lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-2795/42

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-2795/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1034
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Sillen Konsultatsioonid10725000(Hageja)Curatio OÜ12140775(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Indrek Soots

Määruse kuupäev

7. september 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-2795

Tsiviilasi

OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihalduri hagi Assets Club OÜ vastu nõudeõiguse loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamise ning hüvitise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. märtsi 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihalduri apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): OÜ Sillen Konsultatsioonid (registrikood 10725000, pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tarmo Friedenthal ja Madis Saar Kostja (vastustaja): Assets Club OÜ (registrikood 12140775), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 24. märtsi 2022 otsus ja kinnitada poolte kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.hageja loobub kõigist tsiviilasjas nr 2-20-2795 kostja vastu esitatud hagi esemeks olevatest nõuetest,
1.2.poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-20-2795 jäävad nende endi kanda.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
2.
Tsiviilasja nr 2-20-2795 menetlus lõpetada.
3.Tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, st 1260 eurot OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pangakontole EE701010220253613221.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv.
5.Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule kahe päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur (hageja) esitas
19.veebruaril 2020 Harju Maakohtule hagi Assets Club OÜ (kostja) vastu nõudeõiguse loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamise ning hüvitise ja viivise nõudes. Hageja palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku ja kostja vahel 20. veebruari 2012 kuupäeva kandev nõudeõiguse loovutamise leping (edaspidi: leping) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 150 000 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja tõi esile järgmist: -

-

-

-

-

maakohtu 13. aprilli 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1217 kuulutati välja võlgniku pankrot; lepingu p 1 sisaldab avaldust, et lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga on võlgnikul (loovutaja) sissenõutavaks muutunud nõue Sihtasutuse PJV Hooldusravi vastu summas 200 000 eurot. Kostja (omandaja) kohustus tasuma vaid 50 000 eurot osadena hiljemalt

31.detsembriks 2014, mis kahjustab võlausaldajate huve; asjaga seotud isikute kirjavahetus 22. aprillist kuni 21. maini 2012 kinnitab, et leping allkirjastati peale 21. maid 2012, kuid enne 1. juulit 2012, mil kostja omandas võlgniku osa, mis moodustas 100% võlgniku osakapitalist; võlgniku ainuosanik oli 25. jaanuarist 2011 – 1. juulini 2012 PJV Hiiu Ravikeskus AS ning alates 1. juulist 2012 on kostja. Ühtlasi oli kostja 1. aprillist – 1. juulini 2012 PVJ Hiiu Ravikeskus AS-i ainuaktsionär. Ajavahemikul 1. aprill –1. juuli 2012 oli kostja läbi PVJ Hiiu Ravikeskus AS-i kaudselt võlgniku osanik ning need juriidilised isikud moodustasid kontserni. Seega oli tehing sõlmitud lähikondsete vahel pankrotiseaduse § 117 lg 2 p-de 2 ja 5 ning § 117 lg 3 tähenduses; leping on sõlmitud viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, sest see allkirjastati peale 21. maid 2012, kuid enne 1. juulit 2012. Ajutine haldur määrati
19.augustil 2016. Võrrelda tuleb tehingu tegemise ja sõlmimata jätmise korral võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosust. Võlgnik kahjustas lepinguga teadlikult võlausaldajate huve, sest ta loovutas 200 000 euro suuruse nõude lähikondsele 50 000 euro eest. Vastava nõude eest omandas kostja võlgniku osa, mille eest PJV Hiiu Ravikeskus AS oli 25. jaanuaril 2011 tasunud 2 428 643 eurot. Võlgnikul olid teised võlausaldajad, mistõttu lähikondsega turutingimustele mittevastava tehingu tegemise puhul tuleb eeldada teiste võlausaldajate kahjustamise soovi. PJV Hiiu Ravikeskus AS omandas vastava tehinguga ka nõude võlgniku vastu summas 37 330 060,09 krooni (2 385 825,68 eurot), nõude loovutamise tegelikust väärtusest neli korda odavama hinna eest; lepingu esemeks olevat nõuet kasutati võlgniku osa omandamise tehingu järgselt ja vastav nõue on lõppenud, seega on kostja kohustatud hüvitama tehingu alusel saadud väärtuse 150 000 eurot.

2 (3)

2.Kostja vaidles hagile vastu.
3.Maakohus jättis 24. märtsi 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Kostja vaidles kaebusele vastu.
5.Pooled esitasid 31. augustil 2022 ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hageja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud otsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.
7.Pooli esindasid menetluses advokaadid ja lisaks kinnitasid pooled kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses.
8.Kohtumääruse resolutsioonis on piisav märkida kompromissi tingimused, mida kajastavad kompromissilepingu dokumendi p-d 2.1.1 ja 2.1.2. Järgnevad p-d 2.1.3 ja 2.1.4 ei vaja kohtu poolt kinnitamist, vaid need on poolte kokkulepped kompromissi siduvuse ja esitamise tingimuste kohta. Samuti pole vaja kohtumäärusele lisada kompromissi lisa (jõustamiskokkulepe), mille allkirjastamine oli kompromissi kohtule esitamise tingimus. Kohus kontrollis, et kõik jõustamiskokkuleppe projektis märgitud isikud on selle digitaalselt allkirjastanud 31. augustil 2022.
9.Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu 2520 eurot, seega kuulub tagastamisele 1260 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda samale arveldusarvele, millelt lõiv tasuti.
10.Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda. Kulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
11.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani, see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4. (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja