lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-109817/22

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-109817/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2310
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PARKIT OÜ12135716

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2022, Tallinn Kohtuasja number

2-21-109817

Kohtuasi

PARKIT OÜ hagi X vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02. juuni 2022. a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

PARKIT OÜ (registrikood 12135716), seaduslik esindaja JB Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta X apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 02. juuni 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-109817 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.PARKIT OÜ (hageja) esitas 08.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu. Kohus tegi 12.04.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 14.04.2021 vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 20.04.2021 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 06.05.2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 35 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 8,58 eurot, sissenõudmiskulu 1 euro ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.05.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX pargitud 12.04.2018 Vormsi 10 parklasse, kus kehtestatud parkimistingimuste kohaselt on parkimine Vormsi 10 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtavas kohas. Sõidukil XXXXXX parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Parkla territooriumile oli paigaldatud infotahvel, mis sisaldas lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlile olid paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis andsid alale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Hageja kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduk parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi 35 eurot. Sõiduki XXXXXX omanikule koostati 12.04.2018 leppetrahv nr 21290012240 35 euro tasumiseks. Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele oli sõiduki XXXXXX vastutav kasutaja/omanik leppetrahvi vormistamise ajal kostja. Kostjat teavitati leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki kojamehe vahele. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei parkinud sõidukit 12.04.2018 Vormsi 10 elamu territooriumil. Vormsi 10 korteriühistu ega Vormsi 16 korteriühistu ei ole kehtestanud parkla parkimiskorda ega vastu võtnud otsust, mille järgi korteriomanikele saaks määrata leppetrahvi. Hageja ja kostja vahel ei ole parkimiseks lepingut sõlmitud. Parklasse sissesõidul 12.04.2018 puudus infotahvel selle kohta, et tegemist on eraparklaga, kus kehtivad hageja poolt märgitud parkimistingimused. Isegi kui parklasse sissesõidul asus infotahvel parkimistingimustega, ei ole sellel õiguslikku tähendust. Hagejal ei ole õiguslikku alust sõlmida kostjaga lepingut eraparkla kasutamiseks, kuna ta ei ole parkla omanik ja tal ei ole õigust tegutseda parkla omaniku nimel. Kui selline leping on siiski sõlmitud, tuleb tuvastada selle tühisus. Hageja esitatud foto tõendab ainult seda, et sõiduauto kojameeste vahele on pandud mingi valge puhas paberitükk. Kostja ei ole leppetrahvi kviitungit kätte saanud ja tutvus sellega esimest korda siis, kui tutvus hagiga. Kui hagejal oli õigus leppetrahvinõue esitada, on see aegunud, kuna hageja ei ole teatanud kostjale

leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul. Väidetav rikkumine toimus 12.04.2018, kuid kostja sai leppetrahvi kätte alles 16.05.2021. Maakohtu otsus ja põhjendused

