Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV hagi MIRBER Invest OÜ, Skill Kapital OÜ, Versobank AS (likvideerimisel) vastu Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV nõude tunnustamiseks Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. septembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
MIRBER Invest OÜ ja Skill Kapital OÜ 21. oktoobri 2020. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Mittetulundusühing
EESTI
SPORDISELTS KALEV (registrikood 80028946), esindaja vandeadvokaat Marek Herm Kostja I (apellant) MIRBER Invest OÜ (registrikood 11970173), esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja II (apellant) Skill Kapital OÜ (registrikood), esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja III: Versobank AS (likvideerimisel), registrikood 10586461, seaduslik esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko, lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Ann Tarkin ja vandeadvokaadi abi Sirle Kalma
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-19-17639
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21. septembri 2020. a otsus muutmata.
3.Jätta apellatsiooniastme kulud solidaarselt MIRBER Invest OÜ ja Skill Kapital OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Mittetulundusühing EESTI SPORDISELTS KALEV (hageja) esitas 11. novembril 2019 hagi MIRBER Invest OÜ (kostja I), Skill Kapital OÜ (kostja II) ja Versobank AS (likvideerimisel, kostja III) vastu, paludes kohtul tunnustada Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV nõuet kogusummas 455 220.61 eurot Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, sh nõue summas 400 000 eurot esimese järgu ja nõue summas 55 220.61 eurot teise järgu nõudena.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, AMKOR INVEST OÜ (Amkor), Osaühing Valdor Holding ja Osaühing Planetplus 15. aprillil 2010 notariaalselt tõestatud kokkuleppe pealkirjaga: “Eelmärke kustutamise avaldus; Kokkulepe hoonestusõiguse lõpetamise kohta; Kinnistu tagasiostuavaldus; Ostueesõiguse teostamisest ja ostueesõiguse kandest loobumise avaldus; Kinnistu müügileping; Täiendavad kokkulepped ja asjaõiguslepingud“ (edaspidi: leping). Hageja müüs lepingu alusel Amkorile kinnistu aadressiga Staadioni tn 8. Lepingu punktis 6.1.3 leppisid pooled kokku järgmises: Kahe aasta jooksul pärast Staadioni tn 8 kinnistu suhtes detailplaneeringu kehtestamist ja ehitusprojektile ehitusloa väljastamist kohaliku omavalitsuse poolt kohustub Amkor võõrandama hagejale Lepingu esemeks oleva kinnistu korteriomanditeks jagamise tulemusel tekkiva korteriomandi (bürooruumi), mille üldpind on 150 m2, mille suurus võib muutuda +/- 3 m2 ja mis paikneb ehitise pargipoolses küljes, ning 3 parkimiskohta tasuta või hinnaga 1 kroon. Võõrandatav korteriomand ja
2-19-17639 parkimiskohad peavad olema koormamata kolmandate isikute õigustega ning hoonele peab olema väljastatud kasutusluba. Lepingu punktis 6.1.4 leppisid pooled kokku järgmises: Juhul, kui Amkor ei täida tähtaegselt Lepingu punktis 6.1.3 nimetatud kohustust, on hagejal õigus nõuda Amkorilt leppetrahvi summas 1 000 000 krooni.
3.Lepingu allkirjastas Amkori nimel juhatuse liige MB. Ehitustegevust Staadioni 8 kinnistul ei alustatud. 17. augustil 2015 võõrandas Amkor kinnistu Staadioni 8 OÜ-le (pankrotis, edaspidi: pankrotivõlgnik). Amkori ja pankrotivõlgniku vahelises kinnistu müügilepingus puuduvad viited kohustusele võõrandada hagejale korteriomand. Lepingu punktis 4 leppisid Amkor, võlgnik ja Versobank AS kokku, et kinnistul olev hüpoteek hakkab tagama Versobank AS-i nõudeid võlgniku vastu, mis tulenevad Versobank AS-i ja Amkori vahelisest laenulepingust, mille pankrotivõlgnik on Amkorilt üle võtnud. Hageja nõude aluseks on 15. aprillil 2010 sõlmitud notariaalne kokkulepe ja 17. augustil 2015 sõlmitud leping, millega Amkor võõrandas Staadioni 8 kinnistu pankrotivõlgnikule. Hageja hinnangul toimus lepingu sõlmimisel ettevõtte üleminek ning Amkor andis pankrotivõlgnikule üle mitte üksnes kinnistu, vaid kogu kinnisvara-arendusprojekti eesmärgiga lahutada vara kohustustest, et jätkata sama tegevusega ilma kohustuseta hagejale korteriomandit ja parkimiskohti üle anda.
4.Pankrotivõlgniku ainuosanik ja juhatuse liige enne pankroti väljakuulutamist oli MB. MB on ka Amkori juhatuse liige ning 50% osaluse omanik. Pankrotivõlgniku osanikuks ja juhatuse liikmeks alates asutamisest 6. augustil 2015 kuni osaluse võõrandamiseni 6. oktoobril 2016 oli vormistatud IK.
5.31. augustil 2017 oli hageja sunnitud oma kontori kolima endistest ruumidest uuele üüripinnale seoses endise üüripinna lammutamisega. 2017 aprill kuni 2017 august üüris hageja kontoriruume aadressil Pärnu mnt 41 ja tasus selle eest üüri 846.24 eurot kuus koos käibemaksuga. Alates 1. septembrist 2017 kuni tänaseni üürib hageja kontoriruume aadressil Mustamäe tee 4 ja tasub üüri 829.20 eurot kuus koos käibemaksuga.
6.21. mail 2018 esitas hageja hagi Amkori, pankrotivõlgniku, MB, Mirber Invest OÜ ja Triple J Eesti OÜ vastu. Hageja nõue on Harju Maakohtu menetluses asjana nr 2-18-7904. Selles asjas on hageja nõude tagatiseks seatud võlgniku omanduses olevale kinnistule Staadioni 8 kohtulik hüpoteek summas 400 000 eurot. 22. aprillil 2019 kuulutati välja võlgniku pankrot. 16. mai 2019 määrusega jättis kohus asjas nr 2-18-7904 hageja rahalised nõuded võlgniku vastu viimase pankrotiga seoses läbi vaatamata.
7.Hageja esitas 25. juunil 2019 pankrotivõlgniku pankrotimenetluses tähtaegselt oma nõudeavalduse, milles palus tunnustada esimeses järgus oma kahju hüvitamise ja viivise nõuet võlgniku vastu summas 400 000 eurot ja teises järgus (pandiga tagamata osas) summas 55 220.61 eurot, sh põhinõue 424 533.63 eurot ja viivisenõue summas 30 686.98 eurot. Hageja nõue koosneb leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudest (kahju hüvitamine täitmise asemel korteriomandi ja kolme parkimiskoha ulatuses ning üürikulu, mida on hageja pidanud kandma
2-19-17639 põhjusel, et talle ei ole tähtaegselt korteriomandit üle antud) ning viivisenõudest kokku summas 455 220.61 eurot.
8.9. oktoobril 2019 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõue jäi tunnustamata, sest nõudele esitasid vastuväited Mirber Invest OÜ, Skill Kapital OÜ ja Versobank AS (likvideerimisel).
Kostjate vastuväited
9.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostjate I ja II hinnangul pole pankrotivõlgnik Amkorilt ettevõtet omandanud ning Amkori juhatuse liige MB eeldas heauskselt, et 15. aprilli 2010 müügilepingus ettenähtud Amkori kohustus seoses Staadioni tn 8 kinnistuga on lõppenud. Hageja ja MB sõlmisid 2010. aastal kompromissi, mille kohaselt MB omandas 2 800 000 krooni eest maatüki asukohaga Kesktee 29 / Salu tee 2, Tallinn ning selle vastu hageja loobus müügilepingu p 6.1.3 kokku lepitud kohustuse nõudmisest. Pooled hindasid vastastikkuseid sooritusi suuresti samaväärseteks. Kirjeldatud kompromisskokkulepe sõlmiti MB (kes samaaegselt esindas ka Amkori) ja hageja juhatuse liikme PK vahel suuliselt. Amkori ja Staadioni 8 OÜ vahel sõlmiti kinnistu müügileping 17. augustil 2015. Sellel ajal oli pankrotivõlgniku ainuosanik ja juhatuse liige IK. Müügilepingu p-st 3.1.5 ja 4.1 nähtuvalt toimus kinnistu eest ostuhinna tasumine 720 000 euro ulatuses ja samuti võttis tehingu raames pankrotivõlgnik üle Amkori kohustused kostja III ees. MB oli varasemalt Amkori laenukohustust isiklikult käendanud ja jäi seda ka edaspidiselt tegema, sest kostja III ei olnud nõus vastasel juhul tehingut tegema. Pärast pankrotivõlgniku poolt Amkorilt kinnistu soetamist langesid ära IK poolt plaanitud rahastusallikad, millega plaaniti tasuda pankrotivõlgniku jooksvaid laenukohustusi kostja 3 ees. Sellel otstarbel võttis pankrotivõlgnik kostjatelt lühiajaliselt laenu kuniks ta leiab rahastaja. Umbes aasta aega pärast müügitehingut soovis IK pankrotivõlgniku äriprojektist väljuda ehk kinnistu Amkorile tagasi võõrandada.
11.Kostja III hinnangul tuleb jätta hagi rahuldamata, sest ettevõtte üleminekut Amkorilt pankrotivõlgnikule ei ole toimunud ning hageja esitatud nõuded (sh kahjunõue, viivisenõue, leppetrahvi nõue) võlgniku vastu on alusetud. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tunnustas hageja nõuet Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 400 000 euro ulatuses esimese järgu nõudena ning hageja nõuet Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 54 980.84 euro ulatuses teise järgu nõudena. Menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda.
