Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-22-10330
Kohtuasi
X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitamisest hoidumiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.08.2022 määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Y
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.08.2022 määrus ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.X määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas 14.07.2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitamisest hoidumiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja palub kostjal keelata saates XXX hageja kohta avaldatud videosalvestise avaldamine ja mõista kostjalt hageja kasuks välja ebaõigete andmete ümberlükkamise, kahju tekitava käitumise lõpetamise ja mittevaralise kahju eest hüvitis 54 500 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja XXX saates hageja kohta väite, et hageja on diplomi meisterdaja, esitles ennast Eesti Juristide Liidu liikmena ja esines võlanõustajana, omamata selleks vajalikku haridust. Hageja ei andnud luba saate avaldamiseks, sh 2013. aastal tehtud kohtuotsuse ja hageja varasemate nimede avaldamiseks. Hageja tegi kodus endale diplomi, kuid see polnud mõeldud avalikuks kasutamiseks. Hageja lõpetas 2017. a võlanõustaja täiendkoolituse. Eesti Juristide Liidu liige on aga hagejaga seotud MTÜ Q. Saade avaldati XXX lehel (https://XXX.postimees.ee) ja portaalis Elu24 (https://elu24.postimees.ee). Kostja tegutseb meediakanalis Elu24 saatejuhina ja seega kontrollib ise, mis lood lähevad eetrisse ja mis mitte. Kostja tegevuse tõttu jäi MTÜ Q ilma sotsiaalprojektitoetusest 45 000 eurot ja läks pankrotti. Hageja kahju hõlmab sotsiaalprojekti toetust 45 000 eurot, mittevaralist kahju 3500 eurot ja 2022. a veebruarist juunini iga kuu tekkinud kahju 1200 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus jättis 30.08.2022 määrusega hagi menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 punkti 2 alusel – hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulud jäid hageja kanda.
2.1.Kohus leidis, et kostja on saate XXX saatejuht ning saatejuhi avaldatut ei saa pidada saatejuhi kui füüsilise isiku isiklikes huvides avaldatuks. Avaldajaks on saate tootja või levitaja ning saatejuht on üksnes isik, kes saate sisu ette kannab. Analoogselt loetakse töötaja ja riigiametniku poolt kolmandale isikule tekitatud kahju tööandja või riigi poolt tekitatuks ning kolmas isik saab nõude esitada tööandja või riigi vastu ning mitte töötaja või ametniku vastu isiklikult. Olenemata saatejuhi ja saate tootja vahelise õigussuhte kvalifikatsioonist leiab kohus, et ka ajakirjandusliku saate korral tuleb saates avaldatud faktiväidete ja hinnangute eest vastutavaks pidada saate tootjat, mitte konkreetset saatejuhti. Saatejuht ei osale saates oma isiklikes huvides, vaid saate tootja korraldusel. Saate tootja saab kontrollida saates käsitletavaid teemasid ja saate toimetamise kaudu iga saate sisu. Saate tootja saab ka saate edust tingitud kasu. Seetõttu leidis kohus, et saatejuhi saates kajastatu eest vastutab saate tootja. Võimalike nõuete eest õiguslike ja majanduslike riskide panemine saatejuhile, kes ei vastuta isiklikult saate sisu eest ega saa saate õnnestumisel ka vahetult kasu saate edust, oleks vastuolus ka eelnevalt välja toodud analoogsetes olukordades (töö- ja teenistussuhtes) ette nähtud õigusliku regulatsiooniga. Hagejal tuleb nõuded esitada kas XXX saate tootja, avaldaja või levitaja vastu.
2.2.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Hageja esitas 13.09.2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruskaebus rahuldada, võtta hagi menetlusse ja see täies ulatuses rahuldada.
2-22-10330
3.1.Hageja hinnangul on maakohus ekslikult leidnud, et kostja kui saatejuht pole isiklikult vastutav selle eest, mida ta avalikkusele avaldab. Kostja viib isiklikult läbi ajakirjanduslikku telemagasini XXX ja on Elu24 YYY. Seega vastutab kostja isiklikult enda loodud lugude ja postituste avaldamise, kustutamise ja muutmise eest. Üldjuhul oleks telekanal Kanal 2 pidanud kontrollima, mida tema saates avaldatakse. Hagejale ei ole teada, milline töösuhe on telekanali Kanal 2 pidaja ja kostja vahel.
3.2.Kõik lood mõtleb välja kostja isiklikult ja avaldab materjali. Enamasti hangib kostja materjali ebaseaduslikult ning rikub isikuandmete kaitse seadust. Hagiavaldus on perspektiivikas, kuna kostja peab tõendama väidetu õigsust ja kustutama hagejat puudutava video, mille avaldamiseks kostjal luba puudub.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab hagi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
6.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Maakohus oli seisukohal, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest kostja XXX saatejuhina ei saa vastutada saate sisu eest. Avaldajaks on saate tootja või levitaja ning saatejuht on üksnes isik, kes saate sisu ette kannab. Maakohtu seisukoha kohaselt tuleb hagejal hagi esitada kas XXX saate tootja, avaldaja või levitaja vastu.
