks alljärgnevalt: -avalduse koostamine ja kohtule esitamine 2 h x 120=240 eurot, -120/2 (30 min) = 60 eurot puudutatud isiku vastusega tutvumine ja kompromissettepaneku esitamine, -08.04.2022 seisukoha koostamine ning kohtule esitamine; 1 h 120= 120 eurot; -kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine 26.05.2022 toimunud kohtuistungil, menetluskulude nimekirja koostamine; 1 h x 120=120 eurot; -120/2 30 min= 60 eurot, puudutatud isikule kompromissettepaneku esitamine. Kokku 600 eurot (sh käibemaks), millele lisandub riigilõiv 50 eurot ja tõendi saamise kulu 3 eurot, seega on avaldaja põhjendatud menetluskulu kokku 653 eurot, sh käibemaks (600+5+3). Arvestades avalduse osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda 46,46% ulatuses ja puudutatud isiku kanda 53,54% ulatuses. Avaldaja põhjendatud menetluskulud on kokku summas 653 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 349,62 eurot. Puudutatud isikul menetluskulusid tekkinud ei ole. Puudutatud isiku seisukoht menetluskulude teistsuguse jaotuse osas ei ole põhjendatud.
13(14)
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et puudutatud isikul tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
25.TsMS § 617 lg 1 ja 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.