4.Harju Maakohus rahuldas 02. juuni 2022. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 35 eurot, perioodi eest 27.04.2018 – 05.05.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 8,47 eurot ja viivise põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS ) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt 1 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus 98% ulatuses kostja kanda ja 2% hageja enda kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 73,50 eurot. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli leppetrahvi tegemise ajal sõiduki HONDA CIVIC registreerimisnumbriga XXXXXX omanik ning et kostjale kuulub Vormsi 1683 korteriomand. Asjas esitatud fotod kostja sõidukist, liiklusskeem KÜ Vormsi 10 ja KÜ Vormsi 16 parklas ja leppetrahvi väljavõte tõendavad, et kostja parkis talle kuuluva sõiduki numbrimärgiga XXXXXX 12.04.2018 Vormsi 10 korteriühistu jaoks ette nähtud parkimiskohale, mitte KÜ Vormsi 16 jaoks ette nähtud parkimiskohale. Kostja väide, et ta on Vormsi 16 elamus asuva korteri omanik, mistõttu tal on õigus KÜ Vormsi 16 parkimiskohal parkida, ei ole seega asjakohane, kuna leppetrahvi nõutakse Vormsi 10 korteriühistule eraldatud parkimiskohal parkimise eest. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kinnistu Vormsi tn 16b, Tallinn, millel hageja parkimist korraldab, omanik Tallinna linn. Kinnisasjale on seatud isiklik kasutusõigus tähtajaga 15 aastat Korteriühistu Läänemere tee 9, Läänemere tee 11, Korteriühistu Vormsi, Korteriühistu Vormsi 10 ja Vormsi 16 Korteriühistu kasuks parkimisala kasutamiseks, hooldamiseks ja parendamiseks kasutusõiguse ala ulatuses vastavalt 02.03.2016 lepingule ja selle lisaks olevale skeemile. Seega on kinnisasja omanik andnud 02.03.2016 lepinguga korteriühistutele, sh Vormsi 10 korteriühistule isikliku kasutusõiguse parkimisala kasutamiseks. 04.05.2016 toimus Vormsi 10, 12 16, Läänemere tee 9 ja 11 juhatuste koosolek. Koosoleku protokolli kohaselt valiti parkimisteenuse kontrolli osutajaks hageja. Seejuures lepiti ka kokku, et hagejaga sõlmitakse raamleping ja arved tasuvad kõik korteriühistud eraldi. Hageja ja korteriühistu Vormsi 10 sõlmisidki 12.07.2016 teenuse osutamise lepingu, mille kohaselt vormistab hageja leppetrahvi sõidukijuhtidele, kes eiravad tellija territooriumil kehtestatud liiklusskeemi või liikluse reguleerija korraldusi ning hagejale pidi jääma kogu leppetrahvidest saadav tulu. Seega oli Vormsi 10 korteriühistu saanud maa omanikult loa kasutada maad ühistu liikmete sõidukite parkimiseks ja hageja oli saanud korteriühistult õiguse seal parkimist korraldada, sh nõuda parkimiskorra rikkujatelt leppetrahvi. Hageja korraldas parkimist Vormsi 10 korteriühistule ettenähtud alal kuni 01.02.2019. Kostja väited selle kohta, et tegemist on kinnistu kaasomandit puudutava õigusvaidlusega, ei ole eeltoodust tulenevalt õiged. Kostja ei ole Vormsi tn 16b kinnisasja, millel hageja parkimist korraldas, kaasomanik. Kinnisasi kuulub Tallinna linnale. Samuti ei ole kostjale antud isiklikku kasutusõigust kinnisasja kasutamiseks. Maakohus viitas VÕS § 8 lg-tes 1 ja 2, § 9 lg-s 1 ja § 20 lg-s 1 sätestatule.

Hageja on tõendanud õiguse osutada Vormsi 10 kinnisasja omanikele ettenähtud alal parkimisteenust, samuti kostjaga parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimise ja selle lepingu tingimused. Kostja parkis sõidukit numbrimärgiga XXXXXX 12.04.2018 Vormsi 16b parkimisalal kohas, mis oli ette nähtud Vormsi 10 elanikele. Sõidukist tehtud fotod kinnitavad, et parkimine ei vastanud parkimistingimuste punktis 2 sätestatud tingimustele, s.o parkimist lubav dokument ei olnud asetatud nähtavale kohale armatuurlaual. Seega rikkus kostja parkimistingimusi ja hagejal on parkimistingimuste p 5 alusel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 35 eurot. Leping ei ole tühine. Hageja infosüsteemi väljavõtte kohaselt vormistati hageja sõidukile XXXXXX Vormsi 10 parkimisalal ilma parkimisloata parkimise eest 12.04.2018 leppetrahv 35 eurot. Parkimistrahvi teade jäeti sõiduki aknale kojamehe vahele. Kostja väidab, et ta ei ole leppetrahvi saanud ning et hagile lisatud pildilt nähtuvalt on kojamehe alla pandud lihtsalt mingi valge paberilipik. Kohus kostja üldsõnaliste vastuväidetega ei nõustunud. Asjaolu, et leppetrahvi nõuded jäetakse sõidukijuhile ilmastikukaitseks gripkotis, on üldteada asjaolu. Hageja esitas tõendina ka koopia samast leppetrahvist, millelt nähtub parkimise koht, sõiduki registreerimisnumber ja mark, parkimise kuupäev ja kellaaeg ning leppetrahvi suurus. Koopia ja foto on omavahel kooskõlas. Kohtu hinnangul piisab leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Hageja leppetrahvi nõue ei ole aegunud. Kohus tuvastas, et leppetrahvi nõue esitati kostjale 12.04.2018 selle panemisega kostja sõiduki kojamehe vahele. Kuna esile toodud asjaoludel esitati leppetrahvinõue rikkumise avastamisega samal päeval, on see esitatud mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 tähenduses. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 08.04.2021, s.o enne TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolme aasta möödumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõude aegumine peatus. Hageja nõue ei ole seega aegunud. Kostjal oli seega kohustus tasuda leppetrahv hiljemalt 26.04.2018, kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Hageja leppetrahvi nõue 35 euro saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kohustus muutus sissenõutavaks 27.04.2018, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist perioodi eest 27.04.2018 – 05.05.2021 summas 8,47 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.05.2021 kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leidis, et sissenõudmiskulu 1 euro, s.o Maanteeametilt sõiduki omaniku või kasutaja andmete saamiseks kantud kulu, ei ole põhjendatud. Hageja esitatud tõendite kohaselt on talle kostja sõiduk teada juba varasemast. Apellatsioonkaebus

5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub otsus tervikuna tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, on rikkunud menetlusõiguse normi ja ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis tõi kaasa ebaõige lahendi.

Kostja on seisukohal, et sõiduki parkimist KÜ Vormsi 10 parkimiskohal võib tõendada ainult liiklusmärk, mis asub sõiduki parkimisasukohas ja märgil peab olema selgelt märgitud, et sellel kohal saavad parkida ainult Vormsi 10 elanikud. Hageja ei ole liiklusmärgi olemasolu tõendanud. Kostja kordab apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud väiteid, et hagejal puudub volitus KÜ Vormsi 10 parkimisalal parkimist korraldada. Tallinna linn andis KÜ-le Vormsi 10 kasutusõiguse kinnistu Vormsi 16b parkimisalale, sõlmides korteriühistuga kasutusõiguse lepingu tingimusel, et kasutaja kohustub mitte andma lepingu esemele seatavast isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste kohustuste teostamist üle kolmandatele isikutele. Maakohus jättis kasutusõiguse lepinguga arvestamata. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väite, et ainult korteriühistu üldkoosolek saab kehtestada parkimiskorra ja leppetrahvi suurust. Kostja ei ole kohustatud täitma otsuseid, mis on tehtud viie elamu juhatuste liikmete poolt 04.05.2016 koosolekul. Lepingu tühisust oleks maakohus pidanud tuvastama omal algatusel ja selleks ei pea kostja esitama nõuet ega põhjendusi. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, leides, et asjas esitatud fotod tõendavad, et parkimisalal oli 12.04.2018 paigaldatud infotahvel koos parkimistingimustega. Fotodel ei ole märgitud kuupäeva/ajatemplit. Kuna hageja väidab, et infotahvlil avaldatud parkimiskord on aluseks lepingu sõlmimiseks, siis peab seal olema tingimata märgitud isik, kes teeb ettepanekulepingu sõlmimiseks. Kostja leiab, et kui seda ei ole märgitud, siis selline leping on tühine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (alates 1. jaanuarist 2022 kehtivas redaktsioonis vastavalt 3500 eurole ja 7000 eurole), menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas ei ületa hageja põhinõue ja kõrvalnõuded ülal nimetatud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks, st maakohus ei välistanud ringkonnakohtu tuginemist TsMS § 637 lg-le 21.

Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm asjas nr 2-17-13363, p 15). Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Pooled vaidlevad kokkuvõttes selle üle, kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping ning kas hagejal on kostjalt õigus leppetrahvi nõuda. Maakohus leidis tõendeid hinnates, et hageja on tõendanud õiguse osutada Vormsi 10 kinnisasja omanikele ettenähtud alal parkimisteenust, samuti kostjaga parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimise ja selle lepingu tingimused. Kostja parkis sõidukit numbrimärgiga XXXXXX 12.04.2018 Vormsi 16b, Tallinn parkimisalal kohas, mis oli ette nähtud Vormsi 10 elanikele. Sõidukist tehtud fotod kinnitavad, et parkimine ei vastanud parkimistingimuste punktis 2 sätestatud tingimustele, s.o parkimist lubav dokument ei olnud asetatud nähtavale kohale armatuurlaual. Seega rikkus kostja parkimistingimusi ja hagejal on parkimistingimuste p 5 alusel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 35 eurot. Maakohus leidis ka, et leping ei ole tühine ning hageja nõue ei ole aegunud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega. Kolleegiumi hinnangul ei kohaldanud maakohus selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi viisil, mis annaks põhjust maakohtu otsust tühistada, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt 100 eurot riigilõivu. Kuna apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, on kostjal õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada ringkonnakohtule taotlus.

TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja