lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-5726/5

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 08.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-5726/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1448
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. september 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-5726

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi V. S. i vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

4632,98 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) Hageja esindaja A. L. Kostja V. S. (isikukood XXX) Kostja esindaja advokaat R. U.

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Mõista V. S. ilt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja:

1.1.põhivõlg 4285,45 eurot ja viivised 138,07 eurot;
1.2.viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates
9.septembrist 2022 kuni põhivõla tasumiseni.

Jätta menetluskulud V. S. i kanda.

3.Välja mõista V. S. ilt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulud 1040 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 19.04.2022 Tartu Maakohtule V. S. i vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahju 4285,45 eurot ja viivised. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus Soomes, Espoos 13.09.2021 liiklusõnnetus, mille põhjustas sõiduk CITROEN BERLINGO (XXX). CITROEN sõitis tagant otsa ees liikunud ja kiirust vähendanud sõidukile OPEL INSIGNIA (XXX). Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduk OPEL INSIGNIA kahjustada. Sõiduki CITROEN BERLINGO omanikuna on liiklusregistrisse kantud kostja. Sõidukil CITROEN BERLINGO puudus 13.09.2021 liikluskindlustus. Viimane kindlustusandja oli hageja, kellel tekkis kahju hüvitamise kohustus. Soomes kindlustusjuhtumit käsitlenud Motor Insurers’ Centre (MIC, Liikluskindlustusfondi analoog) teatel on liiklusõnnetusega põhjustatud kahju kokku 4285,45 eurot. Hageja on selle summa hüvitanud. Hageja esitas 30.03.2022 kostjale tagasinõude ning palus kahju hüvitada hiljemalt 13.04.2022, kostja tagasinõuet ei tasunud. Hageja nõustus vastuseks kostja väidetele, et kostja ei olnud 13.09.2021 sõiduki CITROEN omanik. Hageja hinnangul ei ole tähtis, kes sõidukit juhtis. LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud keeldu eirati, kuid hagi rahuldamise seisukohalt ei ole oluline, et seda keeldu oleks pidanud rikkuma kostja. Olukorras, kus kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust, on tagasinõudeõigus üksnes isiku vastu, kes LKindlS alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. Kindlustuskohustuse täitmise eest vastutavad isikud on defineeritud LKindlS § 7 ning nende isikute hulgas ei ole sõidukijuht. Kohaldamisele ei kuulu Soome sõidukiseaduse § 125 lg 2. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on oluline, kes oli kahju põhjustamise hetkel sõiduki liiklusregistrisse kantud omanik ja selleks oli kostja.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja kahju põhjustaja. Kostja võõrandas sõiduki 15.03.2021 K. H. le ning andis sõiduki valduse ja omandi üle. Müügilepingus on uue omaniku elukohaks märgitud XXX. Kuna liiklusõnnetus toimus Soomes Espoo linnas, tuleb järeldada, et sõidukit juhtis liiklusõnnetuse toimumise hetkel K. H. . Kostja viibis õnnetuse päeval Eestis. Kostjal ei olnud võimalik järgida LKindlS § 3 lgs 2 sätestatud keeldu, keeldu rikkus sõiduki uus omanik. LKindlS § 3 lg-e 2 rikkumise saab toime panna sõiduki juht. LKindlS § 36 lg 2 räägib kahju põhjustajast. Kostja ei olnud kahju põhjustaja, sest tema sõidukit ei juhtinud. LKindlS § 7 lg 1 ei kuulu kohaldamisele. Kostja eeldas sõidukit võõrandades, et uus omanik viib auto Soome. Tulenevalt Soome sõidukiseadusest oleks sõiduki uus omanik pidanud registreerima sõiduki ümber Soome ning sõlmima Soomes kehtiva liikluskindlustuse. LS § 77 lg 3 järgi oli uus omanik kohustatud esitama hiljemalt 22.03.2021 Transpordiametile taotluse sõiduki registriandmete muutmiseks.

2/4

Seega ei ole hagejal õigust esitada tagasinõuet LKindlS § 55 alusel. Kostja teo või tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel ei ole põhjuslikku seost. Hageja oleks pidanud hagi esitama sõiduki uue omaniku ja juhi vastu.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • sõiduk CITROEN BERLINGO (XXX) põhjustas Soomes, Espoos 13.09.2021 liiklusõnnetuse, kui sõitis tagant otsa sõidukile OPEL INSIGNIA (XXX); • liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduk OPEL INSIGNIA kahjustada, kokku on kahjusumma 4285,45 eurot (tl 12-24); • sõiduki CITROEN BERLINGO omanikuna on liiklusregistrisse kantud kostja (tl 8); • sõidukil CITROEN BERLINGO puudus 13.09.2021 liikluskindlustus. Viimane kindlustusandja oli hageja, poliisi kehtivus lõppes 15.03.2021 (tl 9); • hageja on hüvitanud MIC-le kahju 4285,45 eurot (tl 10). Kohus loeb nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2, 4 ning TsMS § 272 alusel.
4.LKindlS § 9 lg 1 kohaselt on sõiduki põhiasukoht riigis, mille liiklusregistrisse sõiduk ajutiselt või alaliselt on kantud. Vaidlusalune sõiduk on kantud Transpordiameti peetavasse liiklusregistrisse (https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukDetailvaadeAvalik.jsf?lang=et), seda ei ole Eesti registrist kustutatud. Seega tuleb lugeda, et sõiduki põhiasukoht on Eestis ning kohaldub Liikluskindlustuse seadus.
5.LKindlS § 3 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping (edaspidi leping) kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. LKindlS § 7 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. LKindlS § 7 eelnõu seletuskirjas sätestab eelnõu üheselt, et liikluskindlustuse süsteem lähtub kindlustuskohustusega isiku määratlemisel liiklusregistri andmetest. Eelnõu regulatsioon välistab vaidlused selle üle, kes on kindlustuskohustusega isikuks. Seaduse eelnõuga sooviti lahendada probleemi, et kui sõiduk on müüdud kirjaliku müügilepingu alusel ja liiklusregistri andmed on jäänud korrastamata (uus omanik liiklusregistrisse kandmata), siis sageli ei ole võimalik üleüldse tuvastada, kes on tegelik sõiduki omanik ja liikluskindlustuse seaduses sätestatud kindlustuskohustusega isikuks. Seega nähtub nii seaduse tekstist kui eelnõu seletuskirjast, et seadusandja soovis liikluskindlustuse kohustuse määratlemisel lähtuda liiklusregistri kannetest. Registri kanded ei loo sõiduki omandiõigust, kuid need võivad tekitada liikluskindlustuse kohustuse sõltumata omandiõigusest. Kostja vastuväidete kohaselt müüs ta vaidlusaluse sõiduki 15.03.2021 müügilepinguga K. H. le (tl 31). Tulenevalt LS § 77 lg-st 3 pidi sõiduki uus omanik esitama registris andmete muutmiseks taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Kolmas isik seda ei teinud. Hageja esitatud registri väljavõtte kohaselt on sõiduki XXX omanik kostja V. S. . Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et registrisse oleks omanikuna kantud kolmas isik. Kohus on kontrollinud, et registris on siiani kostja tehtud omanikukanne. Kuna kolmas isik LS § 77 lg 3 nõutud taotlust ei esitanud, oli kostjal LS § 77 lg 8 p 1 alusel õigus esitada avaldus mootorsõiduki ajutiselt registrist kustutamiseks. Kostja seda ei teinud.

3/4

Seega oli kostjal liiklusõnnetuse toimumise hetkel (ja on ka praegu) kohustus sõlmida sõiduki kindlustusleping.

6.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtivat liikluskindlustuse lepingut sõlmitud ei olnud. Viimane kindlustusandja oli hageja, kellel oli LKindlS § 36 lg 2 alusel kahju hüvitamise kohustus. LKindlS § 55 alusel on hagejal õigus esitada regressi nõue isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. Kohus on juba asunud seisukohale, et kindlustuskohustuse täitmise eest vastutab kostja hoolimata sõiduki edasi müümisest. Regressi nõude esitamise eelduseks on asjaolu, et ei peetud kinni LKindlS § 3 lg 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Seaduse kohaldamisel ei ole oluline, milline isik liikluses osalemise keeldu rikkus ning kas hagejal oli võimalik seda rikkumist mõjutada. Oluline on ainult see, et sõiduk osales liikluses ja hagejal oli sõiduki kindlustamise kohustus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et sõiduk liikluses osales. Viide sellele, et hageja ei olnud õnnetuse toimumise ajal Soomes (tl 32-33), ei ole asjakohane. Asjakohane ei ole viide ka sellele, et kostja käitumise ja tekkinud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Kostja vastutab praegusel juhul seadusest tulenevalt. Vastutuse tekkimiseks piisab, et on põhjuslik seos vaidlusaluse sõiduki liikluses osalemise ja kahju tekkimise vahel.
7.Kostja ei ole vaidlustanud hageja nimetatud kahjusummat – selle suurust ega koosseisu. Seega loeb kohus tõendatuks, et hagejale tekkinud kahju suurus on 4285,45 eurot. Kohus mõistab eeltoodu alusel nimetatud summa kostjalt välja.
8.Hageja on palunud välja mõista viivised alates 15.04.2022. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja andis kostjale põhivõla tasumiseks tähtaja 13.04.2022 (tl 11), seega on hagejal õigus nõuda viiviseid alates 14.04.2022. Kohus lähtub hageja taotletud tähtajast. Kohus mõistab kostjalt välja kohtuotsuse kuulutamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 138,07 eurot ning lisaks edasiulatuva viivise alates 09.09.2022.
9.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 560 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Hageja on saanud õigusabi 4 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot/tund. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Hageja õigusabikulude summa on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 1040 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja