Määruse tegemise aeg ja koht 07.09.2022, Tallinn Tsiviilasja number
2-19-17639
Tsiviilasi
Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV hagi MIRBER Invest OÜ (kustutatud), Skill Kapital OÜ, Versobank AS (likvideerimisel) vastu Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV nõude tunnustamiseks Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.03.2022 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
Skill Kapital OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Mittetulundusühing EESTI SPORDISELTS KALEV (registrikood 80028946), seaduslik esindaja AT, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marek Herm Kostjad MIRBER Invest OÜ (kustutatud 25.04.2022, registrikood 11970173) ja Skill Kapital OÜ (registrikood 12306112), esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Versobank AS (likvideerimisel, registrikood 10586461), seaduslik esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko, lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Ann Tarkin ja vandeadvokaadi abi Sirle Kalma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.03.2022 määrus osas, milles maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostja Skill Kapital OÜ suhtes suuremas ulatuses kui 7 316,69 eurot.
2.Sõnastada 25.03.2022 kohtumääruse resolutsioon kostja Skill Kapital OÜ suhtes tervikuna järgmiselt:
Rahuldada Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kostja Skill Kapital OÜ suhtes osaliselt.
2.2.Määrata Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV maakohtus kantud menetluskulude suuruseks kostja Skill Kapital OÜ suhtes 4 682,27 eurot (esindaja kulud 4 382,27 eurot ja riigilõiv 300 eurot).
2.3.Välja mõista kostjalt Skill Kapital OÜ hageja Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV kasuks maakohtus kantud menetluskulud summas 4 682,27 eurot. Eelmises lauses märgitu on kattuvas osas solidaarkohustus kostjatega MIRBER Invest OÜ (kustutatud) ja Versobank AS (likvideerimisel) vastavalt Harju Maakohtu 25.03.2022 määruse resolutsiooni punktile 3.
2.4.Välja mõista kostjalt Skill Kapital OÜ hageja Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV kasuks viivis summalt 4 682,27 eurot käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Eelmises lauses märgitu on kattuvas osas solidaarkohustus kostjatega MIRBER Invest OÜ (kustutatud) ja Versobank AS (likvideerimisel) vastavalt Harju Maakohtu 25.03.2022 määruse resolutsiooni punktile 4.
2.5.Jätta kostjate maakohtus kantud menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
2.6.Määrata Mittetulundusühingu
EESTI
SPORDISELTS
KALEV
ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks kostja Skill Kapital OÜ suhtes 2 634,42 eurot (esindaja kulud).
2.7.Välja mõista kostjalt Skill Kapital OÜ hageja Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 2 634,42 eurot. Eelmises lauses märgitu on kattuvas osas solidaarkohustus kostjaga MIRBER Invest OÜ (kustutatud) vastavalt Harju Maakohtu 25.03.2022 määruse resolutsiooni punktile 7.
2.8.Välja mõista kostjalt Skill Kapital OÜ hageja Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV kasuks viivis summalt 2 634,42 eurot käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Eelmises lauses märgitu on kattuvas osas solidaarkohustus kostjaga MIRBER Invest OÜ (kustutatud) vastavalt Harju Maakohtu 25.03.2022 määruse resolutsiooni punktile 8.
2.9.Jätta kostjate ringkonnakohtus kantud menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
2.10.Jätta menetlusosaliste Riigikohtus kantud menetluskuld rahaliselt kindlaks määramata.
2.11.Jätta rahuldamata hageja Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kostja Skill Kapital OÜ suhtes 474,07 euro ulatuses. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Teiste kostjate suhtes on punktis 1 viidatud määrus edasi kaebamata jõustunud. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Mittetulundusühing EESTI SPORDISELTS KALEV (hageja) esitas 11.11.2019 Harju Maakohtule hagi MIRBER Invest OÜ (kustutatud, kostja I), Skill Kapital OÜ (kostja II) ja Versobank AS (likvideerimisel, kostja III) vastu hageja nõuete tunnustamiseks Staadioni 8 OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses.
2.Maakohtu rahuldas 21.09.2020 hagi osaliselt, määras tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 400 000 euro ulatuses esimese järgu nõudena ja tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 54 980,84 euro ulatuses teise järgu nõudena. Maakohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.06.2021 maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooniastme kulud solidaarselt kostjate I ja II kanda. Riigikohus kostjate I ja II kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostjate I ja II kanda.
3.Hageja esitas 17.08.2020 maakohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud olid 4 904,06 eurot (riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu 4 604,06 eurot 24,1 tunni eest). Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi esindaja järgnevaid toiminguid: a) 11.11.2019 ja 19.11.2019 hagi koostamine, sh alusdokumentide ja kohtupraktika analüüs, konsultatsioonid ja nõupidamised kliendiga, päringute tegemine registritesse, informatsiooni otsing internetist, lisade komplekteerimine – 8 tundi; b) 28.11.2019 määruse analüüs – 0,1 tundi; c) 02.12.2019 kostja III esindaja e-kirjaga tutvumine e-toimikus – 0,1 tundi; d) kohtu kostja III 17.12.2019 taotluse rahuldamisega tutvumine e-toimikus – 0,1 tundi; e) kostjate I ja II 19.12.2019 taotlusega tutvumine e-toimikus – 0,1 tundi; f) kostjate I ja II 19.12.2019 taotluse rahuldamisega tutvumine e-toimikus – 0,1 tundi; g) kostjate 06.01.2020 ja 17.01.2020 vastuste analüüs ja seisukoha koostamine – 8 tundi; h) 18.03.2020 seisukoha koostamine – 1 tund; i) kohtukutsega tutvumine ja suhtlus kliendiga – 0,2 tundi; j) kohtu 18.03.2020 määruse analüüs – 0,2 tundi; k) kostjate 04.06.2020 vastuväitele analüüs ja vastuse koostamine – 1 tund; l) kohtu 10.08.2020 määruse analüüs – 0,2 tundi; m) kostja III 10.07.2020 seisukoha analüüs, kohtuistungi teeside koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja kliendiga nõupidamine – 5 tundi. Kostjad hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud.
4.Hageja esitas 07.06.2021 menetluskulude nimekirja ringkonnakohtule. Hageja kulud apellatsiooniastmes oli lepingulise esindaja kulu 2 886,70 eurot (15,1 tundi) järgmiste toimingute eest: n) maakohtu 21.09.2020 otsuse esmane analüüs ja suhtlus kliendiga – 2 tundi; o) e-toimikusse sisenemine ja 22.10.2020 kohtumäärusega tutvumine – 0,2 tundi; p) 21.10.2020 apellatsioonkaebuse analüüs ja 12.11.2020 vastuse koostamine – 8,3 tundi; q) kohtu 23.03.2021 e-kirjaga tutvumine, kommunikatsioon kliendiga ja kohtule vastamine – 0,3 tundi; r) e-toimikusse sisenemine ja kohtukutsega tutvumine, suhtlus kliendiga – 0,3 tundi; s) kohtu 30.04.2021 kirja analüüs, kommunikatsioon kliendiga ja kohtule 03.05.2021 vastuse koostamine, apellantide vastusega tutvumine – 0,5 tundi; t) kohtu 10.05.2021 määruse analüüs – 0,2 tundi; u) kohtu 10.05.2021 e-kirjaga tutvumine, kommunikatsioon kliendiga, kohtule vastuskirja koostamine – 0,3 tundi; v) apellantide 11.05.2021 vastuse ja kohtu 11.05.2021 e-kirjaga tutvumine, kommunikatsioon kliendiga 0,3 tundi; w) kohtu 13.05.2021 kirja analüüs ja kommunikatsioon kliendiga – 0,3 tundi;
x) kohtuasja materjalide ülevaatus otsustamaks viimase seisukoha esitamise vajadust, apellantide 07.06.2021 lõplike seisukohtade analüüs, 07.06.2021 menetlusdokumendi koostamine – 2,4 tundi. Versobank AS (likvideerimisel) apellatsioonimenetluses menetlustoiminguid ei teinud ja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Vastaspoole menetluskulude nimekirjadele seisukohti apellatsiooniastmes ei esitatud. Kohtutoimikust nähtuvalt hageja ja kostja III kassatsiooniastmes menetlustoiminguid ei teinud ja kulusid ei kandnud.
5.Hageja palus määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja selgitas, et tal oli käibemaksukohuslase registreering, kuid reaalselt oli tal maksustatavat käivet niivõrd vähe, et ta sai käibemaksust maha arvata üksnes ca 3%. Täpsemalt mitte 3% kogusummast, vaid 3% 20%-sest käibemaksusummast. Seega hageja nõudis kulusid koos käibemaksuga summas, miinus 3% käibemaksust. Esindaja tunnitasu oli 160 eurot käibemaksuta (192 eurot 20% käibemaksuga). Maakohtu määrus
6.Maakohus rahuldas hageja avalduse osaliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-te 1, 4, 8, 10, § 175 lg 1, § 177 lg-te 2 ja 4, § 176 lg 4, lg 5, § 477 lg 5, § 138 lg 1, § 144 p 1, § 218 ning VÕS § 113 lg 1 alusel ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks maakohtus kantud menetluskulud 4 713,02 eurot ja kohustas kostjaid tasuma sellelt summalt viivist. Kohus mõistis solidaarselt kostjatelt I ja II hageja kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud 2693,66 eurot ja kohustas kostjaid I ja II tasuma sellelt summalt viivist. Kohus jättis hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 384,08 euro ulatuses rahuldamata. Hageja esindaja tunnitasu määr oli 160 eurot käibemaksuta (192 eurot käibemaksuga). Kohus leidis, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, tuli tunnihinda pidada põhjendatuks (Riigikohtu 03.03.2015 otsus haldusajas nr 3-3-1-82-14, p 28). Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude nimekirja alusel kulude põhjendatust. Hageja menetluskulud olid peamiselt tekkinud menetlusdokumentidega tutvumisest, menetlusdokumentide koostamisest ja kohtutele esitamisest, kliendiga suhtlusest ning kohtuistungil osalemise ettevalmistumiseks tehtud toimingutest. Menetlusdokumentidega tutvumine ja nende kohta kohtule seisukoha esitamine kujutas TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning olid seetõttu vajalikud toimingud. Samuti oli põhjendatud ettevalmistumine kohtuistungiks. Õigusteenuse osutamiseks oli vältimatult vajalik esindajal suhelda ka kliendiga, mistõttu oli ka suhtlusest kliendiga tekkinud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Põhjendatuks ei saanud pidada ajakulu hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, kuivõrd erialaseid teadmisi omav esindaja peaks eelduslikult hagiavalduse esitama puudusteta. Kohus pidas seetõttu hagiavalduse koostamise ajakulu põhjendatuks 7 tunni ulatuses. Kohus ei pidanud põhjendatuks ka hageja esindaja ajakulu 2,4 tunni ringkonnakohtule esitatud 07.06.2021 menetlusdokumendi koostamiseks ja ettevalmistamiseks. Menetlusdokumendi sisu, mahtu ja asjaolu, et hageja esindaja oli menetluse käiguga juba varasemalt hästi kursis, arvestades, oli kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 1,4 tundi. Ülejäänud osas olid menetluskulude nimekirjad kooskõlas asja käiguga ja tehtud toimingud olid põhjendatud. Kohus pidas kogumis hageja esindaja ajakulu maakohtus põhjendatuks 23,1 tunni ulatuses ja ringkonnakohtus 14,1 tunni ulatuses.
Hageja taotles ka riigilõivu hüvitamist 300 eurot. Riigilõivu näol oli tegemist vajaliku ja põhjendatud kohtukuluga (TsMS § 138 lg 2), mis tuli hagejale hüvitada. Eelneva põhjal määras kohus hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 4 713,02 eurot (23,1 x 160 = 3 696 käibemaksuta + 739,20 eurot käibemaksu – 22,18 eurot (3% käibemaksu) + riigilõiv 300 eurot). Ringkonnakohtus kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks määras kohus 2 693,66 eurot (14,1 x 160 = 2 256 käibemaksuta + 451,20 eurot käibemaksu – 13,54 eurot (3% käibemaksu)). Kostja II määruskaebus
7.Kostja II palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtusse uueks lahendamiseks. Hageja õigusteenuse tunnitasu oli ülemäärane. Mõistlikuks õigusteenuse suuruseks oli 140 eurot käibemaksuta. Antud kohtuasi ei olnud tavapärasest keerukam, mis õigustaks kõrgema tunnitasu tariifi kohaldamist. Samuti polnud määruses põhjendusi, miks oli antud kohtuasi keskmisest keerukam, mis võiks kõrgemat tunnitasu õigustada. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend tunnitasu suuruse osas oli tehtud halduskohtumenetluses, mitte tsiviilkohtumenetluses. Samuti jäi viidatud kohtulahendist arusaamatuks, kas õigusteenuse kuludele lisandus käibemaks või see sisaldas käibemaksu. Ühtlasi oli ebaõige hagejale menetluskulud kindlaks määrata selliselt, et põhisummale lisandub käibemaks (20% - 3) 17%. Hageja oli käibemaksukohustuslane. Seetõttu tulnuks õigusteenuse kulud tervikuna kindlaks määrata käibemaksuta. Käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 kohaselt peab maksukohustuslane tasuma riigile käibemaksu, millest on maha arvatud teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Igakordselt, kui hagejale õigusteenuse eest arve esitati, sai ta tema poolt muude teenuste müügist riigile tasumisele kuuluvast käibemaksust käesoleva kohtuasjaga seonduvalt esitatud õigusteenuse arvetes sisalduva käibemaksu maha arvata (ehk selle võrra riigile vähem käibemaksu tasuda). Teisisõnu õigusteenuse arvetele lisatud käibemaksu puhul ei olnud tegemist kuluga, mis tuleks hüvitada. Vastasel juhul hageja läbi menetluskulude alusetult rikastuks, sest ühest küljest maksis ta riigile käibemaksu õigusteenuse arvetel märgitud summa võrra vähem, kuid teisest küljest läbi menetluskulude peaks määruskaebuse esitaja selle ikkagi 17% ulatuses hüvitama. Seetõttu oli hagejale käibemaksu osas menetluskulude välja mõistmine TsMS § 175 lg 1 nõuetega vastuolus. Kuigi hageja märkis, et ta võib sisendkäibemaksuna õigusteenuse arvetest maha arvata 3%, ei ole seda ühegi tõendiga tõendatud. Seega väide oli põhjendamatu ja tõendamata. Sealjuures oleks hageja sama hästi võinud väita, et 3% asemel oli numbriks hoopis 1% või nt 2,8%. Maakohus polnud sellele asjaolule tähelepanu pööranud, vaid luges hageja väite alusetult tõendatuks. Samas maakohus pidanuks selle väite esitamisel välja nõudma hagejale esitatud õigusteenuse arved ja samuti hageja poolt nende õigusteenuse arvete alusel esitatud käibemaksudeklaratsioonid. Nende pinnalt olnuks võimalik tõenduslikult kindlaks teha, kas hageja ka tegelikult oli talle seoses käesoleva kohtuasjaga esitatud õigusteenuse arvetest vaid 3% käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvanud. Eeltoodust tulenevalt tuli kõik hageja menetlustoiminguid uuesti hinnata ja nende kohta kindlaksmääratud summad ümber vaadata. Menetluse edasine käik
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale ja kostjatele I ja II tähtaja sellele vastamiseks.
9.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja I ajutine haldur teatas, et kostja I oli registrist kustutatud ja kostja I ei saanud seisukohta esitada. Kostja III avaldas, et hüvitas oma osa kuludest ning ta ei soovinud kaebuse osas seisukohta esitada.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
11.Kostja II täpsustas ringkonnakohtu nõudel määruskaebuse resolutsiooni. Kostja II palus tühistada maakohtu määrus osas, milles kostjalt II mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud ning teha tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta kostjalt II hageja menetluskulud välja mõistmata. Alternatiivselt tuli asi saata uueks lahendamiseks tagasi maakohtusse.
12.Ringkonnakohus küsis hagejalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid seoses kostja II etteheidetega käibemaksu arvestusele. Hageja esitas kohtule täiendavad selgitused ja tõendid. Ühtlasi teatas hageja, et ta vähendab kostjatelt nõutavat maakohtus kantud õigusabikulu 30,75 euro võrra (4 382,27 euroni) ning ringkonnakohtus kantud õigusabikulu 59,24 euro võrra (2 634,42 euroni). Kokku vähendas hageja kulusid võrreldes maakohtu määrusega kindlaks määratule ja kostjatelt väljamõistetule 89,99 euro võrra. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 2 ja § 659 alusel rahuldada osaliselt ning maakohtu määrus tühistada osaliselt. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega määrab hageja menetluskulud kindlaks rahaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohtus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt TsMS § 654 lg-le 22. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Maakohtu määrusele kaebas vaid kostja II, ülejäänud kostjad maakohtu määrust ei vaidlustanud. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud. Määruskaebuse põhjendamiseks ja sellele vastuvaidlemiseks saab esitada uusi väiteid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1). Ringkonnakohus võtab kõik määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid vastu. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks või
oma õiguste kasutamist kohtus näilikuks. TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust. Seda on maakohus praegusel juhul ka teinud. Määruskaebuse vastuväited ja põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks terves ulatuses ega toimingutele tehtud ajakulu ümberhindamiseks.
15.Kaebaja hinnangul oli esindaja tunnitasu määr 160 eurot käibemaksuta (20% käibemaksuga hind 192 eurot) liiga kõrge ning tuli lugeda mõistlikuks esindaja tunnitasu määraks 140 eurot käibemaksuta. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt eelnevalt viidatud 28.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1115-13, p 25). Praegusel juhul leidis maakohus, et arvestades vaidluse keerukust oli esindaja tunnitasu määr põhjendatud. Ringkonnakohus ei näe määruskaebuses esitatud väidetel alust sekkuda maakohtu diskretsiooni. Näiteks, Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu ka 153 eurot ilma käibemaksuta (11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14), 156 eurot koos käibemaksuga (26.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3417, p 15) ning keerukamata vaidluste puhul 175 eurot (02.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-195942) ja 200 eurot käibemaksuta (Riigikohtu 03.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4). Määruskaebuses pole esitatud selliseid väiteid, mille alusel saaks ringkonnakohus järeldada, et maakohus ületas diskretsiooni piire ning esindaja tunnihind käibemaksuta oleks pidanud olema, arvestades vaidluse raskusastet, 20 eurot vähem nõutust (160-140). Asjaolu, et maakohus viitas Riigikohtu halduskolleegiumi praktikale ei muuda maakohtu seisukohta ebaõigeks. Maakohtul polnud keelatud arvestada Riigikohtu teiste kolleegiumite praktikaga.
16.Kostja II hinnangul tuli esindaja kulud mõista välja käibemaksuta. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles osas. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 328 lg 1 näeb ette, et menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kuivõrd menetlus toimub hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8), siis kuulub kohaldamisele uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7). TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt võib hagita menetluses kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Vastavalt TsMS § 176 lg-le 6 võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Praegusel juhul esitas hageja määruskaebemenetluses täiendavad selgitused ja tõendid, mille kohaselt hageja põhitegevus on maksuvaba käibe osutamine (käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p 3). Sellele asjaolule polnud käesoleva menetluse kestel keegi vastu vaielnud. Kuna hageja omab nii maksustatavat kui ka maksuvaba käivet, siis on hagejal keelatud kogu sisendkäibemaksu maha arvata ning tal on õigus sisendkäibemaksu arvata maha üksnes osaliselt. Hageja tõi juba põhimenetluses välja (vt ka 19.11.2019 hagi tervikteksti lisad 55 ja 56), et 2018 oli hageja maksustatava käibe ja kogu käibe suhe 2,19% ning 2019 esimeses kvartalis 3,07% ning sellest lähtuvalt oli nõudes sisalduvat käibemaksu vähendatud 3% võrra. Käibemaksukohustuslase iga kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe suhe võib olla erinev ning seetõttu võib sõltuvalt sellest proportsioonist olla erinev ka see proportsioon, mille ulatuses on tal sellel konkreetsel kalendriaastal õigus sisendkäibemaksu maha arvata. 2020. aastal moodustas hageja kogukäibest maksustatav käive 16,13%.
Ringkonnakohtu hinnangul on hageja oma väiteid piisavas ulatuses selgitanud ja tõendanud, mis annab aluse arvestada menetluskulude väljamõistmisel osalise käibemaksuga. Kostja II määruskaebuses esitatud vastuväited ei lükka ümber hageja esitatut.
17.Küll aga avaldas hageja määruskaebementluses, et ta vähendab kostjatelt nõutavat maakohtus kantud õigusabikulu 4 413,02 eurolt 30,75 euro võrra (52,93–22,18) 4 382,27 euroni ning ringkonnakohtus kantud õigusabikulu 2 693,66 eurolt 59,24 euro (72,78– 13,54) võrra 2 634,42 euroni. Kokku vähendas hageja menetluskulu suurust võrreldes 25.03.2022 kohtumäärusega kindlaks määratule ja kostjatelt väljamõistetule 89,99 euro võrra (30,75+59,24). Hageja selgitas, et ta arvestas käibemaksu valesti. Maakohus leidis, et hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus tuli lugeda õigusabikulud 4 413,02 eurot ja riigilõiv 300 eurot, st kokku 4 713,02 eurot (23,1 x 160 = 3696 käibemaksuta + 739,20 eurot käibemaksu – 22,18 eurot (3% käibemaksu) + riigilõiv 300 eurot). Hageja ringkonnakohtus kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks määras maakohus 2 693,66 eurot (14,1 x 160 = 2256 käibemaksuta + 451,20 eurot käibemaksu – 13,54 eurot (3% käibemaksu)). Hageja avaldas, et ta soovis esindajakulusid maakohtus vähendada 30,75 euro võrra (4 413,0230,75 = 4 382,27) ja ringkonnakohtus 59,24 euro võrra (2 693,66-59,24 = 2 634,42). Ringkonnakohus lähtub hageja avaldatust. Arvestades, et kostja II palus välja mõista menetluskulud ilma käibemaksuta ja hageja muutis määruskaebemenetluses käibemaksu arvestust (04.08.2022 seisukoha p-d 24.-27. ja 04.08.2022 vea parandus arvestuses), siis tuleb lugeda, et hageja on kostja II määruskaebuse selles osas (ehk osaliselt) omaks võtnud (TsMS § 231 lg 2). Kuna maakohtu määrus on teiste kostjate osas jõustunud (kostja I on registrist kustutatud 25.04.2022 ja kostja III on oma osa kuludest hüvitanud), siis hageja avaldus ei saa puudutada kostjaid I ja III. Seega kuulub kostja II määruskaebus rahuldamisele osaliselt, st 89,99 euro ulatuses (30,75+59,24) ja maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui 7 316,69 eurot (4713,02 + 2693,66 - 89,99). Hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata kokku 474,07 euro ulatuses (4904,06+2886,70 = 7790,76; 7790,76-4382,27-300-2634,42 = 474,07).
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
19.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.