Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. september 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-15399
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Lauri Ojamaa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1295 eurot 56 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja: Aktsiaselts PlusPlus rk 11919806 lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Vastustaja/kostja:
XXXXXXXXXXXX
Lauri
Ojamaa,
Capital,
ik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2021. a otsus osas, milles maakohus jättis osaliselt hagi rahuldamata viivise nõudes, muus osas jätta otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue 870,85 eurot ja edasiulatuv viivisenõue põhinõudelt 1743,94 eurolt alates 1. oktoobrist 2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni 41,90% aastas.
3.2.Mõista Lauri Ojamaalt (Ojamaa; isikukood XXXXXXXXXXXX) aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 1743,94 eurot, intressid 404,20 eurot, viivised põhinõudelt perioodi 22. juuli 2020 – 30. september 2021 eest 870,85 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot, kokku 3053,99 eurot.
3.3.Mõista Lauri Ojamaalt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 1743,94 eurot alates 1. oktoobrist 2021 põhinõude kohase täitmiseni lepinguga ettenähtud intressimääras 41,90% aastas.
3.4.Lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 1743,94 euroga.
3.5.Jätta menetluskulud Lauri Ojamaa kanda.
3.6.Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
4.Rahuldada aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus.
5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Lauri Ojamaa kanda.
6.Mõista Lauri Ojamaalt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 475 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 320 eurot, kokku 795 eurot.
7.Mõista Lauri Ojamaalt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (795 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlusCapital (hageja) esitas 30. septembril 2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse Lauri Ojamaa (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1743,94 euro, intressi 404,20 euro, viivise 870,85 euro, sissenõudmiskulude 35 euro ja alates 1. oktoobrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni viivise 41,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutnud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Esto AS (kreeditor) ja kostja 26. septembril 2019 arvelduskrediidilepingu, mille kohaselt kreeditor võimaldas kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 eurot kasutamist. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 41,90% aastas, intressi arvestamisel lähtuti tegelikust päevade arvust kalendrikuus, 360-päevasest aastast ja krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja ei tasunud tagasimakseid alates 15. jaanuarist 2020 ning jättis tasumata intressi. Kreeditor teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. Kuna kostja talle antud
tähtajaks võlgnevust ei tasunud, kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks
21.juulil 2020. Kreeditor loovutas 9. augustil 2020 oma nõuded kostja vastu hagejale. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
2.Kostja hagile ei vastanud.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus rahuldas 22. oktoobri 2021. a tagaseljaotsusega hagi ning mõistis Lauri Ojamaalt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõla 1743,94 eurot, intressi 404,20 eurot, viivise põhinõudelt perioodi 22. juuli 2020 – 30. september 2021 eest kokku 166,48 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot, kokku 2349,62 eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja viivise põhinõudelt 1743,94 eurolt alates 1. oktoobrist 2021 põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutumata viivise arvestus tuleb lõpetada, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 1743,94 euroga. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud 475 eurot, millelt tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks. Maakohus märkis, et võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 kohaselt teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Maakohus vähendas kostjalt väljamõistetavaid viiviseid seadusjärgse viivisemäärani tulenevalt Riigikohtu praktikast. Eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu 325 eurot ning lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o summas 150 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas 1. novembril 2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2021. a otsuse resolutsiooni p 2 väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivise osas ja resolutsiooni p 3 ning mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 870,85 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt 1743,94 eurolt alates 1. oktoobrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni 41,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellant leiab, et kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Kostja sõlmitud krediidilepingu kohaselt on intressimäär 41,90% aastas. Lepingu juurde on lisatud Euroopa Tarbijakrediidi
standardinfo teabeleht, milles on fikseeritud, et osamaksete mittetähtaegse tasumise korral on viivise määr lepingus fikseeritud intressimäär.
5.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude väiksemas ulatuses kui 870,85 eurot ja edasiulatuva viivisenõude põhinõudelt 1743,94 eurolt alates 1. oktoobrist 2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 870,85 eurot ja edasiulatuva viivisenõude põhinõudelt 1743,94 eurolt alates 1. oktoobrist 2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni lepinguga ettenähtud intressimääras 41,90%. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõikest 6 tuleneb, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates ei ole TsMS § 407 lg 6 järgi tehtav otsus tagaseljaotsus TsMS § 407 lg 1 alusel, vaid kohtuotsus kui sisuline lahend, millega jäetakse hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Seega sisaldab praeguses asjas vaidlustatud maakohtu lahend kahte erineval õiguslikul alusel tehtud otsust – esiteks tagaseljaotsust, millega maakohus hagi rahuldas (TsMS § 407 lg 1), ning teiseks kohtuotsust kui sisulist lahendit (TsMS § 434), millega maakohus jättis hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Hageja saab esitada sisulise kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1 teine lause). Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu lahendi üksnes osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata (st asja sisulise lahendamise osas). TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Osas, milles maakohus hagi tagaseljaotsusega rahuldas, ei ole maakohtu lahendit vaidlustatud.
8.Maakohus vähendas kostjalt väljamõistetavaid viiviseid seadusjärgse viivisemäärani tulenevalt Riigikohtu praktikast. Käesoleva asja lahendamisel ei saa aga juhinduda tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 Riigikohtu poolt väljendatud seisukohtadest, millele maakohus tugines, kuna nimetatud tsiviilasjas puudus poolte vahel kokkulepe intressimäära kohta. Pooled olid kokku leppinud üksnes viivisemääras. Praegusel juhul on lepingus kokku lepitud, et intressimäär on 41,90% aastas ning lepingu juurde lisatud Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehes on märgitud, et osamaksete mittetähtaegse tasumise korral on viivise määr lepingus fikseeritud intressimäär. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 (p 12) märkinud, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Sellest seisukohast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd lepingujärgne intressimäär on
suurem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäär, kohaldub VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ja viivist tuleb arvestada lepingus ette nähtud intressimääras, s.o 41,90% aastas. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevalt on tarbijakrediidileping tervikuna tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr (VÕS § 406 lg 1) aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hagiavaldusest ega hagile lisatud lepingutingimustest ei nähtu, et kostja poolt sõlmitud leping oleks VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine. Enne lepingu sõlmimist oli Eesti Pank viimati avaldanud tarbimislaenude keskmise kulukuse määra 31. mail 2019, mis oli panga teate järgi 19,37%. Kostja sõlmitud lepingust nähtuv kulukuse aastamäär 54,16% ei ületa viidatud keskmist kulukuse määra enam kui kolm korda. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue, samuti edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb rahuldada. Seega tuleb maakohtu otsus vastavas osas tühistada.
9.Ringkonnakohus leiab, et kuna ta ei tühista praegusel juhul maakohtu otsust osas, milles on tehtud tagaseljaotsus (TsMS § 407 lg 1), vaid selles osas, milles on maakohus jätnud hagi TsMS § 407 lg 6 alusel sisulise otsusega hageja nõude õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata, siis TsMS § 657 lg 2 ei kohaldu ning ringkonnakohus saab teha ise uue sisulise lõpplahendi. Kuna hageja viivisenõude lahendamine ei eelda faktiliste asjaolude täiendavat tuvastamist, ei oleks asja tühistatud osas maakohtule uueks lahendamiseks saatmine ka menetlusökonoomia seisukohalt mõistlik. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja alates
1.oktoobrist 2021 sissenõutavaks muutuva viivise. Hageja nõuab hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt 1743,94 eurolt viivist laenulepingust tuleneva intressimääraga võrdses määras, s.o 41,90% aastas, summas 870,85 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses viivise vähendamist taotlenud (VÕS § 113 lg 8 ja § 162). TsMS §-st 367 lähtudes rahuldab ringkonnakohus ka hageja taotluse alates 1. oktoobrist 2021 sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks lepingujärgses määras (41,90% aastas). Hageja on nõudnud kostjalt viivist kuni põhinõude suuruseni ja maakohus on oma otsuses piiranud kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise kogusumma põhivõla suurusega.
10.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamist arvestades apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud menetluskulusid apellatsioonimenetluses 380 eurot. Menetluskulud koosnevad riigilõivust 200 eurot ja lepingulise esindaja kulust 180 eurot (käibemaksuga). Hageja esindaja on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi 1,5 tunni ulatuses, kasutades seda aega apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund (TsMS § 175 lg 1). Apellatsioonkaebus keskendub kokkuvõttes ühele kitsale õiguslikule küsimusele, mille kohta oleks esindaja saanud oma seisukohad välja tuua lühemalt. Sarnaselt maakohtule esitatud hagiga on apellatsioonkaebus n-ö tüüpkaebus. Kaebuse sisuline osa kattub sama hageja poolt mitmes teises tsiviilasjas esitatud apellatsioonkaebusega. Seega on apellatsioonimenetluses põhjendatud esindaja kuluks 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks apellatsioonimenetluse menetluskulude katteks väljamõistmisele 320 eurot.
Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.