7.Ringkonnakohus, nõustudes hagejaga, leiab samuti, et maakohtu eelviidatud seisukoht on ebaõige. Lisaks ei nähtu maakohtu määrusest maakohtu kaalutlused, millele tuginedes maakohus leidis, et kostjat saab hagis esiletoodud andmete avaldamise puhul pidada üksnes saatejuhiks, kes andmeid ette kannab.
8.Hindamaks, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, pidanuks maakohus esmalt välja selgitama, mida hageja hagiavalduses taotleb, ning nõuetele antud õiguslikust kvalifikatsioonist lähtudes selgitama välja hageja nõude rahuldamise eeldused. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõuded suunatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele ja kostjalt mittevaralise kahju hüvitise saamisele. Neid nõudeid on võimalik rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg 4 alusel. Nõuete eelduseks on muu hulgas see, et hageja kohta avaldatud andmeid on avaldanud kostja. Nõude rahuldamise eeldusi peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja. Praegusel juhul oli ringkonnakohtu hinnnagul hagiavalduse menetlemine takistatud ainuüksi selle ebaselguse tõttu. Kohtule esitatud hagiavaldusest ei ole üheselt arusaadav, mis on need konkreetsed andmed, mille ümberlükkamist hageja taotleb, ja tekst, mille kostja peaks ebaõigete andmete ümberlükkamiseks esitama. Samuti jääb hagis avaldatust ebaselgeks, kas hageja kahju tekitava käitumise lõpetamise nõue on suunatud videosalvestise kustutamisele ja milles seisneb kahjuhüvitise ühe komponendina välja toodud 6000 eurot (1200 eurot 2022. a veebruar–juuni eest).
9.Juhul kui hageja pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on
2-22-10330 maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada. Juhul kui ka peale asjakohaste selgituste andmist ja hagejale hagi muutmiseks tähtaja määramist ei ole hageja puudusi kõrvaldanud, saab kohus otsustada hagi menetlusse võtmisest keeldumise üle. Kui hageja ei esita nõudeid ja asjaolusid kohtu määratud tähtajaks, võib kohus jätta hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus (RKTKm) nr 2-19-16249, p 16). Seega tulnuks maakohtul enne hagi perspektiivi hindamist hagejale selgitada, kuidas tuleb hagejal oma nõudeid täpsustada lähtuvalt sellele kohtu antavast õiguslikust kvalifikatsioonist. Samuti tuleb maakohtul edaspidi pooltele selgitada tõendamiskoormust ja tõendamisele kuuluvaid asjaolusid.
10.Ringkonnakohus ei nõustu ka selle maakohtu järeldusega, et hageja esitatud asjaoludel ei oleks võimalik tema nõuet ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldada. Vastavalt ringkonnakohtu eelnevalt selgitatule on ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamise üheks eelduseks see, et kostja on avaldanud hageja kohta andmeid.
10.1.Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. VÕS §-st 1047 ei tulene, et isik, kes avaldas valeandmeid meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus (RKTKo) nr 3-2-1-95-05, p 25; RKTKo nr 3-2-1-43-09, p 14; RKTKo nr 3-2-1-67-10, p 16; RKTKm nr 3-2-1-166-12, p 13).
10.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ilma asjas esitatud tõendeid hindamata asuda seisukohale, kas kostja on hagiavalduses nimetatud meediaväljaannetele andmete avaldajaks. Kohus ei saa asja menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel keelduda, kui hagi perspektiivikuse üle ei saa otsustada tõendeid hindamata (vt ka RKTKm nr 2-17-8939, p 9; RKTKm nr 2-16-8446, p 10, RKTKo nr 3-2-1-151-14, p 14). Sellisel juhul tuleb kohtul lahendada asi sisuliselt. Praeguses asjas on hagiga võimalik hageja soovitud eesmärki (s.o andmete ümberlükkamine) saavutada, kui hageja tõendab, et kostja on avaldanud meediaväljaannetele hagejat kahjustavad väited või väärtushinnangud. Seega ei saa ka praegusel juhul hagiavalduses esitatud asjaoludel tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest ning see, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel.
10.3.Hageja on märkinud, et kostja otsustab, milliseid andmeid saates XXX ja portaalis Elu24.postimees.ee avaldatakse. Hageja esile toodud asjaoludel ei pruugi saada kostjale omistada üksnes saatejuhi rolli ega järeldada, et kostja ei saa olla vastutav andmete avaldamise eest ega omanud mingit kontrolli temalt saadud informatsiooni meedias avaldamise üle.
11.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
12.Kuivõrd määruskaebemenetluse raames ei lahenda ringkonnakohus asja sisuliselt, vaid hindab üksnes maakohtu määruse seaduslikkust, ei saa ringkonnakohus lahendada hageja taotlust hagi rahuldada.
13.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
14.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5 teine lause).
2-22-10330 (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.