2-21-12626/11 - Muud - Muud hagiasjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

11.augustil 2021 maakohtule Dmitri Kostini (kostja) vastu hagi, milles palusid asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega, millega kostja palub AS-il Pensionikeskus (Pensionikeskus) kanda kostja II pensionisamba osakute müügist laekunud raha kostja Eesti krediidiasutuse arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Hagejad esitasid koos hagiavaldusega maakohtule hagi tagamise taotluse. Hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse kohaselt on hagejatel kohtutäituri juures kostja suhtes täitmisel nõudeid kokku summas 25 817,91 eurot. Täitemenetluste raames ei ole võlgnikult võlga sisse nõuda õnnestunud. Kostjal puudub realiseeritav vara ning tema ainsaks varaks on pensionifondi II samba osakud. Kohtutäiturile teadaolevalt on kostja esitanud avalduse pensionifondi II samba osakute tagasivõtmiseks ja sellest saadava raha kandmiseks Leedu panga kontole. Euroopa parlamendi ja Nõukogu 15. mai 2014. a määrusega (EL) nr 655/2014 loodud pangakontode Euroopa arestimismääruse (pangakontode Euroopa arestimismäärus) menetlus ei ole antud juhul konto arestimiseks mõistlik ega tulemuslik, sest kostja võib oma avalduse andmeid, sh pangakonto numbrit, kuni väljamakse tegemiseni muuta; Pensionikeskus saab kontrollida avalduses märgitud välisriigi arvelduskonto vastavust avalduse tingimustele ainult avalikult kättesaadavatest andmetest, mis ei garanteeri võimalust 100% kindlusega teada, kas avalduses märgitud välisriigi konto taga on krediidi- või makseasutus, ega selle usaldusväärsust; Pensionikeskusel puudub õigus kontrollida, kas välisriigi arvelduskonto omanik on avalduse teinud isik või tegemist on kolmanda isikuga. Kolmanda isiku kontole ei ole kohtutäituril võimalik aresti seada. Seetõttu nõuavad hagejad kostjalt tahteavalduse andmist, millega kostja palub pensioniosakute tagasivõtmisest saadava raha kanda Eesti krediidiasutuse kontole. Kostja kohustus anda nõutud tahteavaldus tuleneb erinevate sätete koosmõjust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1, § 52 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 114). Hagi tagamise korras palusid hagejad keelata Pensionikeskusel väljamaksete tegemine kostjale II samba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt kostja välisriigi krediidiasutustes olevatele arveldusarvetele kuni tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni.

4.Viru Maakohus jättis 17. septembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Maakohus tühistas 18. augusti 2021. a hagi tagamise määruse. Määruse kohaselt esitasid hagejad kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Maakohus leidis, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 õigusliku põhjendamatuse tõttu. Hagejate nõudeks oli kostja tahteavalduse asendamine kohtuotsusega. Selleks, et isiku tahteavalduse saaks lugeda kohtulahendiga asendatuks, peavad olema täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused. Esmalt peab isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest vm õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha. Teiseks peab tahteavaldusel, mille andmiseks isikut kohustatakse, olema kindel sisu, mis on tuvastatav kas seaduse või lepingu alusel. Kolmandaks peab kohtuotsus kohustama isikut tahteavaldust tegema. Maakohus leidis, et hagejad ei ole arusaadavalt põhjendanud, kuidas nende viidatud õigusnormidest tuleneb kostja kohustus anda tahteavaldus pensionisamba osakute müügist laekunud raha kostja Eesti arveldusarvele kandmiseks. Kogumispensionide seaduse normidest ei tulene raha väljavõtmiseks avalduse esitajale kohustust märkida avaldusse Eesti krediidiasutuses avatud konto number. Hagejad on viidanud nõude põhjendustes TsMSRS §-le 114 ja seaduse seletuskirjale. Maakohus märkis, et olenemata võimalikest erinevatest tõlgendusviisidest ei ole seaduse seletuskiri õigusakt või muu selline dokument, mis tekitab isikutele kohustusi. Maakohus ei nõustunud hagejate väitega, et seadusandja tahe on selline, et kogumispensioni II samba osakute väljamaksmisel oleks võimalik pensionivara arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid nende võlgnike vastu, kes on taotlenud oma kogumispensioni väljamaksmist. Kui seadusandja oleks tahtnud võlausaldajate huvidega hagejate väljatoodud ulatuses arvestada, siis oleks ta vastava regulatsiooni ka seadusesse sisse kirjutanud, et kuni tehnilise võimekuse tekkimiseni saab väljamaksete tegemist taotleda üksnes Eestis asuvale kontole. Maakohus möönis, et sarnaselt Riigikohtu otsuse nr 2-17-9986 punktides 12 ja 16 leituga võib ka muudel juhtudel tahteavalduse andmise kohustus tuleneda mitme normi koosmõjust ja hea usu põhimõttest. Siiski asus maakohus seisukohale, et analoogia alusel põhiõiguse riivamine ei ole sunni kohaldamisel õige. Võimalus täitemenetluse raames võlgniku omandiõiguse või lepinguvabaduse riiveks peab seadusest otsesõnu tulenema. Seaduseandja on näinud ette mehhanismid, mille kaudu tagada rahaliste kohustuste täitmist, kuid hagiavaldusest ei nähtu, et hagejad oleks neid võimalusi kasutanud. Eeltoodust lähtudes leidis maakohus, et hagejate viidatud normidest ei tulene subjektiivset kohustust anda konkreetse sisuga tahteavaldust, mistõttu hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, jäid menetluskulud hagejate kanda.