Menetlusosalised ja nende Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716), seaduslik esindajad esindaja J B Kostja: I G (isikukood xxx), lepinguline esindaja A S Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista I Gilt PARKIT OÜ kasuks välja põhivõlg 35 eurot, perioodi eest 27.04.2018 – 05.05.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 8,47 eurot ja viivis põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS ) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata PARKIT OÜ nõue I Gilt 1 euro väljamõistmiseks.
4.Jätta PARKIT OÜ menetluskuludest 98% I Gi kanda ja 2% PARKIT OÜ enda kanda. I Gi menetluskulud jätta tema enda kanda.
5.Mõista I Gilt PARKIT OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 73,50 eurot.
6.Keelduda PARKIT OÜ 31.05.2022 esitatud tõendite asja materjali juurde võtmisest. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).
Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21), samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.PARKIT OÜ esitas 08.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I Gilt 46 euro saamiseks. Kohus tegi 12.04.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.04.2021 e-toimiku kaudu. Võlgnik esitas 14.04.2021 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 20.04.2021 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.PARKIT OÜ esitas 06.05.2021 hagiavalduse I G vastu, milles palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 35 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 8,58 eurot, sissenõudmiskulu 1 euro ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.05.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk registreerimismärgiga xxx pargitud 12.04.2018 Xxx 10 parklasse, kus kehtestatud parkimistingimuste kohaselt on parkimine Xxx 10 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtavas kohas. Sõidukil xxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud.
4.Parkla territooriumile on paigaldatud infotahvel, mis sisaldab lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlile on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Hageja kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduk parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi 35 eurot.
5.Sõiduki xxx omanikule koostati 12.04.2018 leppetrahv nr 21290012240 35 euro tasumiseks. Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele oli sõiduki xxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvi vormistamise ajal kostja. Kostjat teavitati leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki kojamehe vahele.
6.Hageja palub hüvitada ka sissenõudmiskulu 1 eurot Maateeametilt liiklusregistri andmete taotluse esitamise eest ja mõista kostjalt välja viivise seadusjärgses määras alates 12.04.2018. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja parkis 12.04.2018 sõiduauto Xxx tn 16 parklas ja Xxx 16 elamus asuva korteriomanikuna on tal õigus parklat oma sõiduauto parkimiseks kasutada. Kostja ei parkinud sõidukit 12.04.2018 Xxx 10 elamu territooriumil/parklas.
9.Xxx 10 korteriühistu ega Xxx 16 korteriühistu ei ole kehtestanud parkla parkimiskorda ega vastu võtnud otsust, mille järgi korteriomanikele saaks määrata leppetrahvi. Samuti ei ole korteriühistud andnud hagejale volitust nende nimel reguleerida parkla kasutamist korteriühistu liikmete poolt. Kui sellised otsused oleksidki olemas, oleksid need kehtetud/tühised ja ei omaks õiguslikku tähendust, kuna parklate kasutamist saavad reguleerida ainult korteriomanikud kokkuleppel. Sellist kokkulepet ei ole.
10.Hageja ja kostja vahel ei ole parkimiseks lepingut sõlmitud. Samuti puudus parklasse sissesõidul 12.04.2018 infotahvel selle kohta, et tegemist on eraparklaga, kus kehtivad hageja poolt märgitud parkimistingimused. Isegi kui parklasse sissesõidul asus infotahvel parkimistingimustega, ei ole sellel õiguslikku tähendust. Hagejal ei ole õiguslikku alust sõlmida kostjaga lepingut eraparkla kasutamiseks, kuna ta ei ole parkla omanik ja tal ei ole õigust tegutseda parkla omaniku nimel. Kui selline leping on siiski sõlmitud, tuleb tuvastada selle tühisus.
11.Hageja väide, et leppetrahvi kviitung oli edastatud kostjale selle panemisega sõiduki kojameeste vahele, ei vasta tegelikkusele. Hageja esitatud foto tõendab ainult seda, et sõiduauto kojameeste vahele on pandud mingi valge puhas paberitükk. Kostja ei ole leppetrahvi kviitungit kätte saanud ja tutvus sellega esimest korda siis, kui tutvus hagiga.
