lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-11956/6

Tööõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-11956/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1109
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-11956

Tsiviilasi

Põlva Vallavalitsuse taotlus Maris Sabre poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. augusti 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põlva Vallavalitsuse määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Põlva Vallavalitsus, seaduslik esindaja Heiki Kolk Vastustaja (hageja): Maris Sabre (ik: XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 24. augusti 2022 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud Põlva Vallavalitsuse kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Põlva Vallavalitsus esitas 16.08.2022 maakohtule avalduse, milles taotles Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr 4-1/856/22 läbivaatamist hagimenetluses ja tuvastada, et tööandjaks on Tilsi Põhikool. Töövaidluskomisjon jättis töövaidlusasjas nr 4-1/856/22 05.08.2022 otsusega Maris Sabre avalduse rahuldamata. Otsuse resolutsiooni p-ga 1.1 luges komisjon tuvastatuks, et Põlva valla (Tilsi Põhikooli kaudu) poolne M. Sabre ja Põlva valla (Tilsi Põhikooli kaudu) vahel sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel alates 01.08.2022 ei ole tühine (ülesütlemine on kehtiv). Otsuse p-dega 1.2 ja 1.3 jättis komisjon rahuldamata Põlva valla (Tilsi Põhikooli kaudu) ja M. Sabre taotluse poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning M. Sabre poolt Põlva valla (Tilsi Põhikooli kaudu) vastu TLS § 109 lg 1 alusel esitatud hüvitisenõude 2625 eurot (bruto).

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus jättis 24. augusti 2022 määrusega Põlva Vallavalitsuse taotluse menetlusse võtmata ja tagastas selle koos lisaga Põlva Vallavalitsusele. Määruse kohaselt on lähtuvalt töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-st 4 töövaidluskomisjoni menetluse teisel poolel õigus esitada kohtule taotlus avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina vaid juhul, kui töövaidluskomisjon on avalduse täielikult või osaliselt rahuldanud. Kuivõrd töövaidluskomisjon jättis M. Sabre avalduse täies ulatuses rahuldamata, ei tekkinud Põlva Vallavalitsusel TvLS § 58 lg-s 4 sätestatud taotluse esitamise õigust. Seega on vallavalitsuse taotlus menetluslikult lubamatu ja tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Vallavalitsuse taotluse menetlusse võtmine ei omaks ka sisulist eesmärki, kuivõrd töövaidluskomisjoni otsusega jäeti M. Sabre avaldus Põlva Vallavalitsuse vastu täielikult rahuldamata, mis tähendab, et töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine ei tooks vallavalitsusele eelduslikult kaasa ühtegi õiguslikult ebasoodsat tagajärge. Juhul kui M. Sabre peaks esitama TvLS § 58 lg 3 alusel kohtule hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas, siis on Põlva Vallavalitsusel õigus selles kohtumenetluses esitada oma vastuväide vastaspooleks (tööandjaks) mitteolemise kohta.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Põlva Vallavalitsus esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 24. augusti 2022 määruse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule Põlva Vallavalitsuse taotluse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse esitaja palub tagastada talle määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) selgitas vallavalitsus töövaidluskomisjonile, et ei ole avaldajaga sõlminud töölepingut ja ei saa seadusest tulenevalt volitada Tilsi Põhikooli (direktorit) esindama valda antud töövaidluses.

Vald ei ole Tilsi Põhikooli õpetaja/töötaja tööandjaks, vallal ei ole õigust sõlmida kooli õpetajate/töötajatega töölepinguid ja vald ei saa edasi volitada sellist õigust, mida vallal ei ole. Töövaidluskomisjoni otsuse p-s 11 leiti, et Tilsi Põhikool on valla hallatav asutus, tegemist ei ole juriidilise isikuga ja põhikooli direktor on Põlva valla seaduslik esindaja töösuhetes, mis puudutavad Tilsi Põhikooli. Seega vaidluse vastaspooleks on Põlva vald (kui juriidiline isik); 2) sätestab TvLS § 58 lg 1 pooltele õiguse pöörduda töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse. TvLS § 58 lg-d 3 ja 4 sätestavad erinevatel juhtudel kohtusse pöördumise vorminõude, mitte ei piira erinormina TvLS-s sätestatud poole õigust pöörduda kohtu poole. Samuti ei saa kaebeõigust siduda teise poole õiguste teostamisega, s.o avaldaja poolt TvLS § 58 lg 3 alusel kohtule hagi esitamisega. TvLS § 58 lg 1 saab tõlgendada selliselt, et kui ei ole tegemist TvLS § 58 lg-tes 3 ja 4 sätestatud juhtumitega, tuleb kohaldada TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud poole õigust pöörduda kohtu poole. Vastupidisel tõlgendamisel ei omaks TvLS § 58 lg 1 mingit tähendust, tegemist oleks piiratud kaebeõigusega ning piiratud kaebeõiguse tagamiseks piisaks TvLS § 58 lg-test 3 ja 4. TvLS § 58 lg-te 1 ja 2 alusel on poolel töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel õigus pöörduda kohtu poole hagiavalduse vormis; 3) ei saa nõustuda seisukohaga, et asja menetlemine ei täida sisulist eesmärki ja töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine ei too vallavalitsusele kaasa ebasoodsaid tagajärgi. Vallavalitsuse jaoks on oluline küsimus, kes on valla koolis, munitsipaalkoolis, töötavate õpetajate tööandja, kes võib õpetajatega sõlmida ja lõpetada töölepinguid. Juhul kui jõustub töövalduskomisjoni otsus, eeldab see vallavalitsuses suuri ümberkorraldusi. Vallavalitsuse struktuuri tuleks muuta selliselt, et munitsipaalkoolide õpetajad oleksid vallavalitsuse töötajad ja tööandja oleks vallavalitsus, muuta tuleks õpetajate töölepinguid ning teha kanded tööregistrisse. Küsimusi tekitaks seegi, kuidas eelkirjeldatud tegevus oleks kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lg 1, lg 2 p 3 ja p 5 sätetega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
5.Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning seetõttu ei korda ringkonnakohus oma määruses kõiki maakohtu põhjendusi (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus töövaidluskomisjoni poole avaldusega M. Sabre ning tema nõuded jäeti töövaidluskomisjoni 05.08.2022 otsusega rahuldamata. Taotluse maakohtusse sama töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras esitas vastaspool, s.o Põlva Vallavalitsus. TvLS § 58 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Praegusel juhul töövaidluskomisjon M. Sabre avaldust ei rahuldanud ja maakohus on tuginedes TvLS § 58 lg-le 4 õigesti leidnud, et Põlva Vallavalitsusel puudus õigus sama töövaidlusega kohtusse pöörduda. TvLS § 58 lg 1 on üldnorm ning kohtusse pöördumise töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel sätestavad TvLS § 58 lg 3 ja lg 4. Seega ei ole maakohus on TvLS § 58 lg-t 1 ebaõigesti kohaldanud ning määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht ei ole õige. Kuna töövaidluskomisjoni otsusega jäeti M. Sabre nõuded rahuldamata, siis on oletuslik määruskaebuse esitaja väide, et töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine tooks talle kaasa ebasoodsaid tagajärgi. Konkreetses vaidluses tehtav otsus on siduv vaidluse pooltele.
6.TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Põlva Vallavalitsuse kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja