Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

2-21-12776

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hageja nõue ja poolte seisukohad

-

-

-

-

-

Pärnu Maakohtu 08.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-3046 kuulutati välja T K pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Oliver Ennok. 15.08.2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja võlgniku vastuväite OÜ A B (edaspidi nimetatud „Võlgnik“) nõudele täies ulatuses. Perioodil 15.12.2009 kuni 13.04.2016 oli Võlgniku juhatuse liikmeks kostja. Võlgnikul oli AS-is Swedbank avatud arveldusarve nr EE822200221033427976, millelt kostja võttis 2014. aastal välja summas 24 940 eurot, 2015. aastal 28 440 eurot ja 2016. aastal kuni 06.04 summas 7 455 eurot, kokku 60 835 eurot. Nimetatud summade väljavõtmiseks on kasutatud kaarte nr K5473720000851071 ja K5473720001435619, mis on väljastatud kostjale. Täiendavalt on nimetatud arveldusarvelt tehtud kostjale ülekandeid 2014. aastal summas 6 515,70 eurot, 2015. aastal 33 086,30 eurot ning 2016. aastal 27 567 eurot, kokku summas 67 169 eurot. Seejuures maksti 24 417 eurot sularahas pangakontoris kostjale samal päeval (s.o 08.04.2016), mil juhatuse liikmeks valiti C K ning Võlgniku majandustegevus lõppes. Kokku on Võlgniku arveldusarvetelt kõrvaldatud raha summas 128 004 eurot. Selles ulatuses on kostja tekitanud Võlgnikule kahju. Kostja kui Võlgniku juhatuse liige pidi oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ehk täitma hoolsuskohustust, mille üheks osaks on mh ka vara hoidmise ja valitsemise kohustus. Hageja on esitanud tõendeid, et kostja on Võlgniku arveldusarvetelt välja võtnud 60 835 eurot raha ning teinud endale ka 67 169 euro ulatuses ülekandeid. Võlgniku pankrotimenetluses puuduvad andmed, et sellist raha oleks kasutatud Võlgniku huvides, mis tähendab, et kostja on rikkunud hoolsuskohustust ja sellega on tekitatud Võlgnikule varaline kahju nimetatud summade ulatuses. Võlgniku pankrotimenetluses puuduvad andmed, et sellist raha oleks kasutatud Võlgniku huvides, mis tähendab, et kostja on rikkunud hoolsuskohustust ja sellega on tekitatud Võlgnikule varaline kahju nimetatud summade ulatuses. Põhjuslik seos hoolsuskohustuse rikkumise ja Võlgniku kahju tekkimise vahel on ilmne, kuivõrd Võlgnikul oleks nimetatud summad arveldusarvetel alles jäänud või oleks sellega vähendatud Võlgniku kohustusi, kui seda poleks kostja niisama alusetult välja võtnud või endale kandnud. Võlgniku vara on ilmselgelt nimetatud summade võrra vähenenud. Kaotsiläinud võlausaldaja varana (s.t võlausaldajale tekitatud otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses) tuleb käsitleda kõiki summasid, mis on juhatuse liikme poolt OÜ A B arvelduskontolt sularahas välja võetud või enda kontole kantud ning mille võlausaldaja huvides kasutamise kohta puuduvad nõuetekohased raamatupidamise algdokumendid, s.o

2-21-12776

128 004 eurot. Järelikult vastutab kostja oma kohustuse rikkumise eest ja sellega Võlgnikule tekitatud kahju eest. -

Hageja palub tunnustada enda nõuet summas 128 004 eurot kostja pankrotimenetluses teises rahuldamisjärgus.

Hagi esemeks olevat rahasummat (edaspidi nimetatud „Raha“) on kasutatud töötajatele palga maksmiseks.

-

Raha on kasutatud hageja äritegevusega kaasnevate kulude kandmiseks.

-

Raha on kasutatud hageja poolt võetud laenude tagastamiseks.

OÜ T omandas Võlgniku nõude, millele kostja vastuväiteid ei esitanud.

-

Hageja on esitanud mitmeid pangakinnitustega tõendeid, mille kohaselt kostja kui Võlgniku juhatuse liige võttis Võlgniku arveldusarvelt välja ja tegi Võlgniku arveldusarvelt endale ülekandeid kokku summas 128 004 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud raha väljavõtmist ja endale kandmist Võlgniku arveldusarvelt. Hageja kui Võlgniku pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et nimetatud summat oleks kasutatud Võlgniku huvides. Täiendavalt juhib T kohtu tähelepanu, et mitte ükski teine kostja pankrotivõlausaldajatest ega ka kostja enda pankrotihaldur hageja nõudele nõuete kaitsmisel vastu ei vaielnud.

-

Kostja ei ole esitanud tõendeid, et Võlgniku arveldusarvetelt võetud ja endale kantud raha oleks kasutatud Võlgniku huvides. Kõik kostja väited on menetluses olnud paljasõnalised ning kohut eksitavad. Kohtu abiga kogutud Võlgniku ja kostja arveldusarvete väljavõtted ei tõenda kuidagi kostja ebaõigeid väiteid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vabaneb kostja kui juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab raha kasutamise Võlgniku huvides. Seda ei ole kostja aga teinud.

-

Eeltoodust ja asjas esitatud tõenditest tulenevalt on seega tõendatud ÄS § 187 lg 2 nõude eeldused ning kostja vastutus tekitatud kahju eest. Kostja kui Võlgniku juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (eeskätt vara hoidmise kohustust), kõrvaldades Võlgniku arveldusarvetelt 128 004 eurot. Võlgniku arveldusarvetelt kõrvaldatud raha ulatuses (s.o 128 004 eurot) on tekkinud Võlgnikule varaline kahju. Kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel on ilmne põhjuslik seos – kui raha ei oleks alusetult kõrvaldatud, ei oleks Võlgnikule kahju tekkinud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kõrvaldatud raha oleks kasutatud Võlgniku huvides. Kostja kui juhatuse liige vastutab kohustuse rikkumise eest, sest ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit.

Kolmas isik palub rahuldada hagi, tunnustada OÜ T nõuet summas 128 004 eurot T K (pankrotis) pankrotimenetluses teises rahuldamisjärgus ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtu seisukoht

2-21-12776

tõendab. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lõike 2 järgi ei vaja poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kostja oli Võlgniku juhatuse liige ajavahemikus 15.12.2009 kuni 13.04.2016.

-

Kostja võttis perioodil 01.01.2014.–08.04.2016 Võlgniku arveldusarvelt välja ja tegi Võlgniku arveldusarvelt endale ülekandeid kokku summas 128 004 eurot.

2-21-12776

Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt välja võtnud sularaha ning ei ole tõendanud, et välja võetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16). Niisiis – kohus möönab, et ainuüksi äriühingu pangakontolt sularaha väljavõtmise fakt ei ole kvalifitseeritav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena, vaid vara hoidmise kohustuse rikkumisega on tegu üksnes siis, kui juhatuse liige väljavõetud sularaha äriühingu huvides ei kasutanud. Käesoleval juhul on kostja väitnud, et ta kasutas kontolt võetud vahendeid äriühingu huvides, aga hoolimata ka kohtu abil tõendite kogumisest, ei ole nimetatud väited kohtu hinnangul tõendamist leidnud. Kostja esitas oma 27.04.2022 seisukohas ja selle lisades ülevaate isikutest, kes olid väidetavalt A B osaühingu (pankrotis) töötajad, kellele kostja väidetavalt sularahas või isiklikult arvelt töötasu maksis. Kohus on menetluse käigus korduvalt selgitanud, et kostja peab oma väiteid tõendama, aga seda ei ole kostja siiski teinud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et viidatud isikud töötasid tema juhitud ettevõttes – töölepingut, kirjalikku kinnitust, palunud isikuid üle kuulata, seega jäävad need väited kohtu silmis paljasõnaliseks. Kostja väidab ka seda, et on kasutanud kontolt võetud vahendeid ettevõtte majandustegevusega seotud kulude katteks, ent ka selle kohta ei ole kostja tõendeid esitanud – ei ostuarveid, tšekke ega muud sarnast. Kohus ei ole tõsikindlalt veendunud, et käesoleval ajal oleks võimalik töövahendeid, varuosasid jmt ettevõttele ilma selliste dokumentideta osta. Samuti tasus kostja enda sõnutsi isiklikult arvelt ja sularahas ettevõtte laenu, aga ei esitanud ka selle kohta tõendeid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja on tekitanud hagejale kahju ega ole tõendanud, et võlgniku kontolt võetud rahaliste vahendite kasutamist võlgniku huvides. Seega kostja vastutab kahju tekitamise eest. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulud

2-21-12776

(allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.