Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 21.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-5103/26
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 21.09.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5389

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

A & K Holding OÜ10270094 Mane OÜ12108441 Beltimber OÜ14518686

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-22-5103

PANKROTIMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 21. september 2022, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-22-5103

Tsiviilasi

A&K Holding OÜ väljakuulutamiseks

avaldus

Beltimber OÜ

pankroti

Menetlusosalised ja nende võlausaldaja A & K Holding OÜ (registrikood 10270094; asukoht esindajad Mere tee 1, Pringi küla, Viimsi vald, 74011 Harju maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat O.-J. L., e-post XXX võlgnik Beltimber OÜ (registrikood 14518686; asukoht Andruse, Koimla küla, Saaremaa vald, 93326 Saare maakond), seadusjärgne esindaja E. L. ja lepinguline esindaja K. L., e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

ajutine pankrotihaldur Katrin Prükk (Pepleri 32, 51010 Tartu; telefon 742 0442; e-post [email protected]) kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A & K Holding OÜ avaldus Beltimber OÜ pankroti väljakuulutamiseks ja välja kuulutada kell 17.00 Beltimber OÜ (registrikood 14518686; asukoht Andruse, Koimla küla, Saaremaa vald, 93326 Saare maakond) pankrot.

2.Määrata ajutise halduri Katrin Prüki tasu suuruseks Beltimber OÜ ajutises menetluses 2800 eurot, millele lisandub käibemaks 560 eurot, kokku 3360 eurot.

3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

10.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutine haldur võib esitada määruse peale määruskaebuse ajutise halduri tasu hüvitamise osas. Asjaolud Võlausaldaja A & K Holding OÜ esitas 07.04.2022 kohtule avalduse võlgniku Beltimber OÜ pankroti väljakuulutamiseks, tsiviilasi nr 2-22-5103. Pankrotiavalduse ja selle täienduse kohaselt on võlausaldaja ja võlgnik sõlminud laenulepingu, mille alusel on võlgnikule üle kantud 700 000 eurot. Võlausaldaja 06.03.2020 kirjalikule päringule 09.03.2020 vastates tunnistas võlgnik võla ja intressi tasumata jätmist, väites, et seoses raskustega suudab võlgnik intressi tasuda alles 31.03.2020. Eelnevalt oli võlgnik 09.01.2020 saldoteatises tunnistanud kohustusi summas 744 145,86 eurot. Võlausaldaja ütles 09.03.2020 laenulepingu üles ja esitas 31.03.2020 võlgnikule pankrotihoiatuse. Lisaks eeltoodule on võlgnikul pankrotiavalduse esitamise aja seisuga võlausaldaja ees veel kohustusi summas 360 000 eurot. Kokku on tasumata laenude summa 1 060 000 eurot. Avalike registrite kohaselt võlgnikule vara ei kuulu. Võlgniku osakapital on 2500 eurot. Võlgnik omab osalust Valgevene ettevõttes Alneks (ООО “АЛНЕКС”), mis tegeleb puidu töötlemisega ja kuhu võlgnik investeeris võlausaldajalt saadud laenu. Võlgnik on pakkunud nimetatud osalust võlausaldajale, et kustutada laen osa arvel, aga kuna Valgevene ettevõtte osa väärtus (229 200 eurot) on kordades väiksem kui antud laen, ei olnud võlausaldaja sellise laenu tagasimaksmisega nõus. Võõrandamistehing luhtus juba veebruari esimesel poolel ja seoses Euroopa Liidu sanktsioonidega on käesoleval ajal puidu eksport Valgevenest ka keelatud. Samuti on võlgniku viimase kahe aasta käive väiksem kui tema kohustus võlausaldaja ees. Võlgniku konsolideerimata bilansist ja kasumiaruannetest (2019, 2020 ja 2021) nähtub, et võlgniku kohustused on ületanud varasid vähemalt viimasel kolmel aastal. Ka võlgniku tinglikult konsolideeritud bilanss 31.12.2021 seisuga näitab üheselt võlgniku pikemaaegset maksejõuetust. Kõik eeltoodu kinnitab võlausaldaja hinnangul, et võlgnik on võimetu oma kohustusi täitma. Võlausaldaja tasus 31.05.2022 määruse alusel 31.05.2022 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 2500 eurot. Kohus nimetas 30.06.2022 määrusega Beltimber OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prüki, peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas Beltimber OÜ-l ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamise (kehtestas PankrS § 20 lg 1 järgse käsutuskeelu). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et A & K Holding OÜ pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning Beltimber OÜ pankrot välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

Seotud isikuteks tuleb pidada praegust juhatuse liiget E. L. e ja osanikku Mane OÜ-d. Ilmselt on võlgnikuga lähedalt seotud isikuid veel. Majandustegevus Võlgnik asutati suvel 2018. Äriplaani kohaselt oli eesmärgiks asutada koos J. A. e ja V. V. iga Valgevenes tütarettevõte, mis hakkaks tootma saematerjali (lepp ja haab), et seda müüa A & K Holding OÜ osalusega ettevõttele OÜ Standwood. Äriplaani I etapi kuludeks oli planeeritud 1 392 975 eurot ning finantseerijateks OÜ Mane (7,2%), OÜ Rastas Invest (7,2%), OÜ Red Dril (4%) ja A & K Holding OÜ (81,7%). OOO Alneks kanti registrisse 12.07.2018. OOO Alneks osanikuks olid võlgnik (50%), J. A. (25%) ja V. V. (25%). OOO Alneks soetas tootmiskompleksi (1,78 ha, millel asub mh kolm tootmishoonet) ja sisseseade. Tootmisega alustati 2019. aastal. Haldurile teadaolevalt ostis OOO Alneks materjali enamasti riigi puiduoksjonitelt. Tõendeid halduril selle kohta pole. Enamik OOO Alneks toodangust müüdi OÜ-le Standwood. 2021. aastal müüdi talle 95% toodangust ja 2022. aasta I kvartalis koguni 103%. Müük OÜ-le Standwood jätkus ka pärast EL sanktsioonide kehtestamist 2022. aastal, tõsi – seda läbi UAB Alksmeda (LIT). Pärast pankrotiavalduse esitamist lõpetas OOO Alneks müügi OÜ-le Standwood. OOO Alneks on tegutsev ettevõte. 2022. aasta esimesel poolaastal oli tal keskmiselt 33 töötajat. Haldurile teadaolevalt müüb ta hetkel oma toodangu Kasahstani. Tõendeid halduril selle kohta pole. Võlgnik tegeles OOO-le Alneks investeeringute vahendamisega: Eesti investorid laenasid raha võlgnikule ja see omakorda OOO-le Alneks. Samuti vahendas võlgnik OOO-le Alneks tootmise sisseseadet. Lisaks tegeles võlgnik puidu ja ehitusmaterjalide vahendamisega, seda aastatel 2018, 2019 ja 2020. Võlgnik ostis puitu ja ehitusmaterjale peamiselt Leedust (Alksmeda SIA), mõneti ilmselt ka Valgevenest (IOOO butenskji derevobrabatyvajuscij zavod). Võlgnik müüs puitu ja ehitusmaterjale Eestis (peamised ostjad Standwood OÜ, Nurme Turvas AS ja Mikskaar OÜ) ja Lätis (peamised ostjad Ošukalns SIA, Kubrikmetrs SIA ja 4Plus SIA). Olgu märgitud, et OOO-lt Alneks võlgnik puitu ja ehitusmaterjale ei ostnud ega müünud neid talle. Küll aga sai võlgnik OÜ-lt Mane mõningast komisjonitasu seoses OOO-ga Alneks (ilmselt toodangu müük). Võlgnik on alates 09.07.2018 käibemaksukohustuslane. Tabel 1: Müügitulu, ärikulu, ärikasum/kahjum (majandusaasta aruannete põhjal, eurodes) müügitulu

Võlgnikule kuulub 50%-line osalus OOO-s Alneks. 2022. aasta veebruaris omandas võlgnik 100% osaluse, kuid haldurile teadaolevalt tehingu teised pooled taganesid lepingust. Pangakontost nähtuvalt on osaluse müügihind tagasi kantud. Muid tõendeid halduril taganemise kohta halduril pole. Osaluse väärtust on väga keeruline hinnata, mh on küsimus hindamise kohases meetodis. Võlgnik on raamatupidamises näidanud osaluse väärtuseks 2000 eurot, mis kajastab ilmselt osakapitali tehtud sissemakse suurust (nn soetusväärtus). Sissemakse suurus ei näita veel osaluse väärtust. Nagu märgitud, siis OOO Alneks raamatupidamise kohaselt on tal vara 3 762 000 BRY ja kohustusi 5 466 000 BRY. Eeldusel, et raamatupidamisandmed on õiged, tähendaks see ettevõtte väärtuseks 0 eurot (nn likvideerimisväärtus), kuna OOO Alneks võlausaldajate nõuetest on võimalik rahuldada ca 70%. Likvideerimisväärtus ei näita aga tegutseva ettevõtte väärtust. Tegutseva ettevõtte väärtust on võimalik arvutada läbi rahavoogude prognoosi (nn diskonteeritud rahavoogude meetod). Täna on OOO Alneks tegutsev ettevõte. Veel enam: jooksva aasta esimese kuue kuu kasuminäitajad on paremad, kui eelmise aasta vastava perioodi näitajad. Et ettevõtte tegevus jätkuks, tuleks võlgnikul leida võimalus A & K Holding OÜ laenud refinantseerida. Vastasel juhul on võlgnik ühel või teisel moel sunnitud OOO Alneks tegevuse lõpetama, kuna ilma OOO Alneks varale sissenõuet pööramata ei ole võlgnikul võimalik täita oma kohustusi A & K Holding OÜ ees. Hetkel on ta kokkuleppeliselt sellest võimalusest loobunud. Pealegi on OOO Alneks tootmiskompleks ja veoauto MAN panditud võlgniku kohustuste tagamiseks, mis tähendab, et isegi kui võlgnik OOO Alneks varale sissenõuet ei pööra, teeb seda ilmselt võlausaldaja. Haldurile ei ole teada, kas laenu refinantseerimisega tegeletakse. Kui, siis pole refinantseerimist veel toimunud, sest refinantseerimise korral oleks võlgniku pankroti alus ära langenud. Kui OOO Alneks võlausaldajad oma nõudeid ei vähenda vmt, siis on OOO Alneks osanikud kohustatud otsustama pankrotiavalduse esitamise. Ka pankrotistunud äriühingu tegevus saab jätkuda, kuid see on majanduslikult enamasti keeruline. Olenevalt Valgevene regulatsioonist võib takistatud mh olla riigi puiduoksjonitel osalemine. Seega võib juhtuda, et ühel või teisel põhjusel ettevõtte tegevus peatselt lõppeb. Olukorras, kus hetkel OOO Alneks tegevus siiski jätkub, tuleb osaluse väärtuse hindamisel halduri arvates lähtuda tegutseva ettevõtte väärtusest. Halduril puuduvad rahavoogude prognoosid, mille alusel ettevõtte väärtus lähtuvalt diskoneeritud raha voogude meetodist välja arvutada. Need peaks esitama võlgnik. Võlausaldaja ise on pakkunud veebruaris 2022 ettevõtte eest 500 000 eurot. Pakkumine on tehtud pärast kuude pikkust due diligence läbiviimist ja eeldusel, et võlgnikule kuulub 100% osalusest OOO Alneks. OOO Alneks tootmismahud on pärast Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamist ca 1/3 võrra vähenenud, samas kui varud on suurenenud. Viimane viitab turustuskanalite nappusele (nn lattutootmine). Arvestades toodangumahu ca 30%-st vähenemist ja eeldusel, et veebruari 2022 pakkumine oli tehtud heas usus, asub haldur seisukohale, et võlgnikule kuuluva 50%lise osaluse väärtus täna on hinnanguliselt 150 000 eurot. •

vahendatud OOO-le Alneks ‒, oleks võlgnikul ilmselt kõige mõistlikum OOO Alneks ettevõtte ühel või teisel moel müük investorile. Läbirääkimised võlgniku osaluse müügiks senisele investorile ebaõnnestusid. Ilmselt leidis senine investor, et tal on majanduslikult soodsamaid võimalusi OOO Alneks tootmise omandamiseks. Uut investorit ei ole leitud. Viimane on kujunenud maailmapoliitika ja -majanduse olukorras ilmselt ka keeruline. Keeruliseks muudab selle ka asjaolu, et võlausaldaja ei ole ilmselt huvitatud võlgnikuga koostööst uue investori leidmisel. Kaua maailmapoliitika ja majanduse praegune olukord kestab, ei ole võimalik prognoosida. Uut investorit leidmata on võlgniku ainus võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks sissenõude pööramine OOO Alneks varale, mis aga lähtuvalt 04.03.2022 sõlmitud kokkuleppest ei ole hetkel võimalik. Sissenõude pööramine OOO Alneks varale toob kaasa ettevõtte tegevuse lõpetamise. OOO Alneks likvideerimisväärtus ei kata kõigi võlausaldajate nõudeid. Halduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks OOO Alneks äriplaani realiseerumata jäämine. Mitterealiseerumise põhjused vajavad edasises menetluses väljaselgitamist. Mh tuleb kontrollida, miks jäid osad finantseeringud tegemata; miks jäid tootmismahud saavutamata; miks jäid müügimahud saavutamata; kas toodang müüdi turuhinnaga; kas kulud olid vajalikud ja põhjendatud. OOO Alneks äriplaani realiseerumata jäämine mõjutab oluliselt võlgniku maksejõulisust. Käesolevas menetlusetapis kogutud andmed ja dokumendid ei võimalda võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuseks pidada kuriteo tunnustega tegusid või juhtimisvigu. Võlausaldaja on võimalikele kuritegudele ja juhtimisvigade kohta oma kirjavahetuses võlgnikuga ammu ja korduvalt viidanud. Tõendeid väidetavate kuritegude ja juhtimisvigade kohta ajutisele haldurile esitatud pole. Ka ei ole haldurile teada, et oleks esitatud kuriteoteade või võlausaldaja nõue võlgniku juhatuse liikme vastu kahju hüvitamiseks (ÄS § 187 lg 4). Tagasivõitmisele võib kuuluda 04.03.2022 kokkulepe, seda juhul kui lepingust ei ole võimalik taganeda või seda kokkuleppel lõpetada. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 5000 eurot ja maksmise tähtajaks 14.09.2022 ning teatanud 24.08.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldaja on 26.08.2022 määratud summa kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada Beltimber OÜ pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Katrin Prüki, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget E. L. e enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Beltimber OÜ vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 130,80 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi ta on arvestanud töötundideks 28 tundi tunnitasuga 100 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Katrin Prükile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 2800 eurot, millele lisandub käibemaks 560 eurot, kokku 3360 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so Osaühingule Advokaadibüroo Advocatus. Tasu tuleb kanda A & K Holding OÜ poolt 31.05.2022 ja 26.08.2022 pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiitide arvel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 7442,50 eurot ilma käibemaksuta. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Võlgniku seisukoha järgi võlausaldaja menetluskulude kohta on menetluskulude nimekirjas toodud kulutused õigusabile üle paisutatud ning ei ole kõik seotud käesoleva tsiviilasjaga. Lisaks ei kuulu võlausaldaja deposiiti tasutud 2500 eurot ja 5000 eurot menetluskulude alla menetluskulude nimekirja mõistes ja põhjendatud ei ole hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise välja mõistmine. Võlausaldaja esindaja esinduskulude osas märgib võlgnik, et tunnihind 200 eurot ja 250 eurot (ilma käibemaksuta), on ebamõistlikult kõrge tunnihind ning asjaolu, et võlausaldaja on nõus sellise hinnaga esindaja palkama, ei tähenda et võlgnik peaks kogu nimetatud summa hüvitama. Tunnihinnad 200 eurot ja 250 eurot ei ole tavapärased advokaadi tunnihinnad ja ületavad märkimisväärselt sarnase õigusteenuse turuhinda. Võlausaldaja poolt menetluskulude nimekirjas välja toodud tööde osas ei saa ühelgi juhul väita, et tööde nimekirjas tehtud tööd oleksid seotud just käesoleva tsiviilasjaga. Näiteks tööd, mille selgituseks on „Beltimber teemaga tegelemine, Suhtlus Volkovi ja kliendiga Beltimber teemal, Analüüs ja täiendamine, Beltimber pankrotimenetlusega tegelemine (halduri isik, tagamine jms), Beltimber, tagamine, Beltimber pankrotimäärus“ on täiesti ebamäärased selgitused teostatud töödele ning ei saa ühelgi juhul olla käsitletavad käesoleva tsiviilasja raames võlausaldaja põhjendatud menetluskuludena. Antud juhul tuleb vaadelda ka käesoleva tsiviilasja e-toimikus olevaid materjale ning lähtuda sellest, milliseid menetlusdokumente on võlausaldaja esindaja menetluse raames esitanud ja koostanud ning üksnes nende menetlusdokumentide koostamisega seonduv kulu saab olla põhjendatud menetluskulu. Nimetatud dokumentide koostamisega seonduv ajakulu on üle paisutatud, kuid ainult nimetatud ajakulu saab olla põhjendatud. Kõik võimalikud muud tööd selgitusega „suhtlemine, teemaga tegelemine jmt“ ei saa olla ühelgi juhul põhjendatud, kuivõrd tööde tegemise maht ja põhjendatus ei ole tõendatud. Samuti jäävad ebaselgeks tööd, mis on tehtud peale 02.06.2022, kuivõrd töödest ei nähtu, kuidas need on seotud võlausaldaja esindamisega just käesolevas tsiviilasjas. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik on osutanud A & K Holding OÜ-le õigusabi kokku 36,43 tundi tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta) ja alates 11.08.2022 tunnihinnaga 250 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi põhjendatud ja mõistlikuks tasuks pidada 200 eurot tunnis ilma käibemaksuta, kuna see ei ületa Tallinna linnas keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, vastates vandeadvokaadi kvalifikatsiooni eeldava õigusnõustamise tunnihinnale. Õigusabi on eelkõige seisnenud Beltimber teemaga tegelemises, kliendiga ja Volkoviga suhtlemises, kohtuga suhtlemises, pankrotihalduriga suhtlemises, tõendite kogumises ja vastuse koostamises. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on materjalide ja informatsiooni kogumine, analüüs ning suhtlused/arutelud hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohtu hinnangul on võlausaldaja tehtud menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 19 tundi: 07.04.2022 pankrotiavalduse (kahel ja poolel lehel – kokkuvõtvalt faktilised asjaolud ühel leheküljel) ning selle 18.04.2022 täiendavate seisukohtade koostamisele ja tõendite kogumisele 5 tundi; 10.05.2022 vastuse koostamisele 8 tundi; 31.05.2022 istungiks ettevalmistusele ja istungil osalemisele 2,5 tundi; 08.06.2022 tagamise taotluse koostamisele 1 tund; 24.08.2022 deposiidi tasumiseks ajutise halduri aruande ja lisade analüüsile 2 tundi; 26.08.2022 menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võlausaldaja õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikeks TsMS § 175 lg 1 tähenduses kokku summas 3800 eurot (19 tundi × 200 eurot). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu hüvitamiseks makstud summa 7500 eurot kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS §-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-22-5103 A & K Holding OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 4220 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 3800 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud. Võlausaldaja on taotlenud kohustada võlgnikku tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, määrab kohus menetluskulud küll TsMS-i järgi kindlaks, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista ega menetluskuludelt viivise tasumist määrata. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS § 150 lg 1 p 1; lg 2) (vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14). Eeltoodust tuleneb, et seoses võlgniku Beltimber OÜ pankroti väljakuulutamisega ei ole võimalik käesoleva määrusega kindlaksmääratud menetluskulusid ega viivist menetluskuludelt võlgnikult välja mõista.