IS (S) hagi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastu juhatuse 28.05.2019 otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja erakonna kongressi 09.06.2019 otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.04.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
IS määruskaebus Hageja IS, esindaja vandeadvokaat Tauri Tigasson Kostja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, esindajad vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja advokaat Kadi Saluste
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 01.04.2022 määrus osas, milles IS hagi jäi läbivaatamata ja maakohus jagas IS hagiga seotud menetluskulud. Saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust. Asjaolud ja menetluse käik
1.IS (hageja I) ja EL (hageja II) esitasid 28.08.2019 Harju Maakohtule hagi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (kostja) vastu. Hagejad esitasid 21.05.2021 hagi tervikteksti.
1.1.Hageja I palus tuvastada, et kostja juhatuse 28.05.2019 otsus hageja I erakonnast väljaarvamise kohta on tühine või alternatiivselt tunnistada juhatuse 28.05.2019 otsus kehtetuks ning kohustada kostjat kustutama erakonna liikmete nimekirjast märge hageja I liikmelisuse lõppemise kohta. Hageja I palus määrata kostjale eelmises lauses nimetatud kohustuse täitmise tähtajaks 14 päeva alates hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisest.
1.2.Hagejad I ja II palusid tuvastada, et kostja juhatuse 28.05.2019 otsus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosoleku õigustühiseks tunnistamise kohta on tühine või alternatiivselt tunnistada otsus kehtetuks, tuvastada kostja 09.06.2019 toimunud kongressil vastu võetud järgmiste otsuste tühisus: i.
otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimeheks MH;
ii. iii. iv. v.
otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimeesteks MH, HP ja JM; otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatus koosseisus AP, SP, MA, TK, EM, RK, KK, KR, PE, RS ja HK; otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu koosseisus MP, EP, JB, ÜR, AV, TR, AT, HK, ML, HR, RT, AT, EP, ES ja VK; otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna revisjonikomisjon koosseisus HL, KA ja KK
või alternatiivselt tunnistada erakonna 09.06.2019 toimunud kongressil vastu võetud eelnevalt p-des i.-v. nimetatud otsused kehtetuks.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbivaatamata või rahuldamata.
3.Hageja II esitas 01.02.2022 avalduse hagist loobumiseks (11.02.2022 täpsustatud avaldus). Kostjal puudusid vastuväited hageja II avaldusele. Maakohtu määrus
4.Maakohus võttis vastu hageja II loobumise ja lõpetas menetluse hageja II nõuete osas kostja vastu (resolutsiooni p 1.), jättis kostja taotlusel hageja I hagi läbivaatamata (resolutsiooni p 2.) ning jättis läbivaatamata hageja I menetluslikud taotlused (resolutsiooni p-d 3.-6.). Menetluskulud jäid solidaarselt hagejate kanda (resolutsiooni p 7.), kuid maakohus neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi esitada juhul, kui tuvastusnõude esitamiseks esineb õiguslik huvi. Tuvastushuvi puudumisel tuleb menetlusse võetud nõue TsMS 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Erakonnaseaduse § 5 lg 1 teise lause kohaselt võib üheaegselt kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda. Kostja tõi välja, et hageja I kuulus 07.02.2022 seisuga Keskerakonda, seega polnud võimalik ennistada hageja I liikmelisust kostjas isegi juhul, kui hagi kuuluks rahuldamisele. Hageja I selgitas, et kohalikel omavalimistel ta kandideeris Eesti Keskerakonna valimisnimekirjas, kuid ei olnud ega ole Eesti Keskerakonna liige. Hageja I ei saanud kandideerida kostja valimisnimekirjas ja kuna hageja I soovis edendada elu tema kodukohas ning võtta sõna olulistes küsimustes, siis otsis hageja I alternatiivlahenduse ja kandideeris kohalikel omavalimistel teise erakonna valimisnimekirjas. Kohtu hinnangul polnud hageja I põhistanud, milles seisnes väljaarvamise otsuse tuvastushuvi tühisuse tuvastamise või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise vastu ning kuidas oli võimalik antud nõudega hageja I hagiavalduses toodud eesmärki saavutada. Väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamisel või alternatiivselt kehtetuks tunnistamisel ei olnud võimalik taastada ei hageja I liikmelisust ega ka täiendavalt tema head nime. Hageja I kandideerimine Eesti Keskerakonna valmisnimekirjas toetas viidatud järeldust ning olid täidetud eeldused jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg 1 kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Hagejad polnud menetluse jooksul tuginenud MTÜS § 29 lg 1 rikkumisele. Hageja 1 selgitas, et tema nõude alusnormideks oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-d 1 ja 2, MTÜS § 24 lg-d 1, 3 ja 7 ning MTÜS § 241 lg-d 1 ja 4. Kostja põhikirja p 12.7.2 sätestas, et kostja juhatus tagab erakonna valitud organite otsuste elluviimise ja organisatsiooni igapäeva toimimise ning p 12.7.17 kohaselt arendab juhatus muud erakonna vajalikku igapäevategevust, tulenevalt volikogu ja kongressi otsustest. Seadus sätestab erakonnale kaks kohustuslikku organit: juhatus ja üldkoosolek (kostja põhikirjas
nimetatud kui kongress). Ülejäänud töökorraldus oli kostja enda korraldustest lähtuv ning seadus ega kostja põhikiri ei keelanud juhatusel kuulutada tühiseks ringkonna üldkoosoleku otsuseid. Juhatus vastutas kostja igapäevase toimimise ja tegevuse eest. Kohtu hinnangul oli õige kostja seisukoht, et õiguspoliitiliselt ei saanud olla aktsepteeritav olukord, et erakonnaliikmed võivad asuda kõiki erakonna juhatuse ja üldkoosoleku otsuseid valimatult vaidlustama tuginedes üksnes asjaolule, et nad on väidetavalt erakonna liikmed. Selleks, et otsust vaidlustada, peab otsus olema seotud vaidlustatava isiku õiguste ning kohustustega. Hageja I hagi nõue seoses tühisuse otsusega ei ole seotud tema õiguste ja kohustustega ning hagi ei esitatud hageja I seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei olnud taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt tuli tühisuse otsuse tühisuse tuvastamise või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõue jätta TsMS § 423 lg 2 p-de 2 alusel läbi vaatamata, kuivõrd tegemist oli perspektiivitu nõudega. Kohtu hinnangul polnud hageja I põhistanud piisavalt õigustatud huvi olemasolu kongressi otsuste vaidlustamiseks. Asjaolu, et hageja I ei saanud osaleda kongressil, polnud aluseks kõigi kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Hageja I ei põhistanud ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kui ta oleks osalenud kongressil, ei oleks kongressi otsuseid vastu võetud või oleks vastu võetud teistsugused otsused. Seega ei saanud kongressil mitteosalemine tuua kaasa ka hagejate õiguste rikkumisi. Asjaolu, et hageja I nõuded olid esitatud alternatiivsetena ei muutnud asjaolu, et nendega polnud hageja I taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Määruskaebus
5.Hageja I palus tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti tema hagiavaldus läbi vaatamata ning teha uus määrus, millega saata asi läbivaatamiseks ja lahendamiseks tagasi maakohtusse. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Maakohus leidis ekslikult, et kaebaja ei põhistanud, milles seisnes väljaarvamise otsuse osas tuvastushuvi ning kuidas on võimalik antud nõudega hagiavalduses toodud eesmärki saavutada. Hageja I oli seda menetluses korduvalt selgitanud. Hagejal I esines jätkuv tuvastushuvi väljaarvamise otsuse vaidlustamiseks. Isiku mistahes organisatsioonist väljaarvamine, riivab tugevalt isiku õigusi ning isikul peab olema õigus vaidlustada sellekohast otsust. Kui kohus tuvastab otsuse tühisuse, millega kaebaja arvati puudutatud isiku liikmeskonnast välja, siis loetakse, et kaebaja ei ole oma liikmelisust kunagi kaotanud ning ta on jätkuvalt sellekohaste õiguste ja kohustuste kandja. Samasisuline tulemus oleks ka juhul, kui kohus rahuldaks kaebaja alternatiivnõude. Hageja selgitas, et ta pole kunagi olnud Eesti Keskerakonna liige. Isegi kui kaebaja kandideeris viidatud erakonna nimekirjas, siis ei võta see hagejalt ära tuvastushuvi enda väljaarvamise osas. Kostja 11.05.2019 üldkoosolekul valiti hageja I esindama Tartu ringkonda kostja kongressil ning Tartu ringkonna poolt määratud kandidaadiks, et kandideerida kostja juhatusse. Juhatus otsustas, et Tartu ringkonna 11.05.2019 otsused on tühised ja nendel ei ole tagajärgi. Seetõttu ei saanud kaebaja esindada Tartu ringkonda erakonna kongressil ega seal kandideerida erakonna juhatusse. Teisisõnu, õigustühisest otsusest tulid kaebajale otsesed õiguslikud tagajärjed. Seega oli hageja I nõue seotud tema õigustega ning esines tuvastushuvi. Tuvastushuviks otsuse tühisuse tuvastamise hagi esitamiseks piisas esmajoones sellest, kui olla juriidilise isiku liige. Otsuste tühisusele said tugineda vähemalt samad isikud, kes võisid nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. 11.05.2019 Tartu ringkonna üldkoosolekul, valiti kaebaja juhatuse liikme kandidaadiks ning sellekohane valimine toimus kongressil. Kaebajal ei võimaldatud kongressil osaleda ega seeläbi teostada õigust olla valitud ja/või kandideerida kostja juhatusse. Kuivõrd kostja mitmed ringkonnad soovisid näha kaebajat juhatuses, siis oleks hageja I ka juhatusse valitud. Seega
valiti kongressil isikud juhatusse ebaausa konkurentsiga. Kuna hagejal I ei võimaldatud kongressil juhatusse kandideerida ja juhatus valiti kaebaja õigusi rikkudes, siis kongressil mitteosalemine tõi kaasa kaebaja õiguste rikkumise. Mh seetõttu esines tuvastushuvi sellekohaste otsuste tühisuse tuvastamiseks kohtu poolt. Maakohus tuletas vääralt alternatiivnõuete läbi vaatamata jätmise alused asjaolust, et kuna kaebajal väidetavalt puudus primaarnõuete esitamiseks tuvastushuvi. Asjaolu, et isikul võis puududa tuvastushuvi otsuste tühisuse tuvastamiseks ei tähendanud, et isik ei võiks eelduste olemasolul nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.
7.Kostja määruskaebust ei toetanud ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles hageja I hagi jäi läbivaatamata ning saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Kuna ringkonnakohus menetluskulusid ei jaota, siis kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hageja II loobumise. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Praeguses asjas jättis maakohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 423 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu (Riigikohtu 08.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). See tähendab, et hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10; 11.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21 ning 03.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Tuvastusnõude läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel annab alust mh see, kui hagejal puudub tuvastusnõude esitamiseks TsMS § 368 lg 1 järgi nõutav õiguslik huvi (vt Riigikohtu 03.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24). TsMS § 423 lg 2 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ja hagi läbivaatamata jätmist tuleb otsustada hagiavalduses esitatud asjaolude pinnalt. Kohus ei tohi õiguskaitsevajaduse puudumist kasutada ettekäändena selleks, et hagejat kohtusse pöördumise õigusest ilma jätta. Põhimõtteliselt on igal isikul subjektiivne õigus nõuda, et õigusliku küsimuse tekkimisel kohus seda kontrolliks ja selle kohta seisukoha võtaks (TsMS kommentaaritud väljaanne II, § 371 p 3.4.5.2. b), lk 461). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul maakohtule esitatud hagis esitatud asjaolude pinnalt järeldada, et hageja nõuete rahuldamine on õiguslikult võimatu. Erakonnaseaduse § 1 lg 2 kohaselt on erakond mittetulundusühing ja sellele kohaldatakse mittetulundusühingute seadust (MTÜS). Mittetulundusühingu otsuseid on võimalik vaidlustada MTÜS § 24 (üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine) ja 241 (üldkoosoleku otsuse tühisus) alusel.
MTÜS § 16 võimaldab ühingu liikme väljaarvamist ühingust. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja ei põhistanud enda tuvastushuvi olemasolu. Kui seadus sätestab võimaluse isiku väljaarvamiseks, siis peab isik saama seda vaidlustada, sest otsustatakse isikuga seotud õiguste ning kohustuste üle. Hagejal I on õiguslik huvi selle tuvastamise vastu, kas ta arvati põhjendatult ühingust välja või mitte ja kas ta on erakonna liige või mitte, sest sellest sõltub tema organisatsiooni liikmesusest tulenevate õiguste ja kohustuste olemasolu. Isik peab saama vaidlustada enda väljaarvamist erakonnast. Seega on sellise tuvastushagi esitamine TsMS § 368 lg 1 alusel põhimõtteliselt võimalik ja hageja nõue enda väljaarvamise kohta ei saanud olla õiguslikult perspektiivitu. Maakohus tugines hageja esimese nõude läbivaatamata jätmisele kostja väitele, et hageja kuulus 07.02.2022 seisuga Keskerakonda. Hageja vaidles sellele vastu ja kinnitas, et ta pole ühegi teise erakonna liige. Seega asus kohus hagi aluseks olevaid asjaolusid sisuliselt hindama. Riigikohus on leidnud, et kui hagiavalduses toodud asjaoludel ei saa menetlusse võtmise üle otsustada tõendeid hindamata, tuleb asjaolud välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (Riigikohtu 13.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul kehtib samasugune põhimõte hagi läbivaatamata jätmise otsustamisel. Asjaolu, kas hageja oli teise erakonna liige erakonnaseaduse § 5 lg 1 mõttes tuleb kohtul tuvastada tõendite alusel, mida saab teha asja sisulisel läbivaatamisel ehk kohtuotsuses. Lisaks soovis hageja I vaidlustada erakonna kongressi otsuseid. Maakohus leidis, et õiguspoliitiliselt ei saanud olla aktsepteeritav olukord, et erakonnaliikmed võivad asuda kõiki erakonna juhatuse ja üldkoosoleku otsuseid valimatult vaidlustama tuginedes üksnes asjaolule, et nad on väidetavalt erakonna liikmed. Selleks, et otsust vaidlustada, peab otsus olema seotud vaidlustatava isiku õiguste ning kohustustega. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et ka selles osas oli hagi läbivaatamata jätmine ebaõige. Hageja I selgitas, et kuna tal ei võimaldatud kongressil juhatusse kandideerida ja juhatus valiti tema õigusi rikkudes, siis kongressil mitteosalemine tõi kaasa hageja I õiguste rikkumise. Hageja I tugines, et otsusest tulid talle otsesed õiguslikud tagajärjed. Seega nähtub, et kaebaja nõue võis olla seotud tema õigustega ning hagejal I eksisteerib tuvastushuvi. Mittetulundusühingu otsuseid on võimalik vaidlustada ning MTÜS ei näe ette piiranguid, milliseid otsuseid saab ja milliseid ei saa isik vaidlustada ehk seadus ei kehtesta hageja I vaidlustamisõigusele selliseid piiranguid, millele kostja ja maakohus tuginesid. Seega pole ka need hageja nõuded õiguslikult perspektiivitud ning need tuleb maakohtul lahendada sisuliselt. Hageja palus tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisus ja alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ka selles, et maakohus tuletas vääralt alternatiivnõuete läbi vaatamata jätmise alused asjaolust, et hagejal I väidetavalt puudub primaarnõuete esitamiseks tuvastushuvi. Asjaolu, et isikul võib puududa tuvastushuvi otsuste tühisuse tuvastamiseks ei tähenda, et isikul ei võiks eelduste olemasolul nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist. Eeltoodud ajaoludel tuleb maakohtu määrus tühistada hageja I hagi läbivaatamata jätmise osas ning osas, milles maakohus jagas hageja I nõudega seotud menetluskulud. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule tagasi hageja I hagiavalduse edasiseks menetlemiseks.
10.Menetluskulude jaotus seoses hageja I nõuetega jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele.
11.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.