13.Maakohtu hinnangul puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:
2-19-17639 -
-
-
-
-
-
-
22.aprilli 2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-3790 kuulutati välja Staadioni 8 OÜ (registrikood 12890967) pankrot; Mittetulundusühing EESTI SPORDISELTS KALEV esitas 25. juunil 2019 võlgniku pankrotimenetluses tähtaegselt nõudeavalduse, milles palus tunnustada esimeses järgus oma kahju hüvitamise ja viiviste nõuet võlgniku vastu summas 400 000 eurot ja teises järgus summas 55 220,61 eurot, sh põhinõue 424 533,63 eurot ja viivisenõue summas 30 686,98 eurot; Võlgniku pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 9. oktoobril 2019 ning nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas hageja nõude täies ulatuses Mirber Invest OÜ, Skill Kapital OÜ ja Versobank AS (likvideerimisel). Hageja, AMKOR INVEST OÜ, Osaühing Valdor Holding ja Osaühing Planetplus sõlmisid 15. aprillil 2010 notariaalse kokkuleppe (leping). Osas, mis puudutab hageja ja Amkori vahelisi suhteid, müüs hageja lepingu alusel Amkorile kinnistu aadressiga Staadioni tn 8 ning kinnistu omand läks Amkorile üle (I kd tl 18-23p). Lepingu punktis 6.1.3 leppisid pooled kokku järgmises: Kahe aasta jooksul pärast Staadioni tn 8 kinnistu suhtes detailplaneeringu kehtestamist ja ehitusprojektile ehitusloa väljastamist kohaliku omavalitsuse poolt kohustub Amkor võõrandama hagejale Lepingu esemeks oleva kinnistu korteriomanditeks jagamise tulemusel tekkiva korteriomandi (bürooruumi), mille üldpind on 150 m2, mille suurus võib muutuda +/- 3 m2 ja mis paikneb ehitise pargipoolses küljes, ning 3 parkimiskohta tasuta või hinnaga 1 kroon. Võõrandatav korteriomand ja parkimiskohad peavad olema koormamata kolmandate isikute õigustega ning hoonele peab olema väljastatud kasutusluba. (I kd tl 21); Lepingu punktis 6.1.4 leppisid pooled kokku järgmises: Juhul, kui Amkor ei täida tähtaegselt Lepingu punktis 6.1.3 nimetatud kohustust, on hagejal õigus nõuda Amkorilt leppetrahvi summas 1 000 000 krooni (I kd tl 21); Lepingu allkirjastas Amkori nimel juhatuse liige MB. Staadioni tn 8, Tallinn kinnistule väljastati ehitusluba äripindadega korterelamu püstitamiseks 13. aprillil 2015; Amkor võõrandas Staadioni 8, Tallinn asuva kinnistu 17. augustil 2015 pankrotivõlgnikule; Amkori ja võlgniku vahelises kinnistu müügilepingus, millele hageja taotles registrist ligipääsu, puuduvad viited kohustusele võõrandada hagejale eelkirjeldatud korteriomand; Sama lepingu punktis 4 leppisid Amkor, pankrotivõlgnik ja Versobank AS kokku, et kinnistul olev hüpoteek hakkab tagama Versobank AS-i nõudeid pankrotivõlgniku vastu, mis tulenevad Versobank AS-i ja Amkori vahelisest laenulepingust, mille pankrotivõlgnik on Amkorilt üle võtnud.
14.Maakohtu põhjenduste kohaselt on nii Amkori kui ka pankrotivõlgniku puhul tegemist klassikaliste mikroettevõtetega, mille tegevus on olnud suunatud konkreetse kinnistu arendamisele. Mõlemal ettevõttel puudusid töölepingu alusel töötavad töötajad. Pankrotivõlgniku esmakande aeg on 6. august 2015. Pankrotivõlgniku tegevusala oli enda
2-19-17639 kinnisvara ost ja müük. Pankrotivõlgnik asutati vahetult enne Amkori ja võlgniku vahelise kinnistu müügilepingu sõlmimist 17. augustil 2015.
15.Maakohus järeldas, et 17. augusti 2015 müügilepingu alusel läksid Amkorilt pankrotivõlgnikule üle kinnistu asukohaga Staadioni 8, Amkori ja Versobank AS-i vahel sõlmitud laenuleping, mille tagatiseks oli seatud hüpoteek Staadioni 8 kinnistule. Kehtima jäi MB isiklik käendus antud laenulepingule, mille eest MBle 17. augusti 2015 müügilepingus tasu ette ei nähtud. Amkor andis pankrotivõlgnikule üle sellise vara (Staadioni 8, Tallinn kinnistu, kinnistuga seotud laenulepingu ning 13. aprillil 2015 väljastatud ehitusloa), millega seotud tegevuse Amkor lõpetas ja mida võlgnik jätkas ehk Staadioni 8, Tallinn kinnistu arendamine.
16.Tõendanud on äriühingute juhtorganite liikmete kattuvus MB isiku näol. Mõneti olulisem on kohtu hinnangul aga see, kes oli pankrotivõlgniku osanik ja juhatuse liige pankroti väljakuulutamise eelselt, mitte asutamisel. Hageja on tõendanud ja kostjad I ja II on omaks võtnud, et IK ja MB olid ka tuttavad ja äripartnerid. Küll ei ole kohtu hinnangul tõendatud hageja väide, et IK pidi olema teadlik, millistel motiividel müüb Amkor Staadioni 8 kinnistu ning et MB eesmärk oli hagejat kahjustada.
17.Amkor tegeles nii majandusaasta aruannetest, kui 13. aprillil 2015 antud kinnistule väljastatud ehitusloast nähtuvalt Staadioni 8, Tallinn kinnistu arendamisega, mille eesmärgiks oli hiljemalt 2015. aastal alustada ehitustegevusega, paralleelselt sellega korterite müügiga või arendus müüa. 17. augustil 2015 müüs Amkor Staadioni tn 8, Tallinn kinnistu pankrotivõlgnikule, mille kohta on kostjad välja toonud, et tehing toimus turutingimustel. Kostjad ei ole välja toonud ega tõendanud, et Amkor ei teeninud Staadioni tn 8 kinnistu müügist tulu. Seetõttu järeldas maakohus, et Staadioni 8, Tallinn kinnistu oli muutunud majandusüksuseks ja kinnisvara oli rakendatud tulu teenimise eesmärgil.
18.Kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest nähtub, et pankrotivõlgnik soovis Staadioni 8 kinnistu omandamise järgselt jätkata arendustegevust sealt, kus Amkor tegevus kinnistu arendamisel pooleli jäi. Staadioni 8 kinnistut tuleb pidada ettevõtteks tervikliku majandusüksuse tähenduses. Pankrotivõlgniku ärinimi (Staadioni 8 OÜ) viitab otsesele seosele kinnistuga, mille pankrotivõlgnik omandas 11 päeva pärast äriühingu asutamist ning millega seotud tegevus oli pankrotivõlgniku põhiliseks tegevusalaks. Kostja III on viidanud asjaolule, et ärinimi ei piira äriühingu tegevusvaldkonda ainult Staadioni 8 kinnistu arendamisega, kuid ei ole välja toonud ka, et pankrotivõlgnikul oli täiendav tegevus, mis ei seondu Staadioni 8 kinnistu arendamisega. Maakohtu hinnangul on tõendatud 17. augusti 2015 müügitehinguga võõrandatud Staadioni 8 kinnistu kui majandusüksuse identiteedi säilimine lähtuvalt asjaolust, et pankrotivõlgnik jätkas Staadioni 8 kinnistu arendustegevust etapist, kus Amkori tegevus antud kinnistu arendamisel lõppes.
19.Kohtu hinnangul läks 17. augusti 2015 kinnistu müügitehinguga Amkorilt võlgnikule üle ressursside organiseeritud grupeering, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega, sõltumata sellest, kas see on tema pea- või kõrvaltegevus, kuivõrd 17. augusti 2015 müügilepinguga läksid Amkorilt pankrotivõlgnikule üle Staadioni 8 kinnistu ja kinnistule antud ehitusluba, kinnistuga seotud laenuleping Amkori ja Versobank AS-i vahel ja hüpoteek
2-19-17639 kinnistule ning Amkori juhatuse liikme ja hilisema pankrotivõlgniku ainuosaniku ja juhatuse liikme MB isiklik käendus. Hilisema tehinguga sai MBst ka pankrotivõlgniku ainuosanik ja juhatuse liige. Kõikide nimetatud elementide funktsiooniks oli Staadioni tn 8, Tallinn kinnistu arendamine. Eranditult kõik ettevõtte elemendid, mis käesoleval juhul üldse olemas olid, anti Amkorilt pankrotivõlgnikule üle
20.Maakohus asus seisukohale, et hagejal on nõudeõigus pankrotivõlgniku vastu tulenevalt 15. aprilli 2010 lepingust ning võlgnik vastutab lepingu täitmise eest solidaarselt AMKOR INVEST OÜ-ga.
21.Hagejal on leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue tulenevalt asjaolust, et Amkor ja pankrotivõlgnik on rikkunud 15. aprilli 2010 lepingu punktist 6.1.3 tulenevat kohustust. Hageja on palunud leppetrahvi ja kahju hüvitamist summas 424 533.63 eurot, mis sisaldab hüvitist korteriomandist ilmajäämise eest summas 367 698 eurot, kolmest parkimiskohast ilmajäämise eest summas 39 000 eurot ja hüvitist hageja poolt kantud kontoriruumide üürikuluga summas 19 968.96 eurot. Et hüvitiste summad sisaldavad käibemaksu ning hagejal on võimalik tagasi saada 3% käibemaksust, lahutab hageja hüvitise nõude arvutamisel antud summa (2133.33 eurot) hüvitisenõude kogusummast. Kohtu hinnangul on leppetrahvi ja hüvitise nõuete arvutustel aluseks võetud võrreldavate äripindade keskmine ruutmeetrihind põhjendatud. Hageja on esitanud korrektse hüvitise arvutuskäigu. Maakohus pidas põhjendatuks hüvitist summas 404 664.51 eurot korteriomandist ja kolme parkimiskohast ilmajäämise eest.
22.Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest tsiviilasjas nr 2-18-7904 (21. mai 2018) kuni Staadioni 8 OÜ pankroti väljakuulutamiseni 22. aprillil 2019 seadusjärgses määras. Hageja on otsustanud nõuda üürikulu puudutava nõude osas viivist üksnes sellelt põhinõude osalt, mis oli asjas nr 2-18-7904 hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud (10 793.52 eurot). Põhinõude suurus, millelt hageja viivist nõuab on 404 664.51 + 10 793.52 = 415 458.03 eurot, periood, mille eest hageja viivist nõuab on 21. mai 2018 kuni 22. aprill 2019. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue on kokku 30 686.98 eurot. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras, sest võlgnik on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud. Maakohus rahuldas hageja viivisenõude summas 30 686.98 eurot. Apellatsioonkaebus
23.Kostjad I ja II esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
24.Apellandid ei nõustu maakohtu järeldusega, et müügilepingu sõlmimisega läks Amkorilt pankrotivõlgnikule ettevõte üle. Pankrotivõlgniku asutamise aeg, ärinimi, registreerimise aadress ning müügilepingu sõlminud isikud ei ole määrava tähendusega. Oluline oli lähtuda müügilepingu sisust, selle olemusest ja lepingupoolte tahtest. Müügilepingu tekstist nähtub, et pooled ei leppinud kokku mitte ettevõtte, vaid kinnistu müügis. Kohus on müügilepingule andnud väära sisu lähtudes sellest, kes olid tehingupoolteks.
25.Maakohus on jätnud tähelepanuta Amkori poolt kinnistu võõrandamisel saadud vastusoorituse. Müügilepingust tulenevalt tasuti pankrotivõlgniku poolt kinnistu eest Amkorile
2-19-17639 720 000 eurot rahas ja võeti üle Amkori laenukohustus kostja III ees summas 996 000 eurot. Teisisõnu tasus pankrotivõlgnik Amkorile kinnistu eest kokku 1 716 000 eurot. Hageja ei ole väitnud ja maakohus ei ole tuvastanud, et pankrotivõlgniku poolt kinnistu soetamiseks tasutud ostuhind oli alla turuhinna. Maakohus on jätnud tähelepanuta apellantide väite, et müügileping sõlmiti turutingimustel.
26.Kaebajad ei nõustu maakohtu järeldusega, et kinnistut saab pidada eraldi majandusüksuseks. Maakohus pole tuvastatud, et Amkoril oli toimiv ettevõte, mida oli võimalik pankrotivõlgnikule võõrandada. Pankrotivõlgnik omandas Amkorilt vaid ühe kinnistu (hoonestamata maatükk), kuid ei ole omandanud ühtegi töötajat, kaubamärki jne ega iseseisvat töötavat majandusüksust. Maakohtu seisukoht on vastuoluline, sest maakohtu põhjenduste järgi pole kohtul võimalik hinnata, et oleks toimunud organisatsiooni ülevõtmine, kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus, personali säilitamine. See, kas müügitehingu eesmärgiks oli teenida kasumit, ei saa määrata, kas kinnistu müügileping on tegelikult ettevõtte müügileping või mitte. Maakohtu otsusest nähtuvalt kinnistuga seoses või kinnistu abil mingit püsivat majandustegevust ega igapäevast tulu toomist ei toimunud. Ettevõtte ülemineku hindamisel ei oma tähtsust, kas müüja müüs oma nn viimase vara. Vastasel juhul nt kõik likvideerimisele minevad äriühingud võõrandaksid alati vaid viimase varana ettevõtte.
27.Müügilepingu kui võlakohustuse ülevõtmise lepingu sõlmimise ajal oli pankrotivõlgniku ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks IK, kes ka pankrotivõlgniku nimel mõlemad tehingud sõlmis. Hageja 18. märtsi 2020 menetlusdokumendist nähtuvalt on pankrotivõlgniku registreeritud asukohaks Lootuse pst 80, Tallinn IK elukoht. Kuigi pärast võlgniku võõrandamist MBle jäi äriühingu aadress muutmata, siis maakohtu otsuse lk 14 on seda alusetult peetud üheks ettevõtte ülemineku tunnuseks. Võlgnikul ei olnud töötajaid. Seega puudus ka vajadus püsiva kontori järgi. Sealjuures tänapäeval on tavapärane, et suhtlus toimub elektroonselt. Siit tulenevalt ei olnud mingit vahetut hädavajadust registrijärgset asukohta muuta.
