Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-109817
Kohtuasi
PARKIT OÜ hagi X vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02. juuni 2022. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
PARKIT OÜ (registrikood 12135716), seaduslik esindaja JB Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul. Väidetav rikkumine toimus 12.04.2018, kuid kostja sai leppetrahvi kätte alles 16.05.2021. Maakohtu otsus ja põhjendused
Hageja on tõendanud õiguse osutada Vormsi 10 kinnisasja omanikele ettenähtud alal parkimisteenust, samuti kostjaga parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimise ja selle lepingu tingimused. Kostja parkis sõidukit numbrimärgiga XXXXXX 12.04.2018 Vormsi 16b parkimisalal kohas, mis oli ette nähtud Vormsi 10 elanikele. Sõidukist tehtud fotod kinnitavad, et parkimine ei vastanud parkimistingimuste punktis 2 sätestatud tingimustele, s.o parkimist lubav dokument ei olnud asetatud nähtavale kohale armatuurlaual. Seega rikkus kostja parkimistingimusi ja hagejal on parkimistingimuste p 5 alusel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 35 eurot. Leping ei ole tühine. Hageja infosüsteemi väljavõtte kohaselt vormistati hageja sõidukile XXXXXX Vormsi 10 parkimisalal ilma parkimisloata parkimise eest 12.04.2018 leppetrahv 35 eurot. Parkimistrahvi teade jäeti sõiduki aknale kojamehe vahele. Kostja väidab, et ta ei ole leppetrahvi saanud ning et hagile lisatud pildilt nähtuvalt on kojamehe alla pandud lihtsalt mingi valge paberilipik. Kohus kostja üldsõnaliste vastuväidetega ei nõustunud. Asjaolu, et leppetrahvi nõuded jäetakse sõidukijuhile ilmastikukaitseks gripkotis, on üldteada asjaolu. Hageja esitas tõendina ka koopia samast leppetrahvist, millelt nähtub parkimise koht, sõiduki registreerimisnumber ja mark, parkimise kuupäev ja kellaaeg ning leppetrahvi suurus. Koopia ja foto on omavahel kooskõlas. Kohtu hinnangul piisab leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Hageja leppetrahvi nõue ei ole aegunud. Kohus tuvastas, et leppetrahvi nõue esitati kostjale 12.04.2018 selle panemisega kostja sõiduki kojamehe vahele. Kuna esile toodud asjaoludel esitati leppetrahvinõue rikkumise avastamisega samal päeval, on see esitatud mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 tähenduses. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 08.04.2021, s.o enne TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolme aasta möödumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõude aegumine peatus. Hageja nõue ei ole seega aegunud. Kostjal oli seega kohustus tasuda leppetrahv hiljemalt 26.04.2018, kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Hageja leppetrahvi nõue 35 euro saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kohustus muutus sissenõutavaks 27.04.2018, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist perioodi eest 27.04.2018 – 05.05.2021 summas 8,47 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.05.2021 kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leidis, et sissenõudmiskulu 1 euro, s.o Maanteeametilt sõiduki omaniku või kasutaja andmete saamiseks kantud kulu, ei ole põhjendatud. Hageja esitatud tõendite kohaselt on talle kostja sõiduk teada juba varasemast. Apellatsioonkaebus
Kostja on seisukohal, et sõiduki parkimist KÜ Vormsi 10 parkimiskohal võib tõendada ainult liiklusmärk, mis asub sõiduki parkimisasukohas ja märgil peab olema selgelt märgitud, et sellel kohal saavad parkida ainult Vormsi 10 elanikud. Hageja ei ole liiklusmärgi olemasolu tõendanud. Kostja kordab apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud väiteid, et hagejal puudub volitus KÜ Vormsi 10 parkimisalal parkimist korraldada. Tallinna linn andis KÜ-le Vormsi 10 kasutusõiguse kinnistu Vormsi 16b parkimisalale, sõlmides korteriühistuga kasutusõiguse lepingu tingimusel, et kasutaja kohustub mitte andma lepingu esemele seatavast isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste kohustuste teostamist üle kolmandatele isikutele. Maakohus jättis kasutusõiguse lepinguga arvestamata. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väite, et ainult korteriühistu üldkoosolek saab kehtestada parkimiskorra ja leppetrahvi suurust. Kostja ei ole kohustatud täitma otsuseid, mis on tehtud viie elamu juhatuste liikmete poolt 04.05.2016 koosolekul. Lepingu tühisust oleks maakohus pidanud tuvastama omal algatusel ja selleks ei pea kostja esitama nõuet ega põhjendusi. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, leides, et asjas esitatud fotod tõendavad, et parkimisalal oli 12.04.2018 paigaldatud infotahvel koos parkimistingimustega. Fotodel ei ole märgitud kuupäeva/ajatemplit. Kuna hageja väidab, et infotahvlil avaldatud parkimiskord on aluseks lepingu sõlmimiseks, siis peab seal olema tingimata märgitud isik, kes teeb ettepanekulepingu sõlmimiseks. Kostja leiab, et kui seda ei ole märgitud, siis selline leping on tühine.
Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm asjas nr 2-17-13363, p 15). Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Pooled vaidlevad kokkuvõttes selle üle, kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping ning kas hagejal on kostjalt õigus leppetrahvi nõuda. Maakohus leidis tõendeid hinnates, et hageja on tõendanud õiguse osutada Vormsi 10 kinnisasja omanikele ettenähtud alal parkimisteenust, samuti kostjaga parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimise ja selle lepingu tingimused. Kostja parkis sõidukit numbrimärgiga XXXXXX 12.04.2018 Vormsi 16b, Tallinn parkimisalal kohas, mis oli ette nähtud Vormsi 10 elanikele. Sõidukist tehtud fotod kinnitavad, et parkimine ei vastanud parkimistingimuste punktis 2 sätestatud tingimustele, s.o parkimist lubav dokument ei olnud asetatud nähtavale kohale armatuurlaual. Seega rikkus kostja parkimistingimusi ja hagejal on parkimistingimuste p 5 alusel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 35 eurot. Maakohus leidis ka, et leping ei ole tühine ning hageja nõue ei ole aegunud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega. Kolleegiumi hinnangul ei kohaldanud maakohus selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi viisil, mis annaks põhjust maakohtu otsust tühistada, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt 100 eurot riigilõivu. Kuna apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, on kostjal õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada ringkonnakohtule taotlus.
TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.