1.AS ÜHISTEENUSED (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista G. J.lt (edaspidi kostja) leppetrahvide võlgnevus 160 eurot ja sissenõudekulu 15 eurot hageja kasuks. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Hagiavalduse kohaselt oli sõiduki reg.nr xxxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal kostja. Vastavalt parkimistingimustele eeldas operaator, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Sõidukile nr xxxx on vormistatud 4 leppetrahvi: 1) leppetrahv Raadiku 8/1 parklas, nr 0204026294, aeg 29.10.2019 06:48:43, parkimiskorraldus nõuete eiramine, summa 40 eurot; 2) leppetrahv Raadiku 8/1 parklas, nr
0204026503, aeg 04.11.2019 06:32:34, parkimiskorraldus nõuete eiramine, summa 40 eurot; 3) leppetrahv Raadiku 8/1 parklas, nr 0204026614, aeg 06.11.2019 06:55:15, parkimiskorraldus nõuete eiramine, summa 40 eurot; 4) leppetrahv Raadiku 8/1 parklas, nr 0204026723, aeg 08.11.2019 06:39:49, parkimiskorraldus nõuete eiramine, summa 40 eurot.
3.Hageja ja Raadiku tn 8/1 korteriühistu vahel on sõlmitud teenuse osutamise leping, mille kohaselt hageja kontrollib parkimise reeglite täitmist. Eraparklas on lubatud parkida Raadiku tn 8/1 elanikel nõuetekohase parkimisloa alusel. Sõidukil nõuetekohane parkimisluba puudus ning lisaks ei järginud kostja parkimiskorraldus nõudeid. Parkimistingimuste p 13 näeb ette, et sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõiduki hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja operaatori juhistest. Kostja ei ole parkinud parkimiseks mõeldud kohtadele ja on osaliselt takistanud sellega teiste sõidukite liikumist. Samuti parkis kostja kinni invakoha. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste järgi loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklates. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot. AS Ühisteenused parklates olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks. Leppetrahvikviitungid on pandud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 160 eurot on jäetud tähtaegselt tasumata. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi teine, seega eeldab hageja, et kostja oli sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Hageja on teinud päringu Transpordiametile, koostanud nõudekirja ja saatnud nõudekirjad tasulise lihtkirja teel kostjale, seega on hageja hinnangul põhjendanud sissenõudmiskulude nõudmine summas 15 eurot. Kostja vastuväidete kokkuvõte
4.Kostja vastuväidete kohaselt oli auto teise isiku kasutuses. Kostja selgitas välja, et sellel perioodil õhtul enne territooriumile sisenemist infotahvel puudus. Kostja on seisukohal, et hagi lisad 2, 2.1 ja 2.2 ei tõenda, et informatiivsed tabelid olid trahvide tegemise päeval paigas ja tekst oli loetav. Kostja kui vastutav kasutaja ei saanud ühtegi trahvi ega teatist kätte. Kohtuotsuse põhjendused
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
6.Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.
7.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja Raadiku tn 8/1 korteriühistu vahel on sõlmitud teenuse osutamise leping, mille kohaselt hageja kontrollib parkimise reeglite täitmist ning, et sõiduki reg.nr xxxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal oli kostja. Riigikohus on 25.01.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Kostja ei ole konkreetselt esile toonud, kes olid need isikud, kes tema sõidukit kasutasid ega ka tõendanud oma väidet, et sõidukit kasutasid teised isikud. Seega on vastutavaks isikuks kostja.
8.Hagiavaldusele lisatud fotodega ja leppetrahvidega on tõendatud, et sõidukile nr xxxx on vormistatud 4 leppetrahvi: nr 0204026294, 29.10.2019 06:48:43 Raadiku 8/1 parklas parkimiskorraldus nõuete eiramise eest 40 eurot; nr 0204026503 04.11.2019 06:32:34 Raadiku 8/1 parklas parkimiskorraldus nõuete eiramise eest 40 eurot; nr 0204026614 06.11.2019 06:55:15 Raadiku 8/1 parklas parkimiskorraldus nõuete eiramise eest 40 eurot ja nr 0204026723 08.11.2019 06:39:49 Raadiku 8/1 parklas parkimiskorraldus nõuete eiramise eest 40 eurot ja sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimisluba. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Samuti on fotodega tõendatud, et lisaks parkimisloa puudumisele, ei järginud sõiduki juht parkimiskorralduse nõudeid, on parkinud osaliselt või täielikult teiste sõidukite või
parkimiskohtade (invakoht) ette, millega on takistanud teiste sõidukite liikumist või parkimist. Kostja esitatud foto ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid.
9.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostjale väljastatud leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva.
10.Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos piltidega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud 160 euro suurune leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Kostja vastuväide, et ta ei ole sõidukile paigutatud leppetrahvi teateid kätte saanud, on tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäevadel oleks sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv.
11.VÕS § 1132 lõige 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Pooltevahelise e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja on võtnud kostjaga e-kirja teel ühendust pärast kostja esitatud vastuväidetega tutvumist maksekäsu kiirmenetluse avaldusele selgitades rikkumisi ja asjaolu, et kostja tõendada on, kui tema sõidukit ei juhtinud ning pakkunud võimalust sõlmida kohtuväline kompromiss. Hageja on teinud päringu Transpordiametile, koostanud nõudekirja ja saatnud nõudekirjad tasulise lihtkirja teel kostjale, seega on hageja hinnangul põhjendanud sissenõudmiskulude nõudmine summas 15 eurot. Väljavõttega meeldetuletustest on tõendatud, et hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletusi võlgnevuse kohta. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses
ja kostjalt välja mõista leppetrahv 160 eurot ja vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 sissenõudmiskulu 15 eurot, kokku 175 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks tuleb määrata hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja välja mõista menetluskulu kostjalt hageja kasuks. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.