28.Maakohus on otsuses järeldanud, et pankrotivõlgnik omandas müügilepinguga ettevõtte, kuid pankrotivõlgnik (läbi oma juhatuse liikme IK) ise seda ei teadnud ja tal sellised motiivid puudusid. Need järeldused on vastuolulised. Vastustaja seisukoht
29.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
31.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus ei ole eksinud menetlusõiguse normide vastu ja on kohaldanud materiaalõiguse
2-19-17639 norme õigesti. Maakohus on kostjate esitatud väiteid piisavalt põhjalikult analüüsinud, mistõttu vastab kolleegium kostjate apellatsioonkaebuse väidetele üksnes järgmist.
32.Hageja on esitanud hagi oma nõude tunnustamiseks Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ning pooled vaidlevad selle üle, kas pankrotivõlgnik peab hüvitama hageja ja AMKOR INVEST OÜ (Amkor) vahelise lepingu rikkumisega tekitatud kahju tulenevalt sellest, et Amkori ettevõte läks võlgnikule üle.
33.Riigikohus on selgitanud, et ettevõtte üleandmise aluseks on VÕS § 180 lg 1 esimese lause järgi selleks kohustav võlaõiguslik leping ettevõtte üleandja ja omandaja vahel. Ettevõtte üleandmisel kehtib üldiselt spetsiaalsuspõhimõte, st VÕS § 182 lg 1 esimese lause järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Kui selliselt on üle antud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara (n-ö ettevõtte tuum), lähevad seaduse jõul VÕS § 182 lg 2 järgi üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh lepingutest tulenevad kohustused. Selliselt tagatakse esmalt, et põhilise majandustegevusega kaasnevad lepingud saaks üle anda lihtsamalt ega oleks vaja teise lepingupoole nõusolekut. Teisalt välditakse sellega n-ö ebameeldivate lepingute ja kohustuste üle andmata jätmist ettevõtte ülevõtjale, millega lahutataks vara kohustustest. Selliselt on VÕS § 182 lg 2 alusel lepingute ja kohustuste ülemineku näol tegemist erilise üldõigusjärgluse juhtumiga, kus samas jääb VÕS § 183 lg 1 alusel solidaarselt vastutama ka ettevõtte üleandja (vt Riigikohtu
22.novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 47).
34.Ettevõtte üleminekule tuginemiseks peab hageja eelkõige esile tooma ja vaidluse korral tõendama ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste käsutamist. Seejärel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas nende asjade ja õiguste käsutamine kogumis kujutab endast ettevõtte üleminekut. Muu hulgas hindab kohus, kas asjade ja õiguste kogumiga on üle läinud ettevõtte majandustegevusega seotud põhivara ehk nn ettevõtte tuum (vt Riigikohtu
4.jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 11). Kuna ettevõtte varjatud ülemineku tehingu pooled soovivad vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist, ei pruugi nad asjakohaseid lepinguid ettevõtte ülemineku kohta sõlmida, mistõttu võib selliste lepingute puudumisel lähtuda ka ettevõtte ülemineku tuvastamisel üleminekut kinnitavatest muudest asjaoludest ja tõenditest nende kogumis (vt Riigikohtu 26. märtsi 2014. a otsus haldusasjas 3-3-1-55-13, p 26).
35.Maakohus on ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel õigesti lähtunud Riigikohtu vastavast praktikast ja arvesse võtnud Euroopa Liidu Nõukogu 12. märtsi 2001. a direktiivi 2001/23/EÜ "Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta" ning Euroopa Kohtu asjakohast praktikat direktiivi kohaldamise kohta. Direktiivi 2001/23 art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Maakohus märkis õigesti, et ettevõtte
2-19-17639 ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on mh: 1) ettevõtte tüüp, 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek, 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine, 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus, 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus, 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg, 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine, 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus, 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus (vt Riigikohtu 1. juuni 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 11).
10.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus kõiki hagis esitatud asjaolusid kogumis hinnates põhjendatult seisukohale, et Amkor andis kokkuleppel võlgnikuga oma kinnisvaraarendusega tegeleva ettevõtte üle kostjale.
10.1.Kolleegium nõustub iseenesest apellatsioonkaebuse väitega, et kinnisasja ei saa automaatselt pidada eraldi majandusüksuseks, kuid põhjendatud ei ole etteheide, et maakohtu otsuses ei ole tuvastatud, kas Amkoril oli üldse toimiv ettevõte, mida teoreetiliselt oli võimalik võlgnikule võõrandada. Riigikohus on selgitanud, et kinnisasja müüki võib põhimõtteliselt käsitada ettevõtte üleminekuna, kui ettevõtte majandustegevuse iseloom seda võimaldab. Kui kinnisasi on muutunud majandusüksuseks ja kinnisvara on rakendatud tulu teenimise eesmärgil, siis saab tegemist olla ettevõttega (vt Riigikohtu 30. mai 2013. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8512, p 14).
10.2.Maakohus on ettevõtte ülemineku toimumise tingimuste hindamisel arvestanud õigesti asjassepuutuva ettevõtja või ettevõtte tüüpi ja leidnud, et nii Amkori kui ka võlgniku puhul on tegemist klassikaliste mikroettevõtetega, mille tegevus on olnud suunatud konkreetse kinnistu – Staadioni 8, Tallinn arendamisele, kellel puudusid töölepingu alusel töötavad töötajad. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolusid, et Amkorile kuulus vahetult enne 17. augustil 2015 toimunud müügitehingut kinnistu aadressil Staadioni 8, Tallinn, millega oli seotud Amkori ja Versobank AS vahel 5. septembril 2014 sõlmitud laenuleping ning Amkor tegeles nii majandusaasta aruannetest kui ka 13. aprillil 2015 antud kinnistule väljastatud ehitusloast nähtuvalt Staadioni 8, Tallinn kinnistu arendamisega, mille eesmärgiks oli hiljemalt 2015. a alustada ehitustegevusega, paralleelselt sellega korterite müügiga või arendus müüa. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolusid, et Staadioni 8 kinnistu võõrandamise eelselt on Amkori tegevusalana märgitud “enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus“, Staadioni tn 8 kinnistu müügi aastal aga “enda kinnisvara ost ja müük“ ning Amkori majandusaasta aruannetest nähtub, et äriühingu tegevus oli suunatud nii 2014 .a, kui 2015. a, mil kinnistu müüdi, otseselt ja ainult Staadioni 8 tn kinnistu arendamisele, viidates asjaolule, et projekti kinnitamine on veninud ja ehitustegevust ei ole seetõttu võimalik olnud alustada, kuid eesmärgiks on kas hiljemalt 2015. a alustada ehitustegevusega või arendus müüa. Tuvastatud asjaolud viitavad selgelt, et soetatud kinnistuga oli seotud finantseerimine ja tegevusplaan, planeeringud ja kinnistule äripindadega korterelamu püstitamiseks ehitusloa saamiseni viinud projekteerimine, mis kujutab selliselt stabiilse korraldusega majandusüksust, mis võimaldab ehitamisega jätkamisel ja arenduse lõpptulemusele kasutajate või ostjate leidmisel viia ellu majandustegevusena konkreetse kinnisasja arendust. Arvestades, et ettevõtte
2-19-17639 kui majandusüksuse olemasolu eeldab majandustegevuse elluviimist, on kolleegiumi hinnangul see eeldus täidetud, kuivõrd kinnistu ja sellega seotud ehitusõigusest koosnev kogum moodustas selle müümisel osa Amkori käibest. Maakohus on õigesti märkinud, et kostjad ei ole esile toonud ega tõendanud, et Amkor kinnistu müügist tulu ei teeninud. Eelmärgitust tulenevalt ei saa ka järeldada, et kinnistuga seonduvalt puudus igasugune organisatsiooniline tegevus, nagu leitakse apellatsioonkaebuses. Ka juhul, kui asjaomast tegevust teostavad vaid juhatuse liikmed, ei ole see piisav selleks, et välistada ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldamist. Kolleegium lisab, et ettevõtte või selle osa üleminekul, mille tegevus tugineb konkreetselt kinnisasjale, ei ole määrav mitte niivõrd selle üksuse organisatsiooniline laad kuivõrd autonoomse majandustegevuse teostamine, milleks on kinnisasja arendamine. Seega on kinnisasi muutunud majandusüksuseks ja kinnisvara on rakendatud tulu teenimise eesmärgil.
10.3.Vaidlustatud ei ole maakohtu järeldust, et võlgnik jätkas Staadioni 8 kinnistu arendustegevust etapist, kus Amkori tegevus antud kinnistu arendamisel lõppes (kinnistule oli
13.aprillil 2015 väljastatud ehitusluba, võlgnik asus tegelema ehitusloa muutmisega lähtuvalt asjaolust, et kohalikus omavalitsuses plaaniti kohustuslike parkimiskohtade arvu nõuet korteri pinnaühiku kohta vähendada [II kd, tl 4]). Vaidlust ei ole, et 17. augusti 2015 müügi- ja asjaõiguslepinguga läksid Amkorilt võlgnikule üle Staadioni 8, Tallinn kinnistu ja kinnistule antud ehitusluba, et kinnistul olev hüpoteek hakkas tagama kostja III nõudeid võlgniku vastu, mis tulenevad kostja III ja Amkori vahelisest kinnistuga seotud laenulepingust, mille võlgnik on Amkorilt üle võtnud ning, et võlgniku võlga jäi tagama Amkori juhatuse liikme ja hilisema võlgniku ainuosaniku ja juhatuse liikme MB käendus. Maakohus on sisuliselt õigesti järeldanud, et eelmärgitud varakogumi kaudu on konkreetne majandustegevus võimalik (sh vajadusel muutes nt ehitusluba) ning õigesti on tuvastatud, et Amkorist eraldatud üksus jätkas oma majandustegevust võlgniku koosseisus. Kolleegium lisab, et kuna maakohus tuvastas, et Amkor, võlgnik ja kostja III sõlmisid lepingu, mille alusel võttis võlgnik laenulepingust tulenevad kohustused üle, siis on selge, et Amkor andis kinnistu arendustegevuseks võetud kohustused võlgnikule üle, mis viitab ettevõtte üleminekule koosmõjus muude üleminekut tõendavate asjaoludega.
11.Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus jättis ebaõigesti tähelepanuta Amkori poolt kinnistu võõrandamisel saadud vastusoorituse. Kostjad tuginevad sellele, et müügilepingust tulenevalt tasuti võlgniku poolt kinnistu eest Amkorile 720 000 eurot rahas (sh km 120 000 eurot) ja võeti üle Amkori laenukohustus kostja III ees summas 996 000 eurot, ehk võlgnik tasus Amkorile kinnistu eest kokku (720 000 + 996 000) 1 716 000 eurot. Kolleegium leiab, et antud väide ei ole asjakohane ega välista ettevõtte üleminekut, sest ettevõtte müümisel makstaksegi reeglina selle eest turuhinda.
12.Apellatsioonkaebuse kohaselt tulnuks tuvastada lepingupoolte tegelik tahe st kas sõlmiti kinnistu müügileping, kuid tegelikult lepiti kokku ettevõtte võõrandamises. Õige on, et ettevõtte ülemineku tahteavalduste tegemist ei ole asjas tõendatud, kuid kolleegiumi arvates ei saa asuda seisukohale, et sellise kokkuleppe tõendamatuse korral ei saaks kohus ettevõtte üleminekut üldse tuvastada. Seega on maakohus hageja väidetud ja tõendatud asjaolude alusel õigesti kontrollinud, kas hoolimata sellest, et võlgniku ja kostja vahelist ettevõtte ülemineku
2-19-17639 kokkulepet ei õnnestu hagejal tõendada, võiks hagis esitatud asjaolud anda alust järeldada, et ettevõte läks siiski võlgnikule üle.
13.Apellatsioonkaebuses leitakse, et maakohus on pidanud alusetult ettevõtte ülemineku tunnuseks seda, et võlgniku registrijärgseks asukoha aadressiks oli 6. augustist 2015 - 6. oktoobrini 2016 võlgniku osanikuks ja 6. augustist 2015.01 - 2. veebruarini 2017 juhatuse liikmeks olnud IKi elukoha aadress, mida pärast võlgniku võõrandamist MBle, ei muudetud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus antud kriteeriumile omistanud määravat tähtsust ja märkinud õigesti, et äriühingu asukoha aadressi muutmata jätmine olukorras, kus muutus ühingu ainuosanik ja juhatus, puudusid töölepingulised töötajad ja tegevus oli suunatud konkreetse kinnistu arendamisele, on täiendavaks asjaoluks, mis tõendab Amkori poolt MB ja võlgniku poolt IK olulist seotust ning sellele saab ettevõtte võimaliku ülemineku hindamisel tähtsust omistada koosmõjus muude üleminekut tõendavate asjaoludega.
14.Kostjad I ja II leiavad, et kuna maakohus ei lugenud tõendatuks hageja väidet, et IK pidi olema teadlik kinnistu müümise motiividest ja MB eesmärgist kahjustada hagejat, on kohus põhimõtteliselt tuvastanud, et võlgniku juhatuse liige ei olnud teadlik, et võlgnik omandab kinnistu müügilepinguga tegelikult ettevõtte. Teisalt märgitakse apellatsioonkaebuses viitega
6.jaanuari 2020 menetlusdokumendile, et IK soovis võlgniku äriprojektist väljuda ehk kinnistu Amkorile tagasi võõrandada ning müüs võlgniku osaluse MBle algselt plaanitud äriplaani takerdumise ja mitterealiseerumise tõttu, mis viitab kinnistuga seotud majandustegevusele ja arusaamale kinnisasjast kui majandusüksusest.
15.Maakohus arvestas ettevõtte ülemineku hindamisel seda iseloomustavate kriteeriumitega, mistõttu on põhjendamatu kostjate I ja II väide, et tehing kvalifitseeriti vaid tehingupoolteks olevate isikute järgi. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid maakohtu tuvastatule, mis puudutab kahju hüvitamist.
16.Arvestades eeltoodud põhjendusi jääb maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kostjate I ja II apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi solidaarselt kostjate I ja II kanda. TsMS § 177 lg 2 kohaselt määrab menetluskulude suuruse kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.