12.Kui hagejal oli õigus leppetrahvinõue esitada, on see aegunud, kuna hageja ei ole teatanud kostjale leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul. Väidetav rikkumine toimus 12.04.2018, kuid kostja sai leppetrahvi kätte alles 16.05.2021.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kohus saab esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (Riigikohtu 24.09.2008 otsus 3-2-1-62-08 p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis
asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).
15.Hageja palub mõista kostjalt välja sõiduauto Xxx 10 parklas lepingutingimustele mittevastava parkimise eest 12.04.2018 saadud leppetrahvi 35 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 8,58 eurot, sissenõudmiskulu 1 euro ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.05.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
16.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus hindab hageja nõude lahendamisel seega seda, kas poolte vahel on leping, kas kostja on lepingut rikkunud ja kas lepingus on kokku lepitud kohustuse rikkumise puhuks rahasumma tasumine.
17.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja 12.04.2018 hageja opereeritavas Tallinn, Xxx tn 10 korteriühistu parklas parkimistingimusi, parkides sõiduauto registreerimismärgiga xxx ilma parkimist lubavat kirjalikku luba eksponeerimata. Kostja leiab, et hagejal puudub KÜ Xxx 10 ja KÜ Xxx 16 volitus vaidlusaluses parklas parkimise korraldamiseks ja järelevalveks. Samuti ei ole kostja hagejaga lepingut sõlminud ning kostjale ei ole leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul esitatud.
18.Hagiavalduse ja kostja vastuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja oli leppetrahvi tegemise ajal sõiduki xxx registreerimisnumbriga xxx omanik, samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostjale kuulub xxx korteriomand (dtl 57–58).
19.Kostja väitis esmalt, et ta on Xxx 16 elamus asuva korteri omanik, mistõttu on tal õigus kasutada Xxx 16 parklat oma sõiduki parkimiseks ning ta ei ole oma sõidukit 12.04.2018 KÜ Xxx 10 parkimiskohal parkinud. Asjas esitatud fotod kostja sõidukist (dtl 32–37), liiklusskeem KÜ Xxx 10 ja KÜ Xxx 16 parklas (dtl 106 ja 108–109) ja leppetrahvi väljavõte (dtl 123) tõendavad, et kostja parkis talle kuuluva sõiduki numbrimärgiga xxx 12.04.2018 Xxx 10 korteriühistu jaoks ette nähtud parkimiskohale, mitte KÜ Xxx 16 jaoks ette nähtud parkimiskohale. Skeemilt nähtub, et Korteriühistule Xxx 16 kuuluvad parkimiskohad paikenvad paralleelselt sõiduteega. Fotode kohaselt on kostja sõiduk pargitud risti sõiduteega, s.o selliselt, nagu on skeemil tähistatud Xxx 10 parkimiskohtadel parkimine. Kostja sõidukist tehtud fotodelt nr 1 ja 5 (dtl 32 ja 36) nähtub ka eemal asuv liiklusmärk, mis viitab Xxx 16 parkimiskohtade asukohale ja seal kehtestatud parkimiskorrale, s.o neli autot paralleelselt sõiduteega. Kostja seal ei pargi. Koht, kus kostja parkis ja seal kehtestatud liikluskorraldus, nähtub ka fotodelt dtl 120 ja 121. Eeltoodud skeeme ja fotosid koos hinnates leiab kohus, et tõendatud on hageja väide, et kostja parkis sõidukit kohas, mis oli ette nähtud Xxx 10 elanikele. Kostja vastupidised väited on üldsõnalised ja tõendamata. Kohus selgitas pooltele, et tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust tuleb kummalgi poolel tõendada menetluses asjaolusid, millele nad tuginevad.
20.Kostja väide, et ta on Xxx 16 elamus asuva korteri omanik, mistõttu tal on õigus KÜ Xxx 16 parkimiskohal parkida, ei ole seega asjakohane, kuna leppetrahvi nõutakse Xxx 10, mitte Xxx 16 korteriühistule eraldatud parkimiskohal parkimise eest. Seetõttu ei ole asjakohane ka kostja esitatud tõend korteriühistu Xxx 16 poolt 01.06.2021 esitatud teate kohta sellest, et nemad ei ole Xxx 16 parkimisalal parkimiskorda kehtestanud ega andnud hagejale õigust leppetrahvi nõuda (dtl 59–60).
21.Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejal ei olnud volitust Xxx 10 territooriumil parkimist korraldada ja selle üle järelevalvet teostada. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kinnistu Xxx tn 16b, Tallinn, millel hageja parkimist korraldab, omanik Tallinna linn. Kinnisasjale on seatud isiklik kasutusõigus tähtajaga 15 aastat Korteriühistu xxx, xxx, Korteriühistu Xxx, Korteriühistu Xxx 10 ja Xxx 16 Korteriühistu kasuks parkimisala kasutamiseks, hooldamiseks ja parendamiseks kasutusõiguse ala ulatuses vastavalt 02.03.2016 lepingule ja selle lisaks olevale skeemile (dtl 103–105). Korteriühistutele eraldatud parkimiskohtade skeem on lisatud käesoleva asja materjali juurde (dtl 106 ja 108–109). Seega on kinnisasja omanik andnud 02.03.2016 lepinguga korteriühistutele, sh Xxx 10 korteriühistule isikliku kasutusõiguse parkimisala kasutamiseks. Kuigi kostja on käesoleva asja juurde esitanud ka 02.03.2016 lepingu (dtl 157 – 159) leiab kohus, et selle lepingu detailne sisu ei oma käesoleva asja lahendamisel iseseisvat tähtsust, kuna ei mõjuta hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Kostja väide puudutab korteriühistute ja hageja vahelist õigussuhet.
22.04.05.2016 toimus Xxx 10, 12 16, xxx ja xxx juhatuste koosolek. Koosoleku protokolli kohaselt valiti parkimisteenuse kontrolli osutajaks PARKIT OÜ, s.o hageja. Seejuures lepiti ka kokku, et hagejaga sõlmitakse raamleping ja arved tasuvad kõik korteriühistud eraldi (dtl 107–109). Kostja ei ole väitnud, et koosoleku läbiviimist või koosolekul vastu võetud otsuseid oleks vaidlustatud. Hageja ja korteriühistu Xxx 10 sõlmisidki 12.07.2016 teenuse osutamise lepingu liiklemise ja parkimisereeglite täitmise kontrollimiseks Xxx tn 16b hoovialal ja korteriühistule kasutada antud parkimiskohtadel (dtl 111–113). Lepingu punkti
3.2.alusel on hagejal õigus kutsuda kehtestatud korra eirajaid korrale, sh kasutades hoiatusi ja/või leppetrahve. Lepingu kohaselt vormistab hageja leppetrahvi sõidukijuhtidele, kes eiravad tellija territooriumil kehtestatud liiklusskeemi või liikluse reguleerija korraldusi ning lepingu punkti 3.8. alusel pidi hagejale jääma kogu leppetrahvidest saadav tulu. Eeltoodust nähtub, et Xxx 10 korteriühistu oli saanud maa omanikult loa kasutada maad ühistu liikmete sõidukite parkimiseks ja hageja oli saanud korteriühistult õiguse seal parkimist korraldada, sh nõuda parkimiskorra rikkujatelt leppetrahvi. Hageja korraldas parkimist Xxx 10 korteriühistule ettenähtud alal kuni 01.02.2019 (dtl 189), s.t ka vaidlusaluse leppetrahvi tegemise ajal. See, kas korteriühistu Xxx 10 ja hageja vahel sõlmitud leping on nõuetekohane, ei mõjuta hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Kostja ei saa vaidlustada kolmandate isikute vahelist tehingut ega tugineda hageja poolt kolmandate isiku õiguste rikkumisele. Samuti ei mõjuta asja lahendamist kostja viide sellele, et Xxx 10 KÜ sõlmis Xxx tn 16b parkla osas lepingu Ühisteenused AS-ga (dtl 195–198). Kostja väide, et leping Ühisteenused AS-ga sõlmiti 17.01.2018 ei ole aga õige, kuna lepingu p 6.4 kohaselt jõustus leping alles pärast selle allakirjutamist. Leping jõustus seega pärast 17.04.2018. Kohus leiab aga, et kostja viide on igal juhul asjakohatu, kuna Ühisteenused AS-ga lepingu sõlmimine ei lõpeta hagejaga sõlmitud lepingut ega piira mingil viisil hageja õigust teostada tema lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
