X hagi OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. detsembri 2021 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
750 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja Kostja OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur (registrikood 11529005), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 7. detsembri 2021 vaheotsus muutmata.
2.Jätta OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-19-1221 Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 24. jaanuaril 2019 Harju Maakohtule Bürgschaft UÜ vastu hagi, milles palus hageja kasuks välja mõista 3000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 1. juunil 2018 üürilepingu OÜ-ga Kindlustusmaakler Tiina Naur, mille kohaselt anti hagejale Tallinnas Lauteri 1-18A ja Tornimäe 7-59 eluruumide kasutamise õigus. Hageja tasus üürilepingu sõlmimisel lepingu p 2.3 kohaselt tagatisraha 3000 eurot, mille kandis OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur poolt antud Bürgschaft UÜ arvelduskontole. Poolte kokkuleppel tagastas hageja eluruumid ning leping loeti lõppenuks 31. augustil 2018. Üürilepingu p 2.3 kohaselt tuli tagatisraha tagastada ühe kuu jooksul alates lepingu lõppemise päevast, kuid hagejale tagatisraha tagastatud ei ole.
2.Hageja esitas 31. augustil 2021 alternatiivse hagiavalduse OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur vastu, milles palus alternatiivselt hageja kasuks välja mõista 3000 eurot. 17. septembril 2021 selgitas hageja, et ta sooviks kostjat asendada. Harju Maakohus rahuldas 13. oktoobri 2021 määrusega hageja taotluse kostja asendamiseks ja asendas senise kostja Pikalaia Talupidamise OÜ (endise ärinimega Bürgschaft UÜ) kostjaga OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur.
3.Hageja 22. oktoobril 2021 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt palus hageja mõista OÜ-lt Kindlustusmaakler Tiina Naur (kostja) hageja kasuks välja 3000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue aegunud. Kostja taotles aegumise kohaldamist ja palus teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Hageja üürilepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 31. augustist 2018. Hageja 22. oktoobri 2021 hagiavalduses kostja vastu esitatud nõue on esitatud enam kui kolm aastat pärast lepingu lõppemist. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 7. detsembri 2021 vaheotsusega rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks ning otsustas jätkata tsiviilasja menetlust.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid
1.juunil 2018 eluruumide Tallinnas Lauteri 1-18A ja Tornimäe 7-59 üürilepingu. Vaidlust ei ole ka selle üle, et poolte kokkuleppel tagastas hageja eluruumid ja üürileping loeti lõppenuks
31.augustil 2018. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tagastama hagejale üürilepingu sõlmimisel Turundustänav OÜ poolt hageja eest tasutud tagatisraha summas 3000 eurot, mis tasuti üürilepingu sõlmimisel kostja poolt antud rekvisiitidele Bürgschaft UÜ kontole. Pooled ei vaidle selle üle, et üürilepingu p 2.3 kohaselt tagatisraha tagastatakse ühe kuu jooksul üürilepingu lõppemise päevast arvates, kui üürnik on täitnud kohaselt oma lepingujärgseid kohustusi ning üürileandjal ei ole tema vastu rahalisi nõudeid, mis võivad tekkida ka eluruumi või selle sisustuse hävimisest, kahjustamisest. Seega oli üürilepingu järgi kostjal kohustus
2-19-1221 tagastada temal hageja vastu nõuete puudumise korral tagatisraha hiljemalt 30. septembril 2018.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 147 lg 1 näeb ette, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
9.Maakohus tuvastas, et hageja üürilepingust tulenev tagatisraha tagastamise nõude kolmeaastane aegumistähtaeg pidanuks lõppema 30. septembril 2021.
10.Kuna hageja oli esitanud esialgse hagi vale kostja vastu, millele juhtisid hageja tähelepanu nii kostja kui ka kohus ja hageja esitas 31. augusti 2021 menetlusdokumendis sama nõude alternatiivse hagiavaldusena kostja OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur vastu, millist nõuet hageja ei soovinud anda eraldi hagina kohtukantseleisse jagamiseks, siis maakohus menetlusökonoomilistel kaalutlustel seda hagi hagejale ei tagastanud. 17. septembril 2021 esitas hageja maakohtule taotluse kostja asendamiseks, millise maakohus 13. oktoobri 2021 määrusega rahuldas kohustades hagejat esitama korrektne hagiavalduse terviktekst. Hageja esitas tervikhagiavalduse 22. oktoobril 2021.
11.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõltuvad hagi esitamisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed sellest, millal jõudis hagi kohtusse. Hageja esitas hagi kohtusse kostja vastu
31.augustil 2021. Kuivõrd hagi oli selle esitamise hetkel ebatäpne ja puudus taotlus kostja asendamiseks, oli see küll esitatud, kuid hagiavaldus oli puudustega. Hageja esitas kostja asendamise taotluse 17. septembril 2021 ja kõrvaldas puudused 22. oktoobril 2021. Asjaolu, et hageja on soovinud sama tsiviilasja jätkumist, mitte uue asja algatamist, ei muuda seda, et esialgses menetlusdokumendis esitati kohtule nõue kostja vastu 31. augustil 2021. Kuivõrd hageja nõue pidanuks kostja vastu aeguma 30. septembril 2021, kuid hagi esitati kohtusse
31.augustil 2021, siis ei ole hageja nõue aegunud. Isegi kui jätta tähelepanuta üürilepingu p 2.3 ja lähtuda nõude aegumise arvestamisel üürilepingu lõppemise kuupäevast 31. august 2018, oleks hagi esitatud aegumistähtaja viimasel päeval, st hageja nõue ei ole aegunud. Kuna kohus on seisukohal, et hagi ei ole aegunud, jätab kohus hageja muud vastuväited aegumisele tähelepanuta.
