Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja/võlgnik: Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (registrikood 12674703, aadress: Tornimäe tn 7-32, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti, e-post: xxx), seaduslik esindaja: juhatuse liige X Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (e-post: [email protected])
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus ja kuulutada välja võlgniku Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (registrikood 12674703) pankrot 19.09.2022 kell 16:00.
2.Nimetada võlgniku Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotihalduriks Martin Krupp.
3.Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp töötasuks 5800 eurot, lisandub käibemaks 20 % ehk 1160 eurot, kokku 6960 eurot.
4.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja resolutsiooni punktis 3. nimetatud ajutise pankrotihalduri töötasu Saneerimismenetluse OÜ-le (a/a XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS).
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17.10.2022 algusega kell 11:00 asukoht: Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn K.J.Petersoni saal aadressil Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlausaldajad peavad nõudeavaldused esitama eposti aadressile: [email protected].
7.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6. nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek 1(5)
võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
8.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
11.Kohtumäärus saata võlgnikule, ajutisele haldurile ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtusse esitas Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kohus võttis avalduse 01.08.2022 menetlusse ja määras võlgniku ajutiseks pankrothalduriks Martin Krupp`i.
3.Ajutise pankrotihalduri 31.08.2022 esitatud aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, võlgnikul on vara bilansilise väärtusega 18 436 783 eurot ja kohustusi 18 477 567 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara väärtuse ning võlgniku suhtes tuleb välja kuulutada pankrot. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning ajutise halduri aruandega on seisukohal, et avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).
6.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
7.Arvestades, et pankrotiavalduse esitas võlgnik, siis võib eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Hinnates võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, asub kohus seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara bilansilise väärtusega 18 436 783 eurot ja kohustusi 18 477 567 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara väärtuse.
8.Kohtule esitatud tõenditega ja ajutise halduri aruandega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Võlgniku esitatud 02.08.2022. a bilansi (dtl 279 jj) kohaselt on võlgnikul vara (nii käibe- kui põhivara) kokku 18 436 782 eurot, millest põhivara moodustuvad nõuded laenusaajate vastu summas 18 354 074 eurot ja immateriaalne 2(5)
põhivara summas 14 452 eurot. Immateriaalne vara on veebileht ja raamatupidamistarkvara, millel realiseerimisväärtus puudub. Kuna vara koosneb peamiselt nõuetest ja need ei ole tagatud ei ole võimalik nende sissenõudmise ja/või realiseerimise väärtust ja perspektiivi käesoleval hetkel anda. Lisaks nähtub esitatud bilansist, et võlgniku käibevara moodustub raha arvelduskontodel 39 968 euro (SEB pank arvelduskontol 4 056 eurot ja Eesti Pank arvelduskontol 35 912 eurot) ning nõuded ja ettemaksed 68 256 eurot. Pankrotihalduri teabenõude vastusele on AS SEB Pank teatanud, et AS SEB Pank arvelduskontodel on 08.08.2022. a seisuga 5 085,12 eurot ning Eesti Pank on teavitanud, et sealsel arvelduskontol on 35 912 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 17 132 616 eurot, eelduslikult lisanduvad viivised ja intressid.
9.Vastavalt PankrS § 109 lõikele 1 tunnistab kohus tagasivõitmisel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes leiab haldur, et hetkel pole võimalik nii kiiresti ja kindlalt anda hinnangut vara tagasivõitmise võimalusele. Võlgniku arvelduskontodelt nähtub hulgaliselt tehinguid, mille osas võib esineda vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on teinud tehinguid (andnud laenu) võlgniku juhatuse liikme X ́iga seotud äriühingutega ning ka võlgniku juhatuse liikme X ́i lähikondsega Y ́ga (ka võlgniku endine nõukogu liige) seotud äriühinguga Vitropol OÜ. Ka võlgniku enda poolt esitatud dokumendist – antud laenud pikaajalised (vt lisa 14, dtl 312-313 ja lisa 15 dtl 314 -315) ja esitatud laenulepingutest tulenevad nõuded (koos intressidega) kogusummas 18 219 884,47 eurot on võlgniku juhatuse liikme X ́iga seotud äriühingute vastu. Samuti on võlgnikul laenulepingust tulenev nõue Vitropol OÜ vastu, mille juhatuse liige on Y. Tulenevalt eeltoodust võivad esineda tehingute tagasivõitmise võimalused ja tehingud vajavad ajutise pankrotihalduri hinnangul täiendavat analüüsimist. Täpsemad asjaolud tuleb välja selgitada edasises menetluses.
10.Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku majandustegevus põhiliselt suunatud liikmetelt hoiuste vastuvõtmisele ja nende hoiuste baasil investeerimistegevusele ja sellega kaasnevate teenuste ostmisele. Võlgniku selgituste kohaselt tingis üldine majanduslangus COVID-19 ülemaailmse pandeemia tõttu ühistu rahavoogude vähenemise. Projektide teostamise tähtajad pikenesid, võlgniku poolt eelistatud kinnisvaraprojektide valdkonnas tekkis tugev konkurents, hinnad olid ebastabiilsed. Kõik eelpool nimetatu mõjutas võlgniku rahavoogude mahte ning tingis võimetuse teenindada hoiused. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks olla raske juhtimisviga, mis seisneb tagatiseta laenulepingute alusel raha laenamist juhatuse liikmega seotud ühingutesse. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt sõlmiti hoiustajatega lepingud kõrgema intressiga kui võlgnik laenas juhatuse liikmega seotud ühingutele. Välistada ei saa ka nn püramiidskeemi, mis tähendab, et hoiustajatele tehti (intressi) väljamakseid uute hoiuste arvelt. Koostatud finantsanalüüsist nähtub, et võlgniku sõltuvus võõrkapitalist oli pikemat aega väga kõrge ning majanduslikud näitajad on muutunud nõrgaks alates 2022. a. Võlgniku esitatud 02.08.2022. a bilansi kohaselt on võlgnikul vara 18 436 783 eurot, millest nõuded ja ettemaksed laenusaajate vastu moodustavad 18 354 074 eurot. Samas teadaoleva vara summas u 18 000 000 eurot moodustavad nõuded võlgniku juhatuse liikme Xga seotud äriühingute vastu (vt lisa 14, dtl 312-313 ja lisa 15 dtl 314 315), mis viitab sellele, et nõuded võivad olla ebatõenäoliselt laekuvad. Nimetatud nõuete väljaselgitamiseks oleks vaja saada võlgnikult teavet sõlmitud laenulepingute ja laenulepingutes märgitud laenusumma kasutamise otstarbe tegelikkuse kohta. Reaalse varana saab nimetada võlgniku AS SEB Pank arvelduskontodel olevat raha 3(5)
08.08.2022. a seisuga 5 085,12 eurot ja võlgniku Eesti Pank arvelduskontol seisuga 29.08.2022. a olevat raha 35 912 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 17 132 616 eurot, mille moodustavad võlgniku liikmete tähtajalised hoiused. Ajutine pankrotihaldur ei välista maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga PankrS § 22 lg 5 mõistes ning pankrotikuritegu (sh KarS § 384 § 201 ja § 209). Pankrotimenetluses vajab täiendavat analüüsimist võlgniku poolt sõlmitud laenulepingud. Võlgniku juhatuse liiget X ́int, kahtlustatakse investeerimiskelmuses. Kahtlustuse kohaselt esitas X investeeringute saamiseks valeandmeid.
11.Lähtudes ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest ja võlgniku poolt esitatud informatsioonist, leiab kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetud ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning avaldus tuleb rahuldada.
12.PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha.
13.Kohus nimetab pankrotihalduriks Martin Krupp`i (pankrotihalduri tõend 120), kes vastab PankrS § 56 nõuetele ja kes on andnud selleks nõusoleku.
14.PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
15.Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.
16.Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed.
17.PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest.
18.TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
19.PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot (alates 01.02.2021. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 4(5)
sätestatust. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
20.Martin Krupp on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et haldur kulutas pankrotiseaduse § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 58 tundi. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 2 on ajutine haldur lisanud aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi haldur järgmisi toiminguid: tutvus pankrotiavalduse materjalidega ja kujundas tegevusplaani ning koostas ajutise halduri toimiku – 1 h; koostas ja lähetas teabenõude võlgnikule – 0,5 h; koostas ja lähetas päringud registritesse ja krediidiasutustesse – 1 h; suhtles võlgniku esindajatega sh täiendava info ja dokumentide saamiseks – 3,5 h; suhtles võlausaldajatega sh andis teavet võlgniku hetkeolukorrast vahendas teavet, teavitas võlausaldajaid www.eestiareng.ee kodulehe vahendusel – 23,5 h, töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid, sh analüüsis SEB Pank AS ja Coop Pank AS arveldukontosid – 11 h, uuris tagasivõitmise võimalusi – 1,5 h, analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ja koostas ajutise pankrotihalduri aruande ning komplekteeris aruande lisad – 16 h.
21.Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on põhjendatud ja õiglane ning võtab arvesse pankrotihalduri töö mahtu, keerukust, kutseoskust, kogemust ning professionaalse taseme jätkusuutlikust. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri Martin Krupp’i tasu 58 töötunni eest 5800 eurot (arvestusega 1 tund = 100 eurot), millele lisandub käibemaks 20% ehk 1160 eurot, kokku 6960 eurot.
22.PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb.
23.PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
24.TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.