23.Kostja väited selle kohta, et tegemist on kinnistu kaasomandit puudutava õigusvaidlusega, ei ole eeltoodust tulenevalt õiged. Kostja ei ole Xxx tn 16b kinnisasja, millel hageja parkimist korraldas, kaasomanik. Kinnisasi kuulub Tallinna linnale. Samuti ei ole kostjale antud isiklikku kasutusõigust kinnisasja kasutamiseks. Kasutusõigus on antud korteriühistutele, kes on iseseisvad juriidilised isikud. Samuti leiab kohus, et see, milline on kinnisasja kasutajana Xxx 10 korteriühistu ja parkimise korraldajana hageja omavaheline suhe ja kas hageja või korteriühistu on oma õigusi või kohustusi parkimise korraldamisel rikkunud, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Need väited ei anna kostjale alust keelduda tema ja hageja vahel sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kui hageja on rikkunud enda lepingust tulenevaid kohustusi, vastutab ta selle eest korteriühistu
ees. Kostjal ei ole igal juhul ka võimalik vaidlustada Xxx 10 korteriühistu tegevust, kuna ta ei ole selle ühistu liige.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on parkimisleping. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 järgi loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kooskõlas VÕS § 20 lg 1 on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
25.Kuna lepingut saab sõlmida pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, saab parkimislepingut lugeda sõlmituks, kui isik pargib sõiduki alale, millele parkimise tingimused olid talle eelnevalt teatavaks tehtud (Riigikohtu 20.10.2010 otsus 3-2-1-75-10 p 12 ja 13). Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tingimustele (Riigikohtu 26.01.2017 otsus 3-2-1-82-16 p 22). Auto juhiks ja lepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku, kui ta ei tõenda, et autot juhtis mõni muu isik (Riigikohtu 26.01.2017 otsus 3-2-168-16 p 31 ja 26.01.2017 otsus 3-2-1-82-16 p 22). Vähemalt üldjuhul piisab parkimisteenuse osutaja leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (Riigikohtu 06.12.2017 otsus 2-15-3430 p 18).
26.Hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõlmituks leping sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel. Punkti 2 järgi peab parkimist lubav dokument ehk parkimisluba olema nähtaval kohal armatuurlaual. Punkti 3 järgi võivad parklas parkida üksnes registreeritud sõidukid. Punkt 5 kohaselt, kui sõidukijuht eirab tingimusi, on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 39). Asjas esitatud fotod kinnitavad, et parkimistingimusi kajastavad infotahvlid olid paigaldatud ka KÜ Xxx 10 parkimisterritooriumile (dtl 115–119). Kostja on esitanud sellele üksnes üldsõnalisi ja tõendamata vastuväiteid. Seda hoolimata kohtu selgitusest kostja kohustuse kohta oma vastuväited tõendada. Üksnes kostja paljasõnaline ja sisustamata väide, et tema leiab, et infotahvleid ei olnud, ei ole piisav lükkamaks ümber hageja esitatud tõendeid. See, kes infotahvli paigaldas ja kas selleks on ka Transprodiameti kooskõlastus, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
27.Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud õiguse osutada Xxx 10 kinnisasja omanikele ettenähtud alal parkimisteenust, samuti kostjaga parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimise ja selle lepingu tingimused. Kostja parkis sõidukit numbrimärgiga xxx 12.04.2018 Xxx 16b, Tallinn parkimisalal kohas, mis oli ette nähtud Xxx 10 elanikele. Sõidukist tehtud fotod kinnitavad, et parkimine ei vastanud parkimistingimuste punktis 2 sätestatud tingimustele, s.o parkimist lubav dokument ei olnud asetatud nähtavale kohale armatuurlaual (dtl 32–35). Seega rikkus kostja parkimistingimusi ja hagejal on parkimistingimuste p 5 alusel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 35 eurot. Kostja seisukoht, nagu võiks ta parkida oma sõidukit võõral kinnisasjal, järgimata selleks ette nähtud tingimusi, jääb arusaamatuks.
28.Kohus ei nõustu kostjaga, et pooltevaheline leping on tühine. Kostja ei toonud esile ühtegi asjaolu, mille alusel ta leiab ja kohus võiks tuvastada, et leping on tühine. Kostja väide, nagu oleks korteriühistu rikkunud parkimise korraldamise otsustamisel oma seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, ei muuda tühiseks hageja ja kostja vahelist parkimislepingut.
29.Hageja infosüsteemi väljavõtte (dtl 30) kohaselt vormistati hageja sõidukile xxx Xxx 10 parkimisalal ilma parkimisloata parkimise eest 12.04.2018 leppetrahv 35 eurot. Parkimistrahvi teade jäeti sõiduki aknale kojamehe vahele (dtl 36). Kostja väidab, et ta ei ole leppetrahvi saanud ning et hagile lisatud pildilt nähtuvalt on kojamehe alla pandud lihtsalt mingi valge paberilipik. Kohus kostja üldsõnaliste vastuväidetega ei nõustu.
30.Kohus selgitas kostjale 04.04.2022 kirjas, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esitatud fotolt (dtl 36) nähtub, et sõiduki kojamehe vahele on 12.04.2018 asetatud gripkotis paber. Seejuures nähtub fotolt ka ajatempel. Kohus leiab, et asjaolu, et leppetrahvi nõuded jäetakse sõidukijuhile ilmastikukaitseks gripkotis, on üldteada asjaolu. Hageja esitas tõendina ka koopia samast leppetrahvist, millelt nähtub parkimise koht, sõiduki registreerimisnumber ja mark, parkimise kuupäev ja kellaaeg ning leppetrahvi suurus (dtl 38). Koopia ja foto on omavahel kooskõlas. Kostja parkis sellel kuupäeval oma sõidukit lepingutingimustele mitte vastaval viisil ja talle vormistati leppetrahv. Milliste asjaolude alusel kostja väidab, et tegemist ei olnud leppetrahvi nõudega, vaid oli mingi muu paberiga ja millega kostja seda tõendab, ei ole kostja selgitanud. Riigikohtu praktika kohaselt on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu 05.06.2019 otsus 2-17-117146 p 12). Kohtu hinnangul piisab leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (vt ka Riigikohtu 06.12.2017 otsus 2-15-3430 p 18). Kohus tuvastab eelviidatud tõendeid kogumis hinnates, et hageja on nõude esitamisel nimetatud kriteeriumid täitnud. Hageja pildistas sõidukit selle parkimise asukohas, jättis leppetrahvi kviitungi kojamehe vahele ja leppetrahvilt nähtub parkimise aeg ja koht.
31.Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks hageja leppetrahvi nõue aegunud. Kohus tuvastas ülal, et leppetrahvi nõue esitati kostjale 12.04.2018 selle panemisega kostja sõiduki kojamehe vahele. Kuna esile toodud asjaoludel esitati leppetrahvinõue rikkumise avastamisega samal päeval, on see esitatud mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 tähenduses.
32.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
33.Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude 12.04.2018. Leppetrahvinõude kohaselt oli selle tasumise tähtaeg 14 päeva. Seega muutus leppetrahvinõue sissenõutavaks 27.04.2018 (vt ka käesoleva otsuse p 36). TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 08.04.2021, s.o enne kolme aasta möödumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõude aegumine peatus. Hageja nõue ei ole seega aegunud.
34.Kostjal oli seega kohustus tasuda leppetrahv hiljemalt 26.04.2018, kuid kostja ei ole seda teinud. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kohustuse rikkumine oleks vabandatav. Raha maksmisele suunatud kohustuse rikkumine ei ole reeglina
vabandatav. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue 35 euro saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
35.Põhinõude rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Sellele nõudele kostja eraldiseisvat vastuväidet ei esitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 0,0%. Kuna kohustuse täitmise aeg oli leppetrahvis kindlaks määratud, on hagejal õigus viivisele alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o 27.04.2018.
36.Hageja palus kohtul kooskõlas TsMS § 376 mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise protsendina põhinõudest kuni kohustuse täitmiseni. Perioodi eest 12.04.2018 – 05.05.2021 palub hageja välja mõista 8,58 eurot. Leppetrahvinõue muutub VÕS § 82 lg 7 ja § 158 lg 1 järgi sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest. Seega võib hageja leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel üldjuhul ka viivist alates leppetrahvi tegemisest (vt ka Riigikohtu 3-2-1-69-08). Antud juhul määras aga hageja kindlaks kohustuse täitmise tähtpäeva, mis oli 14 päeva leppetrahvi tegemisest ja kostjal oli seega õigus kohustus täita selle perioodi kestel, s.t hiljemalt 26.04.2018 (VÕS § 82 lg 1 ja 2). Seega muutus kohustus sissenõutavaks alles 27.04.2018 ja hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist perioodi eest 27.04.2018 – 05.05.2021. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on seega 8,47 eurot (35×(365÷8%)×1105). Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.05.2021 kuni kohustuse täitmiseni.
37.Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 1 euro, s.o Maanteeametilt sõiduki omaniku või kasutaja andmete saamiseks kantud kulu. Kohus selgitas hagejale 04.04.2022 kirjas, et nimetatud nõue on käsitletav kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 tähenduses. Kohus pööras ühtlasi hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole sellise kulu kandmise kohta ühtegi tõendit esitanud. Hageja kirjeldas hagiavalduses vaid üldsõnaliselt, et peab tasuma Maanteeametile iga leppetrahvi kohta rahasumma selle eest, et saada liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta. Hageja ei esitanud tõendeid ka kohtu poolt kirjas määratud tähtajaks. Kohus märgib, et hageja esitatud tõendite kohaselt on talle kostja sõiduk teada juba varasemast. Hageja enda e-registrist tehtud kuvatõmmise kohaselt on samale sõidukile tehtud 26 trahvi. Kuna päringu tegemise asjaolud on esile toomata ja tõendamata, ei ole kohtul võimalik hageja nõude olemasolu kontrollida ja see tuleb jätta rahuldamata.
38.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millele käesolevas otsuses ei ole viidatud ja millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.
39.TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS § 329 või § 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli
mõjuv põhjus. Kohus määras 04.04.2022 kirjas tähtaja 21.04.2022 kohtule lõplike seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Vastaspoolel oli võimalik esitatud dokumentide kohta esitada seisukoht hiljemalt 05.05.2022. Kostja esitas oma seisukoha ja tõendid 21.04.2022, hageja esitas neile vastuväited 13.05.2022. Kohus leiab, et nimetatud tähtaja rikkumine ei põhjusta iseenesest asja lahendamise viibimist. Hageja esitas aga vastusena kostja 21.04.2022 menetlusdokumendile oma vastuväited ja uued, sh korduvad tõendid ka 31.05.2022. Hageja ei toonud esile menetlusdokumendi hilinenult esitamise mõjuvat põhjust. Kohus leiab, et pärast kohtu määratud tähtaega, sj kaks päeva enne lahendi kuulutamist esitatud uute tõendite vastuvõtmine ei ole põhjendatud, kuna see põhjustaks asja lahendamise viibimist. Kohus keeldub seetõttu hageja 31.05.2022 menetlusdokumendi ja selle uute lisade vastu võtmisest, välja arvatud osas, milles hageja esitas seisukoha kostja poolt kohtu nõudel 30.05.2022 esitatud tõendile. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
40.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
41.Kohus leiab, võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust (98%) ja vaidluse sisu, sh kostja poolt hagile esitatud vastuväiteid ja hagi osalise rahuldamata jätmise, et hageja menetluskulud tuleb 98% ulatuses jätta kostja kanda ja ülejäänud osas hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
42.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3).
43.Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).
44.Hageja 02.07.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust kokku 75 eurot. Hageja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise täiendavat taotlust.
45.Kuna riigilõiv on menetluskulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist hagejale hüvitatava kuluga. Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 73,50 eurot (98% 75 eurost). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.