12.Menetluskulude jaotuse määrab kohus kindlaks lõpplahendi tegemisel. Apellatsioonkaebus
13.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega kohaldada aegumist ning lõpetada tsiviilasja menetlus, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
14.Nõude aegumine ei saanud peatuda 31. augustil 2021, kui menetluses, millega kostja ei olnud seotud ning kus kostja ei olnud menetlusosaliseks, esitati nõue kostja vastu. Kostja suhtes sai nõude aegumine peatuda kõige varasemalt 22. oktoobril 2021, mil hageja esitas kostja vastu hagiavalduse. Kuna hageja võimalik nõue muutus sissenõutavaks 31. augustil 2018, siis oli hageja nõue selle esitamise ajaks, 22. oktoobriks 2021, aegunud.
2-19-1221 Vastustaja seisukoht
15.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaheotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja neid täies ulatuses ei korda (TsMS § 654 lg 6).
17.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas hageja nõue tagasi saada üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha on aegunud.
18.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et - hageja ja kostja sõlmisid 1. juunil 2018 eluruumide Tallinnas Lauteri 1-18A ja Tornimäe 759 üürimiseks tähtajalise üürilepingu 1 juunist kuni 31. septembrini 2018; - üürilepingu sõlmimisel tasus hageja eest kostjale tagatisraha Turundusvärav OÜ, milline summa 3000 eurot tasuti kostja nõudel Bürgschaft UÜ kontole. - poolte kokkuleppel tagastas hageja eluruumid ja üürileping loeti lõppenuks 31. august 2018; - üürilepingu p 2.3 kohaselt tagatisraha tagastatakse ühe kuu jooksul üürilepingu lõppemise päevast arvates, kui üürnik on täitnud kohaselt oma lepingujärgseid kohustusi ning üürileandjal ei ole tema vastu rahalisi nõudeid, mis võivad tekkida ka eluruumi või selle sisustuse hävimisest, kahjustamisest.
19.Maakohus on õigesti leidnud, et tegemist on tehingust tuleneva nõudega ning nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 kohaselt kolm aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega tuleb nõude aegumistähtaja kindlaksmääramiseks kindlaks teha, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks, s.o millal tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2).
20.Kolleegium ei nõustu kostja käsitlusega, et kui üürileping lõppes 31. augustil 2018, siis muutus ka hageja tagatisraha nõue sissenõutavaks 31. augustil 2018. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse tähtpäev on kindlaks määratud, siis tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt üürilepingu p-le 2.3 pidi üürileandja tagatisraha tagastama ühe kuu jooksul üürilepingu lõppemise päevast, kui tal ei ole üürniku vastu rahalisi nõudeid. VÕS § 87 lg 7 esimese lause alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel (VÕS § 87 lg 7 teine lause). Seega muutus tagatisraha tagastamise nõue sissenõutavaks pärast lepingu lõppemisele järgneva ühekuulise tähtaja möödumist, s.o 30. septembril 2018.
21.Kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks 30. septembril 2018, siis sellest ajast hakkas kulgema ka TsÜS § 146 lg 1 järgi hageja nõude kolmeaastane aegumistähtaeg ning kolmeaastane aegumistähtaeg lõppenuks 30. septembril 2021. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kui hageja esitas kostja vastu nõude käesolevas menetluses 31. augustil 2021, siis ei olnud hageja nõue kostja vastu aegunud, sest hageja esitas selle 31. augusti 2021 menetlusdokumendis, mida nimetas hagiavalduseks ja kus palus kostjalt välja mõista 3000 eurot. Asjaolust, et hageja nõuet kostja vastu ei antud maakohtu kantseleisse eraldi asjana
2-19-1221 jagamiseks, ei saa kuidagi tuletada, et kostja vastu poleks nõuet kohtusse 31. augustil 2021 esitatud. Olukorras, kus maakohus on selgitanud hagejale menetluslikku olukorda ja palunud hagejal esitada ka selge taotlus kostja asendamiseks ning uus hagiavalduse terviktekst vaid õige kostja vastu, mida hageja on ka teinud, ei saa järeldada, et hageja poleks 31. augustil 2021 nõuet kostja vastu esitanudki. TsMS § 362 lg 1 järgi on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kuid mis kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Kuna vaidlust ei ole, et hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud, siis saab TsMS § 362 lg 1 järgi hagi esitamise ajaks lugeda 31. augusti 2021, mil hagiavaldus kohtusse jõudis, mitte 22. oktoober 2021, kui hageja esitas maakohtu nõudel hagiavalduse tervikteksti. Seega ei olnud hagi esitamise ajaks
31.augustil 2021, kui hageja esitas nõude kostja vastu, TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud.
22.Kuna hageja nõue ei ole aegunud, siis ei nõustu kolleegium ka kostjaga selles, et asjas oleks vaja olnud tuvastada, kas hageja nõue võib olla millalgi peatunud või mitte. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohus ei ole tuvastanud hageja nõude peatumist, vaid maakohus tuvastas, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja väidetel, et hageja nõue ei saa olla peatunud, ei ole asja lahendamisel tähtsust ja neid ei pea kolleegium vajalikuks hinnata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Menetluskulude jaotust (ega seega ka hüvitatavate kulude suurust) vaheotsuses TsMS § 173 lg 5 järgi ei märgita, kulud jaotatakse lõppotsuses. Eeltoodust lähtuvalt ringkonnakohus menetluskulude jaotust ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.